← Eesti

2-17-108619/57

Obsah (8)§ 146§ 62§ 147§ 154§ 144§ 158§ 63§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-108619 Tsiviilasi X X (X) ha

§ 146lg-st 1.

Hageja on ise välja toonud iga nõude osa ehk iga üürimakse osa sissenõutavaks muutumise aja, millisel juhul on hageja nõuded kostja vastu, mis on tekkinud enne 26.04.

  1. aastat. 14.07.2015 sõlmisid pooled uue üürniku X Xtiga kaasomandis oleva majaosa eluruumi üürilepingu. 14.07.15 sõlmitud üürilepingust tulenevate maksete osas leppisid pooled tegelikkuses kokku tasaarvestuse, st kostja kohustuses teenindada laene, mistõttu oli õigustatud ka tema kätte üüritasu jäämine. Kuna 14.07.15 sõlmitud üürilepingust tulenevate maksete väljamõistmiseks puudub alus, siis kostja hinnangul ei kuulu läbivaatamisele ka vastavate summade viivisearvestused.
  2. Hageja poolt pidevalt kirjadele kaasa lisatud tabelit kostja samuti ei ole aktsepteerinud, mistõttu ei ole kostja hinnangul tähtsust, kas see oli kirjadel manusena kaasas või mitte. Lisaks ei saa kostja kindel olla, et hageja poolt hagiavaldusele lisatud tabelit sisaldavas failis on ikka seesama tabel, mida pooled teineteisele saatsid mainitud kirjavahetuse ajal. Vastab tõele hagiavalduses sisalduv väide, et 13.10.2016.a. kohtusid hageja ja kostja peale notarit restoranis TOIT, Tartu mnt 7, kus viibiti umbes 4 tundi, kontrolliti kõik arved, maksed. Kostja ei saanud juba tol hetkel aru hageja esitatud summadest ning ei vasta tõele, et pooled uuendasid kohapeal ka tabelifaili. Kostja ei nõustu hageja nõuetega Eesti Energia arvete osas. Ka antud summad on kostja seisukohast lähtuvalt tasutud kostja poolt suuremas osas tasutud laenumaksete läbi. Hageja nõuab oma punktides nr 1.42.7.1 kuni 1.42.8.4 kostjalt maksete tasumist, millise nõue oli hagiavalduse esitamise momendiks aegunud. Ehkki kostja ei tunnista nõudeid ka sisuliselt, esitab ta eelkõige aegumise vastuväite asja lihtsuse huvides. Hageja nõuab oma hagiavalduse punktides 1.42.12.1 kuni 1.42.13.4 samuti kostjalt rahasummasid, milliste nõuete tekkest oli hagiavalduse esitamise hetkeks möödas üle kolme kalendriaasta. Kostja palub jätta rahuldamata ka viiviste nõuded neilt nõuetelt, millised on aegunud. 5 KOHUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
  4. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Seega on hagimenetluses poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
  5. Hageja on esitanud kostja vastu üüritulu nõude; välisfasaadi värvimise ja katusepleki parandamise kulude hüvitamise nõude; MTÜ X tee aastamaksu nõude; kodukindlustusmaksete nõude; Eesti Energia elektrienergia maksete ning laenulepingu maksete tasumise nõude.
  6. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Poolte kaasomandis oli perioodil 5.08.2008 kuni 13.10.2016 registriossa nr 9742202 kantud kinnisasja asukohaga X vald majaosa, millest kummalegi poolele kuulus ¼ suurune mõtteline osa kaasomandist. Kostja on üürinud majaosa välja ajavahemikul 11.04.2013 kuni 05.08.2015 X Xile igakuise üürisummaga 550 eurot kuus. Kostja on saanud nimetatud perioodil kaasomandi eest üüri 7 150 eurot. Kostja üüris majaosa alates 1.09.2015 kuni 30.09.2016 X Xtile üürisummaga 650 eurot kuus. Vastavalt üürilepingule sai kostja nimetatud perioodi eest X Xtilt üüri kokku 8 450 eurot. Üürnik X Xt sai kostja nõusolekul üürisoodustusi perioodil 1.09.2015 kuni 30.09.2016 summas 158,52 eurot. Kostja ei vaidlusta, et üüritulu laekus tema arvele, kuid kostja ei tunnista kokkulepet, justkui ta oleks pidanud pool hagejale üle kandma. Kostja sai aru, et asjad lahendati võõrandamise käigus (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, II kd tl 140). Kostja esindaja kinnitas 7.12.2018 toimunud istungil, et kostja võtab omaks, et üürimaksed vastavalt lepingule on X Xe kontole laekunud hageja poolt märgitud suuruses (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, III kd tl 13). Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud

