) § 475 lg 1 p 4 järgi, mille kohus algatab üksnes huvitatud isiku avalduse alusel (
Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (
Äraolija varale hoolduse seadmise eesmärk tuleneb praktilisest vajadusest hooldada vara, mille omaniku viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul põhjusel oma asjade eest hoolt kanda. Vara hooldaja peamiseks ülesandeks on äraolija vara heaperemehelik valitsemine, st et vara hooldaja peab kaitsma äraolija varalisi õigusi ja huve. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (
Pärijad on Ukraina kodanikud ja nad elavad Ukrainas. „Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Kohus on seisukohal, et artikkel 38 p 1, 3 ja 4 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole artikli mõttes pärandvaraga. O. Ž. vara on pärijate poolt vastu võetud, seega ei ole tegemist pärandvara hooldusega. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama (
Kohtu pädevus käesoleval juhul tuleneb artiklist 21 ning kuna pärijatel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning puudub ka poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus, siis ei ole Eesti kohtul pädevust asja menetlemiseks. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
lg 1 ja 2).
lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse (
) § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
lg 4).
lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.