← Eesti

1-17-11682/96

Obsah (5)§ 184§ 74§ 68§ 75§ 57

1-17-11682 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2019. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11682 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšar

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29.

juuli

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Asja arutamise aeg ja koht Süüdistatava kaitsja advokaat Madis Mahlapuu Arika Almann 07.10.2019 avalikul kohtuistungil Tallinnas HENDRIKO TALVIK, isikukood: 38905110279; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; elukoht: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 19.03.
  2. a Süüdistatav Kaitsja Advokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. juuli
  5. a kohtuotsus Hendriko Talviku süüditunnistamises tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilise aine GHB lähteaine gammabutürolaktooni (GBL) omandamise ja sellest GHB valmistamise süüdistuse osas.
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Hendriko Talvik GBL-i omandamises ja sellest narkootilise aine GHB valmistamise süüdistuses õigeks.
  7. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  8. Määrata Mahlapuu ja Partnerid Advokaadibüroole (reg. number 12051528) seoses vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt H. Talvikule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 439,2 eurot.
  9. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. juuli
  12. a otsusega tunnistati Hendriko Talvik süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati teda vangistusega 5 (viis) aastat.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust 5 (viis) aastat vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 19.07.

  1. a kuni 20.07.
  2. a, s.o 2 (kaks) päeva, seega ärakandmisele kuulub 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse H. Talviku poolt reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg. Ülejäänud karistust, 4 (neli) aastat, 7 (seitse) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H. Talvik ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 21 alusel määrati H.

Talvikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75lg 2 p 7 alusel määrati H.

Talvikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Määrati, et tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. H. Talvikult mõisteti välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel menetluskulud: sundraha 1 350 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 1 758 eurot; joobeseisundi tuvastamise kulu summas 105 eurot; DNA-ekspertiisi kulu summas 57 eurot; narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 42 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 276 eurot. 2. H. Talvik on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet GHB-d. Nimelt omandas ta eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilise aine GHB lähteainet gammabutürolaktooni (GBL), millest valmistas GHB-d, mida andis korduvalt edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele. Selliselt andis ta 03.03.2017 õhtusel ajal Harjumaal Haabneemes Viimsi vallas Randvere tee 9 asuva Viimsi Marketi juures ebaseaduslikult DDl-e edasi plastikust pudeli, milles oli vähemalt 612,9 grammi kollakat viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas vähemalt 324 grammi GHB-d. Nimetatud pudelit vedas DD enda kasutuses olevas sõidukis Saab, reg-numbriga HHHHHH, kuni 04.03.2017 kella 02.15-ni, mil nimetatud sõiduk Tallinnas Tammsaare tee 59 juures kontrolliks kinni peeti ning leiti sealt vallasasja läbivaatuse käigus 0,5 liitrine plastikpudel kirjega Nordic Select, milles oli 612,9 grammi kollakat viskoosset vedelikku, mis omakorda sisaldas 324 grammi puhast GHB-d. Selliselt andis ta 10.03.2017 õhtusel ajal Harjumaal Viimsi vallas, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kohas, ebaseaduslikult DD-le edasi plastikust pudeli, milles oli vähemalt 300 grammi tumehalli hägust vedelikku, mis omakorda sisaldas GHB-d. Nimetatud pudeli andis DD 10.03.2017 õhtusel ajal Tallinnas Sõpruse puiestee 201/203 asuva Magistrali Kaubanduskeskuse parklas ebaseaduslikult edasi BB-le, kes vedas seda enda kasutuses olevas sõidukis Toyota, reg-numbriga 2