§ 146lg 1 alusel.

Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik aegumisele tugineda, kuna kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda.

  1. Esmalt kohus kvalifitseerib hageja nõuded. Riigikohus on märkinud, et kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 39; RKTKo nr 3-2-1-153-10, p 16). Samas ei tohi kohtu õiguslik hinnang tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses juhtima üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt RKTKo nr 3-2-1-153-10, p 16). Kohus arutas pooltega 15.05.2018 toimunud eelistungil, kas hageja nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele AÕS § 71 lg 2 alusel. Hageja selgitas 15.05.2018 toimunud eelistungil ning ka kohtule esitatud seisukohas, et üüritulu tasumise nõue tuleneb poolte kokkuleppest või alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus andis hagejale tähtaja enda nõuete õigusliku aluse täpsustamiseks. Kirjalikus seisukohas leidis hageja, et poolte suhteid kaasomandi üürimisel saab õigusliku alusena käsitleda ka kui seltsingut, kuivõrd faktilised asjaolud ning poolte tegevus kinnitab, et pooled toimisid ühise eesmärgi nimel ning olid kokku leppinud kaasomandi kasutamise ja majandamise korra, samuti selle, et pidid vara kasutama ning kasumit teenima ja jaotama ühiselt. Eesti Energia maksete puhul on aluseks pigem alusetu rikastumise säte. Juhul, kui kohus mingigi nõude puhul leiab, et kokkulepet ei ole, AÕS § 71 lg 2 ei kohaldu vms, siis tuleb 6 kaaluda alusetu rikastumise sätet. Kindlustusmaksete aluseks on solidaarnõue, laenukohustus panga ees. Välisfassaadi ja katusepleki parandamise õiguslikuks aluseks võiks olla AÕS § 71 lg
  2. MTÜ X tee aastamaksu tasumise kohustus tuleneb poolte kokkuleppest või seltsingulepingust.
  3. TsMS § 436 lg 7 kohaselt kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu kõnealusele õigussuhtele seltsing. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Asjaolu, et pooltele kuulus kaasomand, ei tähenda, et nende vahel oleks VÕS § 580 mõttes seltsinguleping. Riigikohus on selgitanud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582– 587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud (RKTKo nr 3-2-1-109-14 p 14). Kuigi pooled pidasid kaasomandile tehtavate kulutuste ja üüritulu osas Exceli tabelit, et anna nimetatu alust asuda seisukohale, et kaasomandi alal hoidmise näol on tegemist seltsinguga. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oli konkreetne kokkulepe millised kulud ja kui suures ulatuses keegi tasuma pidi. Kohtule esitaud Exceli tabelid ei ole käsitletavad võlatunnistusena, kuna nimetatud ei vasta võlatunnistusele kehtestatud nõuetele.
  4. Kohus leiab, et hageja üürinõue võiks kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 alusel, mille kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja (või üldisemalt kasu) väljaandmist (vt RKTKo nr 3-2-1-137-10, p 12). Kaasomanik saab lisaks üldisele kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise nõudele esitada nõude AÕS § 71 lg 2 kui erikoosseisu alusel (vt RKTKo nr 3-2-1-51-11, p 23). Kaasomanik saab eelkõige nõuda tegelikult saadud vilja või kasu (üüri) jagamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Vastavalt

§ 62lg le 2 on asja vili muu hulgas tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu.

