← Eesti

2-18-8273/47

Obsah (7)§ 9§ 271§ 292§ 334§ 115§ 28§ 259

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21.06.2019, Tallinn Tsiviilasja numbe

) § 271, § 292 lg 1, § 334 lg 1 ja § 115 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata. 7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. 8.

§ 334

lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

  1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
  2. Kinnistusregistri väljavõttega on tõendatud, et aadressil x asuv korteriomand oli Estate Invest Ltd omandis. Puudub vaidlus asjaoludes, et kostja asus korterisse elama
  3. aasta aprilli lõpus (kd I tl 99) ja et kostja kasutas korterit
  4. aasta veebruari 3

(7)alguseni (kd I tl 120). Harju Maakohtu 15.01.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-11431 on tõendatud asjaolu, et varem oli korterit Estate Invest Ltd-ga seotud äriühingu Estate Invest Holding Inc poolt üürile antud.
  1. Lisaks nimetatud asjaoludele on hageja tuginenud väidetava suuliselt sõlmitud üürilepingu tõendamiseks Estate Invest Ltd üüriarvetele, Estate Invest Ltd ülesütlemisavaldusele ja asjaolule, et kostja ei vaielnud nendele dokumentidele vastu, samuti Estate Invest Ltd 25.09.2018 kinnituskirjale. Estate Invest Ltd 25.09.2018 kirjas ei ole kinnitatud väidetavast kostjaga sõlmitud üürilepingust tulenevate nõuete kajastamist Estate Invest Ltd varanimekirjas või muul viisil raamatupidamisdokumentatsioonis. Hageja ei ole millegagi tõendanud väidet, et Estate Invest Ltd esitas kostjale arveid paberil igakuiselt, kui Estate Invest Ltd kostjaga kohtus. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et Estate Invest Ltd igakuiselt kostjale arveid koostas, ega asjaolu, et kostja oleks olnud enne ülesütlemisavaldusega tutvumist teadlik väidetavate arvete koostamisest. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit tõendamaks, et väidetavast üürilepingust tulenevaid nõudeid oleks õigeaegselt hageja raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja ei teadnud enne 09.01.2018 väidetavate arvete koostamisest. Üksnes asjaolu, et kostja ei vaielnud vastu ülesütlemisavalduses märgitule, ei ole piisav tuvastamaks, et kostja oleks möönnud ülesütlemisavalduses märgitu õigsust. Tuleb arvestada, et tunnistaja x ütlustega tõendatu kohaselt olid kostja ja tema endise elukaaslase x suhted
  2. aasta veebruariks muutunud konfliktseks (kd I tl 200) ning x hagiavaldusega (kd I tl 112-115) ja kostja vastusega (kd I tl 73) tõendatu kohaselt oli x esitanud ühise lapse x nimel kostja vastu hagi ning kostja ja sisuliselt x vahel oli tekkinud õigusvaidlusi. Seega oli kostja teadlik, et kostja ja x vahel on eriarvamusi ja erinevaid arusaamu õigusküsimustes, ning võis pidada väheoluliseks koostada vastuväiteid ülesütlemisavalduses märgitule vastuvaidlemiseks.
  3. Kostja vastu esitatud elatisehagi avalduses märgitu (kd I tl 113) kohaselt kinnitas x kohtule, et üüris kostjale omal kulul endaga seotud ettevõttelt x asuva korteri ning alates
  4. aasta jaanuarist otsustas loobuda kostjale hüvede võimaldamisest. Nimetatud hagiavaldusega on tõendatud, et Estate Invest Ltd ja x vahel oli korteri suhtes üürileping, millest tulenevat kasutusõigust x andis üle kostjale või jagas kostjaga. Lisaks, puudub vaidlus asjaolus (kd I tl 120), et korteriomandi suhtes oli kasutusleping kostja ja korteriomaniku osaniku vahel, s.t mitte kostja ja Estate Invest Ltd vahel, vaid kostja ja x vahel. Ei ole tõenäoline, et toodud õigusliku olukorra kontekstis oleksid nii Estate Invest Ltd kui ka kostja avaldanud tahet vastastikuste üürilepinguliste kohustuste võtmiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, mille kohaselt Estate Invest Ltd kohustus andma kostjale kasutamiseks korteriomandi ja vallasasjad ning kostja kohustus maksma korteriomanikule selle eest tasu (kd I tl 121), hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Hinnates kogumis tõendeid, millele pooled on tuginenud, tuleb asuda seisukohale, et kostja ja korteriomanik Estate Invest Ltd ei olnud omavahel sõlminud korteri suhtes üürilepingut.
  5. Hageja alternatiivne käsitlus, mille kohaselt hageja palub välja mõista üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude võlgnevuse vastavalt kasutuseeliste väärtusele, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale üürilepingu tuvastamisel ning üürivõlgnevuse ja kõrvalkulude nõude põhjendatuse üle otsustamisel.