(13)JJJJJJ, kuni 11.03.2017 kella 00:10-ni, mil nimetatud sõiduk Harjumaal Kose vallas Karla külas kontrolliks kinni peeti ning leiti sealt läbiotsimise käigus 0,75 liitrine plastikpudel kirjega Vitamineral Water, milles oli 45,60 grammi tumehalli hägust vedelikku, mis omakorda sisaldas 14,3 grammi puhast GHB-d. Samuti fikseeriti GHB-d sisaldav vedelik nimetatud sõiduki kummist automattidel. H. Talvikut süüdistatakse ka selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud kuriteo, käitles uuesti ühiselt ja kooskõlastatult koos YY-ga (isiku suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel) ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (edaspidi GHB). Nimelt omandas H. Talvik isikuna, kes on märtsis 2017 pannud toime samalaadse kuriteo, ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid peale 10.03.2017, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult suures koguses, so vähemalt 107,5 grammi narkootilist ainet GHB-d sisaldavat vedelikku, mida hoidis 100 ml plastikust pudelis kirjega Hellus ning kandis endaga kaasas. 18.05.2017 õhtul kella 20:30 paiku, märgates politseipatrulli, andis H. Talvik nimetatud plastikust pudeli hoiule YY-le, kes vastavalt omavahelisele kokkuleppele H. Talvikuga peitis pudeli enda pükste värvli vahele ning hoidis enda valduses kuni 18.05.2017 kella 20:30-ni, mil ta koos H. Talvikuga Tallinnas Sõle tänava ja Paldiski mnt ristmikul kinni peeti ning toimetati kontrolliks Kesklinna politseijaoskonda, kus YY isiku läbivaatuse käigus leiti tema pükste värvli vahelt 100 ml plastikust pudel kirjega Hellus, milles oli värvusetu vedelik massiga 107,5 grammi, mis sisaldas 48,8 grammi puhast GHB-d. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GHB kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  3. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjadesse. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. GHB puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 16 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Hendriko Talvik toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo so

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ESITATUD APELLATSIOON

  1. Apellatsioonkaebuse esitas süüdistatava kaitsja, kes vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses ning taotleb H. Talviku õigeksmõistmist. Alternatiivselt juhul, kui H. Talvikut ei mõisteta õigeks, vaidlustab apellant 29.07.
  2. a kohtuotsuse H. Talvikule mõistetud karistuse osas selle ranguse tõttu. 3.
  3. Kaitsja leiab, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohus ei ole järginud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Kohus on otsuse põhistamisel eksinud tõendite hindamisel süüdimõistetu kahjuks. Maakohus on H. Talviku mõistnud süüdi praktiliselt ainuüksi DD kohtus antud ning YY 3