Hoonete ja kinnisasjade puhul saab selliseks tuluks olla ka üüritulu. 20. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud

§ 146lg 1 alusel.

21. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 146lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui ei ole sätestatud teisiti (

§ 147lg 1).

Korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 154lg 1).

Koos põhinõudega aegub ka kõrvalnõue (

§ 144). Üürnikud tasusid kostjale üüri üürilepingu alusel.

Seega on kohustuse aluseks üürileping. Seega oli tegemist korduvate rahaliste kohustustega, milles iga kohustuse suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk üürimaksete osas

  1. aasta lõppedes. Üldregulatsiooni järgi oleks aegumine saabunud 3 aasta möödudes ehk vastavalt
  2. detsembril
  3. Alates 01.01.2014 saadud üüritulu kohustuse suhtes saabus tähtaeg
  4. aasta lõpus ning aegumistähtaeg oleks saabunud
  5. aasta lõppedes. Seega 2014 aasta üüritulu nõuded aegunud ei ole.
  6. Küll aga leiab kohus, et lisaks eeltoodule tuleb käesoleval juhul arvestada
  7. aasta üüritulu osas aegumise katkemise regulatsiooniga. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (

§ 158lg 1).

Nõude tunnustamine võib seisneda võla 7 osalises tasumises või muus teos (

§ 158lg 2).

Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendamist leidnud, et kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud saates hagejale uuendatud Exceli tabelit (excel CASH_2013.xlsx, excel) ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, II kd tl 83-93). Sellist kostja käitumist saab pidada nõude tunnustamiseks

§ 158lg 2 tähenduses.

Sellisel juhul katkes aegumine

  1. aprilli 2013, kuna kus kostja tunnistab, et lisas uuendatud Exceli faili ja palub teada anda mida hagejale üle kanda (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, II kd tl 83). Sellest tulenevalt ei ole hageja üüritulu saamise nõue aegunud. Vastavalt ei ole aegunud ka viivisenõude esitamine.
  2. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostja ei ole poolt üüritulust hagejale üle andnud. Samuti ei vaidle pooled kostja poolt saadud üüritulu suuruse üle. Kostja ei ole tõendanud, et üüritulu küsimus lahendati kaasomandi võõrandamise käigus. Samuti on tõendamata kostja väide, et pooled leppisid kokku tasaarvestuse üürilepingust tulenevate maksete osas ning kostjal oli õigus üüritasu endale jätta. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei vaidlusta, et üüritulu laekus tema arvele, ei pea kohus vajalikuks käsitleda tõendeid, mis tõendavad hageja nõude alust kasu üleandmise osas. X Xi poolt kostjale poole tasutud üürisumma suurus on kokku 7 150 eurot. X Xti poolt kostjale tasutud poole üüritulu suuruseks on 4 225 eurot, millest tuleb maha arvata üürisoodustused summas 158,52 eurot, so 4 145,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja AÕS § 71 lg 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt hageja kaasomandiosale vastava üürina saadud tulu väljaandmist summas 11 295,74 eurot ja kohus rahuldab hagi kostjalt hageja kasuks kasu saamise nõudes summas 11 295,74 eurot.
  3. Järgmisena analüüsib kohus välisfasaadi värvimise ja katusepleki parandamise kulude hüvitamise nõuet summas 160 eurot. Nimetatud hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele AÕS § 72 lg 4 alusel, mille kohaselt kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et nõude esitaja on kaasomanik, nõue esitatakse teise kaasomaniku suhtes, nõude esitaja on teinud kaasomandi eseme suhtes kulutusi, kulutused olid säilimiseks vajalikud ja nõuda saab vastavalt kaasomaniku omandisoa suurusele.

