1-19-3377/18

(18267001039)Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi Tiina Annamaa süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi lühimenetluse korras Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav Tiina Annamaa Elu- või asukoht ja aadress: X Isikukood või sünniaeg: 47104300277 Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Kaitsja jurist Marko Woronowicz Kannatanu X RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309, 311-313, § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Tiina Annamaa kogu esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista rahaline karistus 180 päevamäära (määr 7,30 eurot) s.o 1314 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks rahaliseks karistuseks lugeda 120 päevamäära, s.o 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) 1

(5)1-19-3377 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud karistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, juhul kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 810 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõend – CD plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL nr 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 03.09.2019 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Tiina Annamaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 29.10.2018 kella 19:20 ajal X linnas X tn X maja ees lõi oma endist abikaasat X käega, milles hoidis võtmekimpu, vastu pead, tabades X 2

(5)1-19-3377 vasakut oimupiirkonda ja tekitades viimasele tervisekahjustuse – marrastused vasakul sarnal. Seega Tiina Annamaa, teise inimese tahtliku tervisekahjustamisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani toime kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et T. Annamaale esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on täies mahus tõendamist leidnud. Kannatanu X ütluste kohaselt süüdistuses toodud ajal, s.o 29.10.2018 kella 19:20 ajal X linnas X tn X maja ees tuli Tiina Annamaa, tema endine abikaasa, maja välisukse taha ning hakkas vastu ust ja akent prõmmima. T. Annamaa nõudis enda sisse laskmist, kuid X ei lasknud, mille peale T. Annamaa üritas teda käega lüüa, samal ajal olid tal auto võtmed käes. Ta sai pihta ühe korra, vastu vasakut oimu piirkonda. Sellest tekkis kannatanule vasakule oimupiirkonda kaks marrastust, millest jooksis pisut ka verd. Kannatanu on selgitanud, et T. Annamaa üritas teda lüüa mitmel korral, kuid süüdistust selles esitatud ei ole, seega kohus neid väiteid arvesse ei võta. Häirekeskuse kõne tõendab kuriteo toimepanemise aega. Lisaks kannatanu ütlustele on vigastus tõendatud SA Pärnu Haigla epikriisiga, millise kohaselt 29.10.2018 kell 21.10 saabus erakorralisse vastuvõttu X, kellel esines pindmine peavigastus ning ka erakorralises vastuvõtus on kannatanu kinnitanud, et endine abikaasa tuli talle kallale. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistaja M. R. ütlused, kes kinnitas, et süüdistuses toodud ajal ja kohas T. Annamaa tuli maja välisukse taha ning hakkas seal lõhkuma. Kuigi tunnistaja ei näinud hetke, millal X vigastus tekitati, nägi ta vigastust kohe, kui X tuppa tuli. Tal oli nägu verine vasakult poolt põsesarna ja silma vaheliselt alalt. Kuna T. Annamaa kisa oli väljas suur ja ta ähvardas hakata aknaid lõhkuma, helistas tunnistaja hädaabinumbrile. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et ta ütles koheselt ka M. R. ning politsei saabudes politseinikele, et T. Annamaa lõi teda autovõtmete kimbuga vastu nägu. Tõendatud on, et X lõi T. Annamaad ning T. Annamaa tegu, käega löömine, milles ta hoidis võtmekimpu, põhjustas X vigastused esitatud süüdistuse järgi. Samuti tõendavad X tekitatud vigastusi politseinikust tunnistaja R. T. ütlused, milliste kohaselt said nad koos M. M. väljakutse X. Kohale jõudes ei olnud seal enam T. Annamaad. X oli aga nähtav tervisekahjustus – vasakul pool sarna piirkonnas marrastus või kriimustus, kergelt veritsev. Nad koostasid juhtunu kohta lähisuhtevägivalla infolehe. Süüdistatav T. Annamaa ütluste kohaselt koputas ta uksele ning X tuli uksele, tuppa ta T. Annamaad ei kutsunud, kuigi T. Annamaa püüdis tuppa pääseda. Rääkida nad ei saanudki, kuna X ütles kohe, et ta sealt ära läheks. Kui T. Annamaa ei lahkunud siis X tõukas teda ning selle käigus võis ta kätega vehkida. Käes oli tal võtmekimp. Samas ei näinud ta, et X oleks selle käigus mingeid vigastusi näo piirkonda tekkinud. Väljas oli pime sellel ajal. Rüseluse käigus oli auto pult purunenud ning ta läks taksoga ära. Eeltooduga on tõendamist leidnud kõik KarS § 121 objektiivse koosseisu tunnused. Kaitsja on seisukohal, et T. Annamaa ei löönud X tahtlikult, ta riivas teda võtmetega rüselemise käigus. Liigutused kätega olid T. Annamaal spontaansed, et mitte kaotada tasakaalu ja mitte kukkuda trepist alla. Kohus on seisukohal, et T. Annamaa pani teo toime otsese tahtlusega. Tunnistaja M. R. ning kannatanu ütlustega on tõendatud, et enne kuriteosündmust oli T. Annamaa ärritunud, lõhkus ukse taga ning karjus väljas. Motiiviks ei olnud mitte sissetungimine enda ühisvara pinnale, vaid kannatanu sõnutsi eeskätt pahameel mehe käitumise osas seoses ühise lapse 3