(13)kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal, st valdavalt isikuliste tõendite põhjal. Nimetatud isikulised tõendid on vaieldamatult kantud ütluste andjate, kes ise on samuti toimepannud narkootikumide käitlemisega seonduvaid kuritegusid, subjektiivsusest, mistõttu nende usaldusväärsusesse on põhjust suhtuda kriitiliselt. Seejuures YY ütluste usaldusväärsust ei olnud kohtul isegi mitte võimalik kohtus kontrollida, kuivõrd viimane oli alkoholi liigtarbimise tõttu kohtuistungite ajaks juba surnud. Maakohus ei ole andnud seejuures hinnangut tõenditele, mis kinnitavad DD kohtus antud ning YY kohtueelses menetluses antud ütluste ebausaldusväärsust ega kõrvutanud neid tõendeid teiste isikuliste, sh ka objektiivsete tõenditega. 3.
  1. 03.03.
  2. a ja 10.03.
  3. a episoodi osas märgib kaitsja, et maakohus oma kohtuotsuses ekslikult märkinud, et ei esine DD ütlustes selliseid vastuolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et tema ütlused on ebausaldusväärsed. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et ei kaitsja ega prokurör pole taotlenud DD ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtu järeldusega, et DD poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused langevad kokku. Kaitsja taotles DD kohtus ülekuulamisel 30.05.2018 avaldada KrMS § 289 alusel tunnistaja ülekuulamise protokoll
  4. maist
  5. Esitatud taotluse peale vastas DD, et ta teab, mis seal kirjas on. Tuli meelde, et on kirjas, et kellegi teise kaudu saadetud raha (protokolli lk 12). Seejärel taotles kaitsja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistaja mälu värskendamiseks tutvustada tunnistajale ülekuulamise protokolli
  6. maist
  7. Peale protokolliga tutvumist DD vastas kaitsjale, et ta ei mäleta Hendrikole raha saatmise asjaolusid päris täpselt. Kaitsja märgib, et kohtus ülekuulamisel on DD suuremale osale asjaolusid täpsustavatele küsimustele vastanud “ei mäleta”. Seejuures on kaitsja jaoks oluline, et DD on vastanud kaitsja küsimusele, kus kohas täpselt ta GHBd H. Talvikult sai: “Viimsi kandis, täpset asukohta ei mäleta”. Kaitsja järeldab, et seega esineb DD ütlustes vastuolusid, samuti on tema ütlused H. Talvikult GHB ostmise kohta äärmiselt üldsõnalised ja enamikel juhtudel täpsustavatele küsimustele vastas, et ei mäleta. Maakohus on seega DD ütluste usaldusväärsuse hindamisel jätnud eeltoodud asjaolud arvestamata ning ei ole ka põhjendanud, miks need asjaolud ei mõjuta tema ütluste usaldusväärsust. 3.
  8. Kaitsja jaoks on kummastav, miks H. Talvikut ei peetud siis kahtlustatavana kinni koheselt peale DD ja BB kinnipidamist koos narkootiliste ainetega 4 ja
  9. märtsil
  10. Kaitsja peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et H. Talviku kahtlustatavana kinnipidamine toimus 19.07.2017, kuivõrd ta ööbis juhuslikult OO juures, keda mindi kinni pidama, s.o ligi neli kuud peale väidetavat süüteo toimepanemist. Seejuures ei leitud tema juurest narkootilist ainet ning ta ei olnud ka narkojoobes. Seega kohtueelses menetluses puudusid
  11. a märtsis piisavad tõendid, et H. Talvik oleks olnud seotud DD-lt ja BB-lt äravõetud narkootilise ainega. Seega H. Talviku kahtlustatavana kinnipidamiseks 19.07.2017 puudusid KrMS §-s 217 sätestatud seaduslikud alused. Kaitsja on ka märkinud, et H. Talviku kahtlustatavana kinnipidamise näol oli tegemist ebaseadusliku menetlustoiminguga, kus on oluliselt rikutud isiku kaitseõigust. Kaitsja toonitab, et H. Talvik on kahtlustatavana ülekuulatud 20.07.2017 ilma kaitsja osavõtuta. Olles seejuures 19.07.2017 kahtlustatavana kinnipeetud ning viibides vabadusest isoleerituna, ei olnud H. Talvikul võimalust endale ka kaitsjat hankida. Kaitsja rõhutab, et kahtlustatavana kinnipidamisel on H. Talvik nõudnud endale kaitsjat. Samas ei soovinud ta, et tema kinnipidamisest kedagi teavitatakse. Seega ei saanud ka keegi lähedastest talle kaitsjat muretseda, kuna ei teatud tema kinnipidamisest. Ilmselgelt oli H. Talvik eeltoodut arvestades kahtlustatavana ülekuulamisel 20.07.2017 surve all ning tema kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Maakohus ei ole antud asjaoludele samuti oma hinnangut ega põhjendust andnud. 4