§ 28lg 2 kohaselt, kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise 4

(7)viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Antud juhul aga ei jäänud tõendamata üksnes väidetava üürilepingu kohase üüri suuruse kokkulepe, vaid Estate Invest Ltd ja kostja vahel üürilepingu olemasolu tervikuna. II
  1. Hagejal ei ole korteri kasutuseeliste väärtuse hüvitamise nõuet ka muul alusel kui üürileping. Et tuvastatud asjaolude kohaselt andis Estate Invest Ltd õiguse korterit kasutada x nende vahelise üürilepingu alusel ja kostjale andis korteri kasutamise õiguse x, ei tegutsenud Estate Invest Ltd kostja kasuks, samuti ei andnud Estate Invest Ltd kostjale kasutusõigust olematu kohustuse täitmisena ja kostja ei ole ka Estate Invest Ltd omandit või valdust kasutamisega rikkunud. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, nagu x oleks kasutusõigust õigustamata käsutanud. III
  2. Vallasasjade väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel tuleb korteri elutoa valgusti osas rahuldada ning espressomasina, teleri ja diivani osas jätta rahuldamata.
  3. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab; omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 90 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist; kaudse valduse korral kehtib nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes. AÕS § 34 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte; valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
  4. Puudub vaidlus asjaolus, et hageja nõutavad vallasasjad on kostja valduses (kd I tl 120).
  5. Hageja on vallasasjade suhtes Estate Invest Ltd omandiõiguse tõendamiseks tuginenud ostuarvetele ja Estate Invest Ltd 25.09.2018 kinnituskirjale. 18.
  6. Estate Invest Ltd 25.09.2018 kirjas on x kinnitanud Estate Invest Ltd nimel, et vallasasjad sisalduvad Estate Invest Ltd varanimekirjas ning kuuluvad Estate Invest Ltd-le. Kinnituskirjas esineb vastuolu hageja esile toodud asjaoluga ja kinnituskirja punktis 2 märgituga, mille kohaselt vallasasjade väljanõudeõigus oli 01.04.2018 loovutatud hagejale. Viide 25.09.2018 kirja koostamise seisuga Estate Invest Ltd omandiõigusele võib olla tahtmatu eksimus. Vallasasja väljanõudeõiguse loovutamisega läheb omand üle (AÕS § 93). Eelkõige aga on kinnituskirja tõendamisväärtus enamiku vallasjade osas tagasihoidlik põhjusel, et Estate Invest Ltd võib eksida faktilises või õiguslikus käsitluses vallasjade omandiõiguse kuuluvusest, arvestades, et alltoodud tõendite ja põhjenduste valguses on Estate Invest Ltd omand kuni hagejale üleandmiseni enamiku vallasjade suhtes kaheldav, samuti arvestades, et Estate Invest Ltd-l võib olla mõningane huvi vältida vastutust hageja ees, kui Estate Invest Ltd ei oleks olnud õigustatud hagejale omandit üle andma. 18.
  7. Antista AS 25.04.2017 kassamüügiarvest nähtub hõbedase espressomasina Saeco Incanto (kood HD8917/09) ost. Arvest ei nähtu ostja. Arvest ei nähtu, et espressomasina oleks ostnud ja omandanud Estate Invest Ltd. 5
(7)18.
  1. Antista AS 01.07.2017 kassamüügiarvest nähtub, et teleri Samsung 40ʺ LED UHD (kood UE40KU6092UXXH) on ostnud x. Arvel märgitu ei ole kooskõlas hageja väitega, mille kohaselt ostis ja omandas teleri Estate Invest Ltd. 18.
  2. Elutoa diivani suhtes ei ole hageja tuginenud ühelegi tõendile selle omandamise kohta Estate Invest Ltd poolt. 18.
  3. Hageja ei ole esile toonud, nagu espressomasina, teleri ja diivani oleks omandanud x ja andnud seejärel Estate Invest Ltd omandisse. Vastupidi, hageja on kinnitanud (kd I tl 116), et neid asju ei ostnud x enda omandisse. Arvestades raamatupidamiskohustuslaste suhtes kehtivaid nõudeid, ei ole tõenäoline, et Estate Invest Ltd oleks ostnud ja omandanud müüjatelt vallasasjad ilma nõuetekohaste raamatupidamisdokumentideta. 18.
  4. Asjaolu, et kostja suhtes alustati kriminaalmenetlust vallasasjade kaasavõtmise tõttu, ei oma tähtsust, sest Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.09.2018 määrusega on tõendatud, et kriminaalmenetlus on lõpetatud.
  5. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et Estate Invest Ltd oli kuni omandiõiguse hagejale üleandmiseni espressomasina, teleri ja diivani omanik. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjaolu kohta, et kostja ei ole vallasasjade omanik ja kostja valdus on ebaseaduslik (kd I tl 121), hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud.
  6. Elutoa valgusti osas erinevad hageja esile toodud asjaolud omandamise käigu kohta eelnimetatud vallaasjade omandamise kohta esitatud väidetest. Estate Invest Ltd 25.09.2018 kinnituskirjas on märgitud, et Estate Invest Holding Inc omandas valgusti ning andis valgusti omandi seejärel üle Estate Invest Ltd-le. 13.10.2017 maksekorraldusest (kd I tl 72) nähtub, et Estate Invest Holding Inc. maksis x OÜ-le 251,62 eurot. Maksekorraldusega ja kinnituskirjaga on tõendatud, et kuni valgusti väljanõudeõiguse loovutamiseni hagejale oli Estate Invest Ltd valgusti omanik. Valgusti omandamise kohta esitatud tõendid on omavahel kooskõlas.
  7. Vastuseks kostja väidetele kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et omandas valgusti kinkelepingu alusel.

