← Eesti

3-19-2437/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-19-2437 Haldusasi X kaebus hüvitise väljamõistmiseks RESOLUTSIOON
  3. Tagastada X kaebus.
  4. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või maakohtusse.
  5. Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  6. Kaebaja oli 29.10.2019-10.11.2019 ajutiselt töövõimetu. 11.11.2019 tööle naastes teavitas tööandja Y kaebajat, et lõpetab temaga töösuhte. Ühtegi dokumenti töösuhte lõpetamise kohta kaebaja saanud pole. 11.11.2019 teavitas Maksu- ja Tolliamet kaebajat, et tööandja Y on töötamise registris kaebaja töötamise lõpetanud alates 29.10.
  7. 22.11.2019 teatisega nr 2-6/3148840 teavitas Eesti Haigekassa (haigekassa), et kaebaja ajutise töövõimetuse hüvitisest (haigusrahadest) peeti täiteasjast nr 027/2019/714 tulenevalt kinni 56,38 eurot.
  8. Kaebaja esitas 27.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, kus palub kohtul välja selgitada rikkumine ja süüdlane ning mõista hüvitiseks välja vähemalt 3 Eesti keskmist kuutöötasu. Kohus jättis 7.01.2020 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal kaebuse puudused kõrvaldada. Kaebaja esitas 05.02.2020 puuduste kõrvaldamiseks täiendavad seisukohad, mille kohaselt: - vaidluse puhul on tegemist töövaidlusega (p 1); - Maksu- ja Tolliameti õigeaegse teavituse korral oleks kaebaja saanud teate õigel ajal ja esimese kuu töötuhüvitisele oleks lisandunud kümme päeva (p 2); - kaebaja ei vaidlusta haigekassa ja töötukassa tegevust (p 3 ja 4); - kaebajale on sissetuleku äravõtmisega tekitatud varalist ja mittevaralist kahju (p 5). Kaebaja jäi lõpliku nõude juurde, et kohus mõistaks Y välja kolme kuupalga suuruse mittevaralise kahju hüvitise, samuti töölepingujärgse kuupalga asja lahendamiseni.
  9. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus tagastab kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebaja ja tema tööandja vahelise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tegemist on eraõiguslikust lepingust, s.o töölepingust tuleneva vaidlusega, mida lahendatakse tsiviilkor1

(2)ras. Kohus selgitas kaebajale, et töövaidluste lahendamiseks tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või maakohtusse (07.01.2020 määruse punkt 4). Ka kaebaja väidetud kahju tekkimine on seotud töölepingu lõppemisega. Kaebaja väited seoses sellega, et ei ole õige haigusrahasid täies ulatuses arestida, on suunatud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks. Kohtutäituri tegevuse peale tuleb esmalt esitada kaebus kohtutäiturile ning seejärel võib kaebaja pöörduda kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks maakohtusse (täitemenetluse seaduse §-d 217 ja 218). Kohus selgitab, et kohus ei saa edastada halduskohtu pädevusse mittekuuluvat kaebust maakohtule. Seadus näeb ette sellise kaebuse tagastamise. Kohtul on võimalik edastada üksnes sama pädevuse sees valele kohtule saabunud kaebust (kohtualluvus) ehk halduskohtult halduskohtule või maakohtult maakohtule. Kohus on selgitanud, et töövaidluse lahendamiseks peab kaebaja pöörduma töövaidluskomisjoni või maakohtusse.
  1. Kaebaja on esitanud selgitusi ka oma suhete kohta erinevate haldusorganitega, kuid ei ole nende suhtes (kahju)nõudeid esitanud. Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa tegevust kaebaja ei vaidlusta. Juhul, kui kaebaja vaidlus tööandjaga on edukas, saab kaebaja taotleda haldusorganitelt andmete muutmist ja hüvitiste suurendamist, kui selleks on alus (vt 07.01.2020 määruse p 11). Kuigi kaebaja ei ole Maksu- ja Tolliameti (MTA) suhtes nõuet esitanud, ei pea kohus ka toodud asjaolude alusel võimalikuks soovitada nõuet esitada, sest MTA ei ole kaebaja õiguseid rikkunud. MTA ei saanud olla teadlik, et tööandja esitab kaebaja suhtes andmed hilinemisega. MTA poolt alates 11.11.2019 järelevalve läbiviimine ja selgituse küsimine ei kõrvalda seda, et andmed esitati kaebaja väitel hilinenult. Kaebajal ei ole nõudeõigust, et MTA tööandjat karistaks, kuna see ei taasta ühtegi kaebaja õigust. Taaskord, kui kaebaja vaidlus tööandjaga tsiviilkorras on edukas, on tal õigus taotleda MTA-lt andmete muutmist.
  2. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti nõuetekohase kaebusega kohtusse. Küll aga tuleb järgida kaebetähtaega. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.