(13)3.
  1. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kohtueelses menetluses on süüdistatav detailselt selgitanud, kuidas ta on DD-le märtsis
  2. a umbes 3-4 korda GHB edasi andnud ning GHB valmistamisega tegelenud. Kohtu hinnangul isik, kes annab detailseid ütlusi GHB valmistamise koostisosade kohta, peab olema sellega kokku puutunud või olema selliste eriteadmistega, et teada, kuidas GHB-d valmistada. Kaitsja rõhutab asjaolu, et H. Talviku ütlused kohtueelses menetluses ei ole mitte sugugi detailsed ega ka asjatundlikud. H. Talvik ei ole oma ütlustes täpsustanud GHB koostisosade mahtusid, koguseid ja eriti protsente. Just koostisosade protsentide täpsustamine võiks anda kinnitust, et H. Talvik oli antud GHB kokku seganud. Kuna aga H. Talvik ei ole seda oma ütlustes teinud, siis tekib põhjendatud kahtlus, et DD ei saanud ainet H. Talvikult. Samuti ei ole nendelt ainetelt ega ka pudelitelt tuvastatud H. Talviku DNA-d. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kui 04.03.
  3. a leiti DD sõiduki Saab (reg.nr HHHHHH) läbivaatuse käigus sõiduki tagaistmelt paremalt läbipaistev plastikpudel kirjaga „Nordic Select“, milles olev vedelik sisaldas 64% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola (II kd, tlk 43-44), siis 11.03.
  4. a kella 00.10 ajal Harju maakonnas Kose vallas Karla külas Kuivjõel kinni peetud sõiduauto Toyota Hilux (reg.nr JJJJJJ), mida juhtis BB, juhi kõrvalistme alt ära võetud avatud korgiga 0,75 l plastpudel kirjaga Vitamineral Water sisaldas GHB, milles gammahüdroküvõihappe Na-soola sisaldus oli 38% (II kd, tlk 49-50). Asjaolu, et äravõetud GHB-s gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola sisaldus erines pea kaks korda, kinnitab seda, et narkootilised ained ei pärine ühest partiist ja veelgi enam ei ole need kokku keedetud ühe isiku poolt. Kaitsja arvates ei kinnita ka antud asjaolu DD ütluste usaldusväärsust, et ta on need soetanud H. Talviku käest. 3.
  5. Kaitsja poolt on kohtule esitatud kirjaliku tõendina Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisid, millest nähtub, et 01.03.
  6. a väänas süüdistatav H. Talvik oma vasaku hüppeliigese, luumurdu ei ole; 10.03.
  7. a käib karkudega, ortoos peal; 20.03.
  8. a käib karkudega kui jalg väsib, liigub juba paremini; 24.03.
  9. a tervis juba parem, käies lonkab (III tlk 138-141). Tegemist on objektiivselt tuvastatud vigastustega. Kaitsja küsimusele DD-le, kas viimane märkas 3 ja
  10. märtsi 2017 kohtumisel H. Talvikuga midagi iseäralikku viimase liikumises ja kõndimises, vastas DD, et midagi ebatavalist H. Talviku puhul ei märganud. H. Talvik tuli kohtumisele jala. Kaitsja märgib, et arvestades H. Talvikul objektiivselt esinenud vigastusi, ei oleks saanud need jääda kohtumistel DD-le märkamatuks. Ka antud asjaolu annab alust kahelda DD ütluste usaldusväärsuses. 3.
  11. 18.05.
  12. a episoodi osas märgib kaitsja, et H. Talvik ei ole ennast antud süüteo toimepanemises kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud ning on kasutanud seaduses ette nähtud õigust vaikida. Kohtuistungil on H. Talvik aga andnud antud episoodi kohta üksikasjalikke ütlusi. Kaitsja leiab, et kohus on täiesti põhjendamatult ja ebaseaduslikult jätnud H. Talviku ütlused 18.05.2017 episoodi osas kui ebausaldusväärsed kõrvale. Kui 03.03.
  13. a ja 10.03.