§ 259

lg 1 kohaselt kohustub kinkelepinguga üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt valgusti omanik oleks olnud x. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada täiendavaid tõendeid asjaolude kohta, mille kohaselt xkohustus tasuta kostjale üle andma valgusti ja selle omandi, kostja tõendeid ei esitanud.

  1. Estate Invest Ltd 25.09.2018 kinnituskirja kui loovutamisdokumendi esitamisega sai hageja valgusti valduse väljanõudeõiguse omandamise teel selle omanikuks (AÕS § 93).
  2. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, nagu x üürnikuna oleks andnud vallasasjade kasutamise õiguse edasi kostjale kolmanda isikuna ja x üürileping Estate Invest Ltd-ga oleks lõppenud. IV
  3. Kahju hüvitamise nõue espressomasina, teleri ja diivani väärtuse hüvitamiseks AÕS § 84 alusel tuleb jätta rahuldamata. 6

(7)
  1. AÕS § 84 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele; isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses. AÕS § 34 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
  2. Et valgusti on vajalik ja võimalik kostja valdusest hageja valdusse anda, ei saa pidada valgustit AÕS § 84 tähenduses hävinuks. Ülal tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole alust pidada hagejat espressomasina, teleri ja diivani omanikuks. V. Menetlusküsimused
  3. TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. 06.06.2019 määrusega tagas kohus rahalisi nõudeid. Rahaliste nõuete rahuldamata jätmise tõttu kuulub hagi tagamine tühistamisele.
  4. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Lähtuvalt hagihinnast 14 195,02 eurot ja valgusti väärtusest 251,62 eurot tuleb menetluskulud jätta 98,2% osas hageja kanda ja 1,8% osas kostja kanda.
  5. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.