KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1932 Haldusasi Mihkel Mathieseni Mälestusfondi Muinsuskaitseameti

) § 44 lõike 3 kohaselt võib isikute ühendus, kes ei ole juriidiline isik, esitada kaebuse vaid seaduses sätestatud juhul. Ennekõike tuleb selliseks seaduses ettenähtud võimaluseks pidada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p-s 2 märgitud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust (KeÜS § 30 lg 2). Praegusel juhul ei ole tegemist keskkonnaasjaga KeÜS § 30 tähenduses. Ka ei saa fondi kui juriidiliseks isikuks mitteoleva ühenduse kaebeõigust tuletada muudest seadustest. Seega leiab kohus, et fondil puudub Muinsuskaitseameti haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks kaebeõigus ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 p-i 1 alusel tagastada.

Kuivõrd M. M. Mälestusfondi kaebus tagastatakse, puudub vajadus kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks. Menetluse lõpetamine X kaebuse osas

1. Lähtuvalt kaebuses ning kaebuse täpsustustes märgitust on X kaebajaks seoses Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-
2. Kaebaja nõuab nii selle kirja tühisuse tuvastamist kui tühistamist. Samuti on ta esitanud kohustamisnõude (kohustada Muinsuskaitseametit koostama monumendi ehitusprojekti osas tagasiulatuvalt „Ehitusprojekti läbivaatuse protokoll“). 8.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus asus juba kaebuse käiguta jätmise määruses seisukohale, et kaebaja eesmärgiks on kohustada Muinsuskaitseametit kooskõlastama Mihkel Mathieseni ja Eesti Kodanike Komiteede monumendi ehitusprojekti. Kõik teised kaebaja sõnastatud nõuded on sellega otseselt seotud ning ilmselt on kaebaja neid (tühisuse tuvastamise nõue, tühistamisnõue) eesmärgi saavutamise vajalikeks eeldusteks pidanud. Tühisuse tuvastamise nõude osas palus kohus kaebajal täpsustada, millist haldusmenetluse seaduses sätestatud tühisuse alust kaebaja silmas on pidanud. Kuivõrd kaebaja seda ei täpsustanud ning selgitas vaid seda, et soovib „tagasiulatuvalt nende koostamise algusest õigustühisuse tuvastamist“, saab kohtu hinnangul 2

§ 45lg 2).

Eeltoodut ning

§-s 45 sätestatud kaebeõiguse piiranguid arvestades ning pidades silmas, et ka kohustamiskaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul niikuinii võtta seisukoht ka selles, kas haldusorgan on toimingu sooritamisest õiguspäraselt keeldunud, tõlgendab kohus X kaebust kohustamiskaebusena. 9. Vaatamata kaebuse eesmärgipärasele tõlgendamisele, tuleb menetlus X kaebuse osas kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada.

§ 46

lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Praegusel juhul on kaebetähtaeg ilmselgelt ületatud. Muinsuskaitseamet andis kaebajale 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1 teada, et monumendi ehitusprojekti ei kooskõlastata. Dokument saadeti e-kirjaga samal päeval, s.o 25.10.2018 ka X le. Haldusasja nr 3-18-1938 materjalist nähtuvalt on kaebaja selle kirja kätte saanud ning seoses selle kirjaga ka 11.12.2018 Tori vallavolikogu liikmete poole pöördunud (vrd X poolt haldusasja nr 3-181938 raames 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule saadetud e-kiri). Seega ei saa vaidlust olla selles, et hiljemalt 11. detsembriks 2018 oli kaebaja igal juhul Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjast ning järelikult ka sellest, et ehitusprojekti ei kooskõlastata, teadlik. Seega tulnuks kaebajal 30 päeva jooksul ehitusprojekti kooskõlastamata jätmisest kohustamiskaebusega halduskohtusse pöörduda. Kuivõrd kaebaja seda ei teinud, on kohustamiskaebus esitatud hilinemisega. Ka juhul, kui pidada projekti kooskõlastamata jätmist siiski haldusaktiks ning tühistamiskaebust lubatavaks, oleks kaebetähtaeg (30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest arvates –

§ 46lg 1) ilmselgelt ületatud.

10. X on seoses Muinsuskaitseameti 25.10.2018 kirjaga nr 5.1-17.6/530-1 esitanud küll üldsõnalise kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mis tähtaja möödalaskmist õigustaksid või kaebetähtaja ennistamiseks aluse annaksid. Seega ei pea kohus kaebetähtaja ennistamist põhjendatuks. 11.

§ 152

lg 1 p-i 2 kohaselt lõpetab kohus kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lõikele 2 määrusega menetluse.

Kui

§ 152

lõikes sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuivõrd kaebaja on kaebuse esitanud ilmselgelt hilinenult ning kaebetähtaja ennistamine põhjendatud ei ole, tuleb haldusasja menetlus X kaebust puudutavas osas lõpetada (

§ 124

lg 2,

§ 152

lg 1 p 2 ning

§ 152lg 3).

1. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde X poolt haldusasja nr 3-18-1938 raames 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule saadetud e-kirja (kohtute infosüsteemis haldusasja nr 3-18-1938 dokument nr 4S). Riigilõiv
2. X on mõlema kaebaja eest kokku tasunud 165 eurot riigilõivu (60 eurot 15.10.2019 ning 105 eurot 13.11.2019). Kuigi käesoleval juhul oli kaks kaebajat, oli mõlema kaebuse puhul tegemist liitkaebusega, mille nõuded olid omavahel olemuslikult seotud. Seega tulnuks mõlemal kaebajal tasuda oma kaebuselt riigilõivu 15 eurot (vt

§ 104lg 1). Kaebetähtaja ennistamise taotluse eest riigilõivu tasuma ei pidanud. 3

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p-i 2 või 4 alusel.

Seega tuleb Mihkel Mathieseni Mälestusfondi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv selle tasunud isikule tagastada. X kaebuse eest tasutud riigilõiv (15 eurot) tagastamisele ei kuulu (

§ 104

lg 5 p 2 koosmõjus

§ 121lõikega 2).

15. Kuivõrd kokku on kaebustelt tasutud ettenähtust oluliselt enam riigilõivu, tuleb see (v.a 15 eurot X kaebuse eest) selle tasunud isiku pangakontole tagastada (

§ 104lg 5 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 19.02.2020 MÄÄRUSEGA 4