§ 63

lg 1 kohaselt esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 16, et pooled olid perioodil 5.08.2008 kuni 13.10.2016 registriossa nr 9742202 kantud majaosa kaasomanikud. Seega on kostja nõude olemasoluks vaja tuvastada, kas hageja on nimetatud kulutused teinud. Kohtule esitatud X X 9.06.2016 e-kirjaga ning maksekorraldusega 160 euro tasumise kohta on tõendamist leidnud, et hageja on tasunud 30.06.2016 160 eurot välisfasaadi värvimise ja katusepleki parandamise eest (tsiviilasja nr 2-17-108619 toimik, I kd tl 167-168). Kohtu hinnangul on katusepleki kulutused vajalikud, kuna nendega säilitati poolte kaasomandit. Kohtu hinnangul oleks ilma katusepleki kulutusteta poolte kaasomand ohtu sattunud. Nimetatud e-kirjast nähtuvalt oli fassaadi värvimine esteetilistel kaalutlustel. Seega ei mahu fassaadi värvimine kohtu hinnangul vajalike kulutuste alla ja tegemist ei ole kaasomandi eseme säilimiseks vajalike kulutustega. Tulenevalt asjaolust, et viidatud e-kirjast ja arvest ei nähtu kui suured konkreetselt oli mõlema töö hind, siis arvestab kohus katusepleki parandamise kuludeks poole nimetatud kulust, so 80 eurot. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista vastavalt kaasomandi suurusele pool sellest, so 40 eurot. 24. Kohus analüüsib järgnevalt muude kaasomandiga seonduvate kulutuste hüvitamise (MTÜ aastamaksud, ja Eesti Energia maksed) väljamõistmise nõuet. Hageja on leidnud ka, et MTÜ aastamaksude õiguslikuks aluseks võib olla poolte kokkulepe või seltsing. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohus käsitles kohtuotsuse p-is 18 põhjalikult miks kohtu hinnangul käesoleval juhul seltsingu sätted ei kohaldu. Poolte kokkulepe selle kohta milles pooled täpselt kokku leppisid on kohtu hinnangul tõendamata. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud 8

§ 146lg 1 alusel.

Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole võimalik aegumisele tugineda, kuna kostja on kogu aeg võlgnevust tunnistanud, ise jooksvalt võlgnevuse üle arvestust pidanud ja pidevalt andnud lubadusi hagejale võlgnevus tasuda.