  14. a episoodide osas oli kohtu selline seisukoht põhjendatud, siis 18.05.2017 episoodi osas ei ole mingisugust alust jätta H. Talviku ütlused kõrvale kui ebausaldusväärsed. Seega kuuluvad H. Talviku ütlused kohtuistungil 18.05.2017 episoodi osas tõendina arvestamisele. Kaitsja leiab, et H. Talviku ütluste usaldusväärsuses 18.05.2017 episoodi osas ei ole alust kahelda. Tema ütlused haakuvad ka teiste kogutud tõenditega, va YY ütlustega, mis on ajas muutuvad ja seetõttu ka ebausaldusväärsed. Kaitsja rõhutab siinjuures, et H. Talviku suhtes on süüdistuses esitatud 18.05.2017 õhtul Tallinnas, Sõle ja Paldiski mnt ristmikul kella 20:30 paiku toimunud sündmuse faktis alustatud väärteomenetlust, kuid väärteomenetlus nr 2316,17,003536 on lõpetatud 16.06.2017 väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteokoosseisu puudumisega H. Talviku käitumises. Kuivõrd H. Talviku käitumises on tuvastatud väärteokoosseisu puudumine 18.05.2017 5
(13)episoodis, antud otsust ei ole aga tühistatud, siis juba ainuüksi nimetatud asjaolu välistab samas episoodi H. Talviku vastutusele võtmise kriminaalkorras. Kaitsja rõhutab, et kõik asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et 18.05.2017 õhtul kella 20:30 paiku Tallinnas, Sõle ja Paldiski mnt ristmikul käitles suures koguses GHB-d YY. Kaitsja seisukohti kinnitavad kriminaalmenetluse nr 17230101766 alustamise teade 17.08.2017, millest nähtub, et 18.05.2017 õhtul Tallinnas, Sõle ja Paldiski mnt ristmikul kella 20:30 paiku 100 ml plastik pudel kirjega Hellus koos narkootilise ainega võeti ära YY käest. Samuti väärteoprotokoll nr AB 1513971
  1. maist 2018, mille kohaselt võeti YY-lt 18.05.2017 õhtul Tallinnas, Sõle ja Paldiski mnt ristmikul kella 20:30 paiku 100 ml plastik pudel kirjega Hellus koos narkootilise ainega. Ka 18.05.2017 vaatlusprotokollist nähtuvalt on 100 ml plastik pudel kirjega Hellus koos narkootilise ainega ära võetud menetlusaluselt isikult, s.o YY-lt. Kaitsja järeldab, et H. Talviku süüdimõistmine 18.05.2017 episoodis rajaneb vaid antud asjas YY kahtlustatavana ülekuulamisel 29.01.2018 ja 05.04.2018 antud ütlustele. Kaitsja rõhutab, et seejuures on YY ütlused muutuvad ajas ning ütluste muutmise põhjust ei olnud võimalik kohtuistungil selgitada, kuivõrd isik on surnud. YY suri 08.05.
  2. Kaitsja leiab, et arvestades kõiki tuvastatud asjaolusid, ei ole YY kohtueelses menetluses antud ütlused käesolevas asjas tõendina lubatavad. KrMS § 291 lg 3 p 1 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhtudel võib kohus erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kohus on oma kohtuotsuses ise lausa märkinud, miks ei pruugi olla YY ütlused usaldusväärsed, seega on arusaamatu, miks asus maakohus lõplikule seisukohale, et YY on tõendiallikana usaldusväärne. Kaitsja juhib tähelepanu, et YY kuulati üle kahtlustatavava ilma kaitsja juuresolekuta. KrMS § 45 lg 2 p 2 sätestab kaitsja osavõtu kohustuslikkuse, kui isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud. 05.04.2018 YY ülekuulamine on aga toimunud ilma kaitsja osavõtuta, kui kahtlustatav oli voodihaige. Tegemist on olulise kaitseõiguse rikkumisega, mistõttu ka antud protokoll on tõendina kõlbmatu. Kaitsja leiab, et sellega on maakohus rikkunud KrMS §-s 339 lg 2 sätestatut, et kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. 3.
  3. Alternatiivse nõudena juhul, kui H. Talvik mõistetakse süüdi, ei nõustu apellant maakohtuga mõistetud karistuse osas selle liigse ranguse tõttu ning palub mõista süüdistatavale karistus, mis ei oleks seotud temalt vabaduse äravõtmisega ning kohaldada mõistetud karistust täies ulatuses tingimisi. H. Talviku puhul tuleks mõistetava karistuse määramisel arvesse võtta, et tegemist ei ole niivõrd ohtliku isikuga, keda tuleks pikaks ajaks vabadusest isoleerida. Sellisel juhul tõusetuks ilmselgelt kahtlus, kas karistus teeniks oma tegelikku eesmärki. Karistuse mõistmisel tuleks arvestada, et tegemist on isikuga, kes on esimest korda kohtu all, kellel on turvaline perekond, kodu ning kes omab kindlat tööd. Karistuse mõistmisel tuleks arvesse võtta ka väljakujunenud kohtupraktikat. Apellant rõhutab, et analoogsete süütegude eest mõistetavad karistused peavad olema võrreldavad. 3.
  4. Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 29.07.
  5. a kohtuotsus kriminaalasjas H. Talviku süüdimõistmise osas

