Kriminaalasi nr 1-13-7187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht __. oktoober 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 26.09.2019) Kriminaalasja number 1-13-7187
§ 184
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 7 aastat vangistust.
§ 65lg 2, § 76 lg 6 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 03.07.2008.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 2 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 02.03.2013. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.01.2023. 1
(3)Tartu Vangla edastas 17.07.2019 kohtule materjalid Terki Tunise tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikul 11.09.2019. Prokurör, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli arvamusel, et Terki Tunise tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Tema vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toime pandud kuritegude iseloomust ja sellest tulenvast süü suurusest. Terki Tunis avaldas kohtuistungil, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, miks tema varasem katseaeg ei õnnestunud. Vabaduses plaanib ta hakata hoolitsema oma vanemate eest. Süüdimõistetu tunnistas, et ta on tarvitanud palju uimasteid, sõltlaseks ta ennast enam ei pea. Viimati oli vabaduses tarvitamine tema hinnangul juhuslik, ainult amfetamiini ja ainult siis, kui elu ei läinud nii nagu ta oli ette kujutanud. Ta usub, et saab sellel korral hakkama. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Terki Tunis temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu arvates ei ole kõiki asjaolusid kogumis hinnates Terki Tunise vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Terki Tunis kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on pandud toime ajal, mil Terki Tunis oli tingimisi enne tähtaega vabastatud Harju Maakohtu 03.07.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-16226 mõistetud karistuse kandmiselt. Nimetatud kohtuotsusega karistati Terki Tunist samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, seega on süüdimõistetul kalduvus panna toime samalaadseid rahvatervisevastaseid kuritegusid. Kõrgema astme kohtud on korduvalt väljendanud, et narkokuritegusid toime pannud isikute puhul on samalaadsete kuritegude jätkuva toimepanemise risk kõrge (Riigikohtu 11.12.
- a määrus 3-1-1-103-06 p 15). Terki Tunise õigusvastast käitumist on lisaks majandusliku kasu saamise soovile oluliselt mõjutanud asjaolu, et ka Terki Tunis ise on pikaaegne narkootikumide tarvitaja. Positiivne on, et karistuse kandmise ajal on Terki Tunis läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Tagasiside tema tegevusele on olnud väga hea ning ka tema käitumisele etteheiteid teha ei saa. Vaatamata eeltoodule ei ole kohus ikkagi veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses hoiduda tagasilangusest. Ka varasema karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu kuriteoriske maandavaid tegevusi läbinud, kuid see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei pea Terki 2
(3)Tunis ennast enam sõltlaseks. Narkootikumide tarvitamist pärast karistuse kandmiselt vabanemist põhjendab ta elus ette tulnud raskustega pidades seda justkui õigustuseks. Oluline on sealjuures asjaolu, et süüdimõistetu oli vabastatud tingimisi enne tähtaega ja talle oli tagatud tugi kohandumiseks ühiskonnas kriminaalhoolduse näol. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head, kuid need ei erine oluliselt varasematest, mistõttu ei saa öelda, et need garanteeriksid tema edasise seaduskuuleka toimetuleku. Süüdimõistetul näeb enda kohustusena vanemate eest hoolistemist nende järjest halveneva tervise tõttu, mis võib samuti tekitada raskeid olukordi ja viia tagasilanguseni. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Terki Tunise osas ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega ja seda rohkem kui kolm aastat enne karistuse lõpptähtaega võimaldaksid. Terki Tunise varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata uute kuritegude toimepanemist. Käesolev vangistus ei ole kohtu arvates olnud oluliselt tulemuslikum kui varasem. Terki Tunise ärakandmata karistuse pikkust arvestades on kohtul võimalik veel korduvalt tema vabastamist tingimisi enne tähtaega kaaluda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)