  1. Kohus kontrollib, kas kohaldada saab alusetu rikastumise sätteid. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Seega on nimetatud sätte kohaldamise eeldused järgmised: isik, kelle suhtes nõue esitatakse, on eseme omanik; võlgniku eseme suhtes tehti kulutusi; isik, kes nõude esitab on kulutuste tegija ning võlgnik on kulutuste tõttu rikastunud;
  2. Õiguskirjanduse kohaselt, kui üks kaasomanik on kandnud rohkem kulutusi, kui tema kaasomandi osa eeldaks, kuid need kulutused ei ole vajalikud asja säilitamiseks (AÕS § 72 lg 4) ega ole ka kaasomanike kokkulepet sellise olukorra kohta, peaks kaasomanik olema siiski õigustatud teiselt vastavat hüvitamist nõudma. Ilmselt peaks see olema võimalik VÕS §-ide 1041-1042 alusel (Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne 2014, § 75 komm 3.1, lk 335). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et kohtu hinnangul ei saa korteri kommunaalkulusid, võrguteenuse ja elektrienergia eest tasutud summasid ja kindlustusele tasutud summasid automaatselt lugeda eseme säilimiseks vajalikeks kulutusteks, ilma milleta oleks asja säilimine ohtu sattunud. Kui tegemist on olukorraga, kus kaasomanik on kandud kulutusi rohkem kui tema kaasomandi osa eeldaks, kuid need polnud vajalikud asja säilimiseks, on kaasomanik õigustatud teiselt vastavat hüvitist nõudma. Kohaldamisele saaksid kuuluda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätted (vt TLRKKo nr 2-15-17760).
  3. Vaidlus puudub selles, et hageja tasus poolte kaasomandis olnud majaosa osas MTÜ X tee aastamaksud ja riigilõivu. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja tasus poolte kaasomandi osa elektrienergia maksed perioodil 01.01.2013 kuni 20.11.
  4. Samuti on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et hageja on tasunud 29.11.2013 MTÜ X tee
  5. aastamaksu ja riigilõivu summas 144 eurot; 5.05.2014 tasus hageja MTÜ X
  6. aasta aastamaksu 100 eurot. 16.12.2014 tasus hageja 2013 lisamakse summas 200 eurot ja
  7. aasta aastamaksu. Nimetatud kulud on tõendatud kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega (tsiviilasi nr 2-17108619 I kd, tl 157-158). Kokku tasus hageja MTÜ Xga seotud makse summas 444 eurot millest poole, so 222 euro tasumise kohustus on kostjal.
  8. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest Eesti Energia arved perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 kokku summas 1 892,66 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl e-toimikus olemas). Eesti Energia arved perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2014 kokku summas 1 828,85 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 164). Eesti Energia arved perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2015 kokku summas 1 877,06 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 165). Eesti Energia arved perioodil 01.01.2016 kuni 20.11.2016 kokku summas 1 574,42 eurot (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 166). Sellest tulenevalt on hageja tasunud Eesti Energiaga seotud makseid kokku 7 172,99 eurot. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et üürnikud tasusid Eesti Energia maksed kostja kontole, seega on kostja nimetatud summa ulatuses alusetult rikastunud. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ka kulutusi. Tegemist ei ole nõude alusnormiga, vaid sätestatakse üksnes proportsionaalsuse põhimõte. Tõendamist on leidnud, et hageja tasus kogu Eesti Energia maksed. Kostja on esitanud üksnes vastuväite, et Eesti Energia arved on tasutud kostja poolt suuremas osas tasutud laenumaksete läbi. Kostja nimetatud väide on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kostja rikastus alusetult hageja arvel MTÜ Xga seotud 9 maksete näol 222 euro osas ja Eesti Energiaga seotud maksete osas kokku 7 172,99 euro osas. Seega on täidetud kõik VÕS § 1042 lg 1 kohaldamise eeldused. VÕS § 1042 lg-s 2 sätestatud nõuet välistavad asjaolud puuduvad.
  9. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud

§ 146lg 1 alusel.

Kohus ei nõustu kostja väitega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et muude kaasomandiga seonduvate kulutuste hüvitamise (MTÜ aastamaksud, ja Eesti Energia maksed) nõude rahuldamisel saaksid kohaldamisele kuuluda alusetu rikastumise sätted.

§ 151

lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt alusetust rikastumisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. 30. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui ei ole sätestatud teisiti (

§ 147lg 1).

Korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 154lg 1).

Koos põhinõudega aegub ka kõrvalnõue (

§ 144

). Hageja tasus Eesti Energiale arvete eest lepingu alusel ning tegemist oli korduvate rahaliste kohustustega, milles iga kohustuse suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk

  1. aasta Eesti Energia maksete tasumise osas
  2. aasta lõppedes. Üldregulatsiooni järgi oleks aegumine saabunud 3 aasta möödudes ehk vastavalt
  3. detsembril
  5. aasta maksete osas saabus tähtaeg
  6. aasta lõpus. Käesoleval juhul tuleb arvestada
  7. aasta maksete osas aegumise katkemise regulatsiooniga. Aegumise katkemist käsitles kohus käesoleva otsuse p-is
  8. Sellest tulenevalt ei ole muude kulutuste hüvitamise nõue aegunud. Vastavalt ei ole aegunud ka viivisenõude esitamine.
  9. Kohus leiab, et laenulepingu järgsete maksete ja laenu kindlustussummade nõudeõigus tuleneb VÕS § 69 lg 2 alusel, mille kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
  10. Pooled ei vaidle, et 29.07.2008 sõlmisid pooled kaaslaenusaajatena AS-ga Hansapank (käesoleval ajal Swedbank AS) laenulepingu nr 08-106603-EL, mille alusel anti pooltele laenu 136 600 eurot (toimik nr 2-17-108619, I kd tl 160-161). Seega olid hageja ja kostja Swedbank AS ees solidaarvõlgnikud. Kostja leiab, et enne 26.04.2014 tekkinud nõuded on aegunud

