← Eesti

2-19-18809/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. märts 2020 Tsiviilasja number 2-19-18809 Tsiviilasi Narva

§ 19lg 1 p 1 järgi korteriühistu üldkoosoleku pädevuses.

Põhikirja muutmise eeldus on seega korteriühistu liikmete vastavasisuliste tahteavalduste olemasolu. Avaldaja liikmed on

  1. juuni 2011 üldkoosolekul avaldanud tahet kinnitada põhikirja uus redaktsioon, sh selle p 6.
  2. Avaldaja liikmed ei ole eeltoodust tulenevalt ega korteriühistute registri väljavõttest nähtuvalt avaldanud tahet
  3. juuni 2011 üldkoosolekul kinnitatud põhikirja redaktsiooni muutmiseks suuremas ulatuses kui põhikirja p 6.
  4. Asjaolu, et
  5. mai 2016 kandeavaldusele lisatud põhikirja tekstis sisaldusid
  6. juuni 2011 üldkoosolekul kinnitatud põhikirjaga võrreldes suuremad muudatused kui põhikirja p 6.22, ei too kaasa seda, et need muutuksid ilma avaldaja liikmete vastavate tahteavaldusteta avaldaja põhikirja osaks. Maakohus leidis seega ekslikult, et avaldaja põhikirja p 6.10 näeb ette, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poolte korteriühistu liikmetest või nende esindajad. 3 Avaldaja liikmete poolt viimati kinnitatud põhikirja p 6.10 näeb ette, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/3 ühistu liiget või nende esindajat. Kuna KrtS § 20 lg 2 võimaldab samas sättes sisalduvast üldkoosoleku kvoorumi nõudest põhikirjaga kõrvale kalduda, ei ole avaldaja põhikirja p 6.10 seadusega vastuolus. Avaldaja üldkoosoleku kvoorumi määramisel tuleb KrtS § 17 lg 2 järgi seega lähtuda
  7. juuni 2011 üldkoosolekul kinnitatud põhikirja punktist 6.
  8. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on avaldajal 72 liiget. Avaldaja
  9. aprilli 2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 26 inimest. Avaldaja liikmete poolt volitatud esindajaid oli kümme (tl 6). Avaldaja esitas koos kandeavaldusega koosolekul osalenud liikmete nimekirja ja liikmete esindajate esindusõiguse kinnitamiseks volikirjad. Volikirjad on vene keeles. Korteriühistute registri töökeel on KrtS § 63 lg 1,

§ 76ja ÄS § 27 lg 1 järgi eesti keel. Võõrkeelsed dokumendid tuleb Krt

S § 63 lg 1,

§ 76

ja ÄS § 27 lg 2 järgi esitada registripidajale vandetõlgi tehtud eestikeelse tõlkega. Maakohtu kohtunikuabil tuleb seega anda avaldajale TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg kandeavaldusele lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimiseks. Kui avaldaja ei esita tõlget tähtaegselt, saab kohtunikuabi KrtS § 63 lg 1,

§ 76

ja ÄS § 27 lg 4 järgi juhinduda üksnes talle esitatud eestikeelsetest dokumentidest või tekstiosadest. Maakohtu määrus tuleb seega tühistada ja tsiviilasi saata Tartu Maakohtu registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastav taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu riigilõivu tagastamist soovitakse, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.