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista ta selles süüdistuses õigeks.

Alternatiivse taotlusena juhul, kui ringkonnakohus ei mõista H. Talvikut õigeks, mõista temale karistus, mis ei oleks seotud temalt vabaduse äravõtmisega ning kohaldada mõistetud karistust täies ulatuses tingimisi. KOHTUISTUNG 6

(13)
  1. Kohtuistungil jäi süüdistatava kaitsja oma apellatsiooni juurde ning palus see rahuldada. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele 1 süüdistuse episoodi osas tõendite vale hindamise tulemusena materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Oma seisukohti põhjendab ringkonnakohus alljärgnevalt.
  3. Kohtukolleegiuim peab esmalt vajalikuks märkida, et arutatavas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et DD-lt, BB-lt ja YY-lt süüdistuses nimetatud leitud ja äravõetud pudelites sisaldus narkootiline aine GHB, igalt isikult äravõetud aine kogus oli suur. Vaidlus seisneb selles, kas kogutud tõenditega on tõendatud, et GHB oli eelnimetatud isikutele just H. Talviku poolt üle antud ning kas maakohtu poolt uuritud tõendid on lubatavad ning H. Talviku süüdimõistmiseks piisavad.
  4. Kuigi kaitsja viitab oma apellatsioonis maakohtu poolt kriminaalmenetluse olulisele rikkumisele, mis seisnes selles, et maakohus ei järginud tõendite hindamise üldpõhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet, on otsuse põhistamisel eksinud tõendite hindamisel süüdimõistetu kahjuks, taanduvad kaitsja põhiargumendid peamiselt sellele, et ta ei nõustu maakohtu poolt uuritud tõenditele antud hinnanguga ning taotleb tõendite ümberhindamist. Kaitsja vaidlustab maakohtu poolt DD ning YY ütluste usaldusväärseteks tunnistamist ning peamiselt nende alusel H. Talviku süüdimõistmist. Samuti palub kaitsja hinnata usaldusväärsetena süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlusi. 7.
  5. Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks vastata kaitsja kriitikale seoses süüdistatava poolt menetluse eri etappidel antud ütlustega. Maakohus on kõrvutanud süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi tema poolt 20.07.2017 eeluurimisel antud ütlustega, analüüsinud eeluurimisel antud ütluste sisu ning asunud seisukohale, et kohtueelses menetluses on süüdistatav detailselt selgitanud, kuidas ta on DD-le märtsis
  6. a umbes 3-4 korda GHB edasi andnud ning GHB valmistamisega tegelenud, seega sellise iseloomuga ütlusi võis anda ainult GHB valmistamise eriteadmisi omav isik. Kohtukolleegium maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ning juhib tähelepanu kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale, et avaldades süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama süüdistatava vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist süüdistatavat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb süüdistatava ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta (vt RKKK 3-1-1-63-13, p 20.2). Oma hilisemas praktikas asus Riigikohus seisukohale, et ütluste osaline arvestamine on teatud juhtudel siiski võimalik, näiteks võib ütluste osaline arvestamine kõne alla tulla eeskätt siis, kui ütlused tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja diametraalsed vastuolud ilmnevad pelgalt ühe või mõne teo osas või ka juhtudel, mil mitut toimepanijat hõlmava süüteo puhul esinevad diametraalsed