§ 146lg 1 alusel.

Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumise küsimuses tuleb hinnata, millal aeguks AS-i Swedbank nõue kostja vastu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-13 p 12). AS-i Swedbank nõue kostja vastu tulenes laenulepingust nr 08-106603-EL. Kindlustuse olemasolu oli poolte ühise laenulepingujärgne kohustus AS Swedbank ees laenuleping nr 08-106603-EL p.4.7. kohaselt (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 160-161). 33. Kohtu hinnangul kohaldub hageja nõuetele (solidaarvõlgniku tagasinõue teise solidaarvõlgniku vastu) 3- aastane aegumistähtaeg (

§ 146lg 1 ja VÕS § 70 lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui ei ole sätestatud teisiti (

§ 147lg 1).

Korduvate kohustuste aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (

§ 154lg 1).

Koos põhinõudega aegub ka kõrvalnõue (

§ 144). Pooled tasusid pangale laenumakseid laenulepingu alusel.

Seega oli tegemist korduvate rahaliste kohustustega, milles iga kohustuse 10 suhtes oleks saabunud aegumistähtaeg vastava aasta lõppedes ehk

  1. aasta laenumaksete osas
  2. aasta lõppedes. Aegumine oleks saabunud 3 aasta möödudes ehk vastavalt
  3. detsembril
  4. 2014 aasta laenumakse nõuded aegunud ei ole. Küll aga leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb arvestada aegumise katkemise regulatsiooniga. Aegumise katkemist käsitles kohus käesoleva otsuse p-is
  5. Selles tulenevalt ei ole hageja laenumaksete nõue osaliselt aegunud. Vastavalt ei ole aegunud ka viivisenõude esitamine.
  6. Hageja on tõendanud AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumist perioodil 01.01.2013 kuni 31.12.2013 summas 2 780,38 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2014 kuni 31.12.2014 summas 2 760,61 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2015 kuni 31.12.2015 summas 2 691,21 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603EL järgsete maksete tasumisest perioodil 01.01.2016 kuni 08.10.2016 summas 2 187,46 eurot. Nimetatud kulutused on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud arveldusarve väljavõtetega (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 141). Nimetatud summad on laenulepingu alusel hageja poolt kostja kaasomandi osa eest tasutud summad. Seega on hagejal õigus pool laenumaksetest summas 10 419,66 eurot tagasi saada.
  7. Hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja koduse vara eest Salva Kindlustuse AS-ile perioodi 12.12.2013 kuni 09.12.2014 eest summas 129,53 eurot arve nr 2361929S alusel (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 159). Kostja kohustus on tasuda 64,77 eurot. Hageja tasus pooltele kuuluva majaosa eest kodukindlustusmaksed hoone ja koduse vara eest Salva Kindlustuse AS’ile 16.12.2014 perioodi 10.12.2014 kuni 09.12.2015 eest summas 129,49 eurot arve nr 2620071S alusel (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 162-163), millest poole summas 64,74 eurot kohustus tasuma kostja hagejale. Hageja tasus Salva Kindlustuse arve nr 2886922S summas 129,49 eurot, millest poole 64,74 kohustus tasuma kostja (tsiviilasi nr 2-17-108619 I kd, tl 171). Seega on hagejal õigus pool kindlustusmaksetest summas 194,25 eurot tagasi saada.
