) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-119-15 punktis 11 selgitanud: „Kuigi ülalpidamise ulatus on
lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada
Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb
lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.
lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik
lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.“ Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised kulutused 545 eurot, mis võib olla mõistlik ja põhjendatud kulutus. Hageja ei ole välja toonud selget nõude summat kostja vastu, kuid eelduslikult võib see olla pool hageja vajalikest kulutustest, so 272.50 eurot. Kohus on seisukohal, et käesolevalt ei ole kostja võimeline hagejale ülalpidamist andma ei hageja vajalikest kulutustest pooles ulatuses ega ka väiksemas ulatuses. Kohtule on esitatud kinnipeetava J. B.i rahaliste vahendite aruanne 18.12.2019 seisuga. Selle kohaselt on J. B.i sissetulek detsembrikuus olnud XXX eurot laekumistena füüsilistelt isikutelt ja töötasuna XXX eurot. Ka veebruaris-märtsis 2019 on J. B.i kontole kantud raha füüsiliste isikute poolt kokku XXX eurot, kuid sellest rahast oluline osa on kantud kinnipidamistena nõuete fondi ja vabanemisfondi. Raha kandmisest nõuete fondi on võimalik järeldada, et 2 J. B.i vastu esitatud rahalisi nõudeid ei ole olnud võimalik täita tema vara ja muude sissetulekute arvel. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on väärteoasjas XXX kohus XX.XX.XXXX määruses tuvastanud, et J. B.il puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid ja muu vara, tulenevalt kohtutäitur Sirje Taela poolt esitatud infost: „Kohtutäitur teavitas 04.11.2019 sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Rahatrahv on täielikult tasumata.“. Füüsiliste isikute poolt kostja kontole kantav raha ei ole reeglipärane ning kostja kinnitusel ei ole tegemist nõuete rahuldamisega, vaid kingitustega. Kohus on seisukohal, et J. B.il puuduvad käesoleval ajal rahalised vahendid ja muu vara, et maksta elatist täisealiseks saanud, kuid gümnaasiumiharidust omandavale lapsele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetlusosalise kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toimiku materjalide kohaselt puuduvad kostjal menetluskulud, mida on seaduse kohaselt võimalik välja mõista hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.