(5)1-19-3377 sünnipäevale mitteilmumisega ja varajagamise osas kokkuleppele jõudmise venitamisega. Eelnev näitab selgelt, et T. Annamaa oli äärmiselt agressiivselt X suhtes meelestatud. Arvestades agressiivset meelestatust, ei saa öelda, et süüdistatav ei tahtnud kannatanule vigastust tekitada, tõendite kogumist tekkiv siseveendumus, pigem kinnitab selgelt vastupidist. Kohus leiab, et T. Annamaa ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tema ütluste kohaselt ei näinud ta üldse, et ta oleks X mingi vigastuse tekitanud. Kohus on seisukohal, et selliselt skandaalset lähikontakti astudes, vehkides, toimus löök just kannatanu näo suunas sihitult. Ei ole võimalik ja usutav, et süüdistatav ei märganud kannatanut, sest ta ei vehkinud suvalise isiku või asja ees, vaid ikkagi teadlikult just kannatanu ees. Just seeläbi peapiirkonnas vasaku oimu poole tabamine löögiga, ei saa olla muud kui sihiteadlik liigutus. Liiatigi kui kaitsja pool leiab, et oli tekkinud juba rüselus kodu ees. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Vaidlus puudub selles, et pärast lahutust süüdistatava ja kannatanu vara oli jäänud jagamata ehk ühisomandiks. Kannatanu ütluste kohaselt kooselu lõppes juba 6 aastat tagasi. Kohus leiab, et antud juhul süüdistataval ei tekkinud hädakaitseõigust asjaolul, et tal oli samuti õigus antud varale ehk siseneda antud pinnale. A priori ei teki kellelgi õigust tekitada rüselust ja rünnata ka endist abikaasat seetõttu, et viimane jäi elama ühisvara pinnale. Vaidlus puudub selles, et antud juhul juba ammu jäi kannatanu üksinda antud ühisvara pinnal elama ning süüdistatav elas ühiste lastega mujal. Sellises olukorras, oli tekkinud antud eramusse süüdistatava jaoks teiste isikute kodu, kuhu ootamatult ja rääkimata ka õhtusel ajal skandaaliga sisenemist ei saa süüdistatav õiguspäraselt nõuda. Eesti Vabariigi põhiseadus § 33 kohaselt kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Ehkki igal omanikul on üldjuhul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada, on võimalik, et esineb ka seaduslik alus omandi piiramiseks. Samas omanik oma tegelikku võimu asja üle saab täies mahus teostada üksnes siis kui ta valdus ei ole lõppenud. Nimelt AÕS § 39 lg 1 kohaselt valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. 2. lõike kohaselt mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. Kohus leiab, et süüdistatav lahkus antud pinnalt piisavalt ammu ja see polnud mingi mööduv takistus või katkestus, vaid reaalne ärakolimine koos lastega, mistõttu on süüdistatav küll ühisvara omanik ja tal on olemas võimalikud nõude õigused, sh ühisomandi kasutuseeliste osas, kuid sellisel vägivaldsel viisil ta seaduslikult valdust taastada õiguspäraselt, ehk tuginedes hädakaitseõigusele, ei saa. Eeltoodu alusel nii õigusvastasust välistavad kui ka süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna kannatanu oli T. Annamaa endine abikaasa, on tegu toimepandud lähisuhtes ning kvalifitseerub KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Eeltoodu alusel tunnistab kohus T. Annamaa KarS § 121 lg 2 p 2 järgi süüdi. Karistus KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 4

(5)1-19-3377 Kohus arvestab T. Annamaa süü suuruse juures, et ta pani teo toime otsese tahtlusega, samuti kannatanule tekitatud vigastuse ulatust ning tekitamise viisi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. T. Annamaa on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning arvestades süü suurust leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega, jättes selle tingimisi piisava katseajaga täitmisele pööramata. Arvestades ka asjaolu, et tüli üheks ajendiks oli ka vara, siis rahaline karistus tingimisi on piisav, sest sunnib ka süüdimõistetut enda hoiakuid muutma. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus T. Annamaale KarS § 121 lg 2 p 2 järgi rahalise karistuse 180 päevamäära (määr 7,30 eurot) s.o 1314 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks rahaliseks karistuseks lugeda 120 päevamäära, s.o 876 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistust tingimisi kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata, juhul kui T. Annamaa ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda tuleb kohtuotsuse kuupäev. Tsiviilhagi, menetluskulud, tõkend ja asitõendid Tsiviilhagi ei ole esitatud. Välja tuleb mõista süüdimõistetult riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 810 eurot. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõend – CD plaat tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 5