  8. Hageja on esitanud kostja vastu üürisummalt ja katusepleki parandamise kuludelt ka viivise nõude. Hageja viivisnõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvutamise perioodide ega määrade üle pooled ei vaidle. X Xi poolt kostjale tasutud üürisumma suurus on kokku 7 150 eurot ja viivised 26.06.2017 seisuga 1 832,09 eurot. X Xti poolt kostjale tasutud üüritulu suuruseks on 4 225 eurot, millest tuleb maha arvata üürisoodustused summas 158,52 eurot, so 4 145,74 eurot. Viivis seisuga 26.06.2017 on kokku 527,61 eurot. Kostjalt välja mõistetavaks katusepleki parandamise kuludeks arvestas kohus 40 eurot, millelt tuleb viivise suuruseks 3,17 eurot.
  9. Samuti on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude laenulepingu järgsetelt maksetelt ja laenu kindlustussummadelt. Hageja viivisnõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvutamise perioodide ega määrade üle pooled ei vaidle. Kohus leiab, et hageja viivisenõue AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumise eest perioodil 01.01.2013 kuni 8.10.2016 seisuga 26.06.2016 summas 2 205,03 eurot on õiguslikult põhjendatud. Samuti on hageja viivisenõue põhjendatud kodukindlustusmaksete tasumisega viivitamise tõttu ning viivise summaks seisuga 26.06.2017 on kokku 39,65 eurot.
  10. Samuti on hageja esitanud kostja vastu viivisenõude ka MTÜ aastamaksudelt ning Eesti Energia maksetelt. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest 11 tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Samuti märgib Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-66-15, pis 19, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 2 kohaselt hageja arvestatud ajast, kuna kostja oli teadlik alates hageja poolt kohustuse täitmisest kohustusest tasuda pool summadest hagejale. Kostja on nimetatut tunnistanud ka poolte vahelistes e-kirjades ja exceli tabelit pidades. Kostja oli teadlik üleantu tagastamiseks ning kostja oli raha tagasimaksmisega viivituses (VÕS § 82 lg 7). Hageja viivisenõue Eesti Energia maksetelt perioodi 01.01.2013 kuni 20.11.2016 eest on kokku 1 536 eurot.
  11. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja üüritulu nõude summas 11 295,74 eurot; katusepleki parandamise kulude nõue summas 40 eurot; MTÜ X tee aastamaksu nõude summas 222 eurot; kodukindlustusmaksete nõude 194,25 eurot; Eesti Energia elektrienergia maksete 7 172,99 euro nõude ja laenulepingu maksete tasumise nõude 10 419,66 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude kokku summas 29 344,64 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele X Xi poolt tasutud üüritulu summalt seisuga 26.06.2017 1 832,09 eurot; X Xti poolt kostjale tasutud üüritulu summalt seisuga 26.06.2017 527,61 eurot; MTÜ X tee
  12. aastamaksu ja riigilõivu põhivõlalt seisuga 26.06.2017 summas 35,81 eurot; Eesti Energia arvete tasumisega viivituses oldud perioodil 01.01.2013 kuni 20.11.2016 seisuga 1 536 eurot; AS-ile Swedbank hageja poolt laenulepingu nr 08-106603-EL järgsete maksete tasumise eest perioodil 01.01.2013 kuni 8.10.2016 seisuga 26.06.2016 summas 2 205,03 eurot; Salva Kindlustuse AS-ile kodukindlustuse põhivõlalt on viivise summaks seisuga 26.06.2017 39,65 eurot ning katusepleki tasumise nõudelt 3,17 eurot. Kokku on hageja viivisenõue põhjendatud summas 6 179,36 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis hagis rahuldatud osas põhivõlalt (29 344,64 eurot) alates 27.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. MENETLUSKULUD
  13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi 97,89% ulatuses.
  14. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK 22.01.2020 lahendiga. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.