vastuolud üksnes isikute teopanuse osas (RKKK 3-1-1-131-13, p 13). Ülaltoodu tähendab, et süüdistatava ütlustes vastuolude ilmnemisel ning menetluse erinevatel etappidel antud ütluste kõrvutamise tulemusena saab ütlusi tõendina arvestada vaid osas, mis on jäänud muutumatuks nii eel- kui ka kohtulikul uurimisel. Sellest tulenevalt ei või kohus võistlevas kohtumenetluses rajada oma järeldusi süüdistatava poolt eeluurimisel antud ütlustel, kuna nende avaldamisel on vaid tõendiallika usaldusväärsuse kontrollimise eesmärk. 7
(13)Kohtukolleegium märgib samas, et maakohtu järeldus, et isik, kes annab eeluurimisel detailseid ütlusi GHB valmistamise koostisosade kohta, peab olema sellega kokku puutunud või olema selliste eriteadmistega, et teada, kuidas GHB-d valmistada, põhineb vaid H. Talviku poolt eeluurimisel antud ütlustel. Teisi H. Talviku poolt GHB valmistamist kinnitavaid tõendeid maakohus uurinud ega hinnanud ei ole. Kuna üksnes eeluurimisel antud ütlusi tõendina kasutada ei saa, siis tuleb asuda seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad H. Talviku poolt GHB valmistamist kinnitavad tõendid. Tõendite vale hindamise tulemusena kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui tunnistas H. Talviku mh süüdi GBL-i omandamises ja sellest GHB valmistamise episoodis. Seega kuulub H. Talvik õigeksmõistmisele osas, milles teda süüdistatakse eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilise aine GHB lähteaine gammabutürolaktooni (GBL) omandamises ning sellest GHB valmistamises. 7.
  1. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu lõppjäreldusega, et süüdistatav ei ole tõendiallikana usaldusväärne ning tema ütlusi ei saa tõendina arvestada välja arvatud osas, et süüdistuses toodud perioodil ta oli GHB ja kokaiini tarvitajaks ning tunneb DD ja YY. Seejuures põhjendamatu on kaitsja seisukoht sellest, et kuna 18.05.2017 episoodi osas süüdistatav eeluurimisel ütlusi ei andnud, siis selle episoodi kohta tema poolt kohtuistungil antud ütlusi oleks maakohus pidanud igal juhul arvestama usaldusväärsetena. Maakohus on asjakohaselt sedastanud, et lisaks sellele, et süüdistatav andis menetluse erietappidel vasturääkivaid ütlusi, mistõttu kohus hindas need ebausaldusväärseteks ning jättis tõendikogumist välja, on süüdistatava ütlused vastuolus ka teiste kriminaalasjas kogutud ja usaldusväärsete tõenditega. Maakohus on seega leidnud, et kuna H. Talviku esmakordselt kohtuistungil antud ütlused 18.05.2017 toimunud episoodi kohta ei riimu ülejäänud usaldusväärse tõendikogumiga, siis ei saa neid õigesti usaldusväärsetena arvestada. 7.
  2. Kaitsja on seisukohal, et DD ei ole tõendiallikana usaldusväärne, kuna ta on ise narkootikume tarvitanud isikuks, ristküsitlusel vastas DD esitatavatele tõendamiseseme seisukohalt tähtsatele küsimustele enamasti „ei mäleta“, DD ei suutnud meenutada süüdistataval objektiivselt esinenud kehavigastust ning selle tagajärjel lonkamist viimasega suhtlemise ajal. Vastuseks kaitsja argumentidele märgib kohtukolleegium esmalt, et narkootikumidega seotud kuritegude puhul võimalikeks tunnistajateks ongi reeglina teised narkosõltlased, kes on seotud sama narkootikumi käitlemisega. Argument, et isik on samuti mõnuainete tarvitajaks ei mõjuta kohtu veendumusel iseseisvalt mitte kuidagi sellise tõendiallika usaldusväärsust. Käesoleva kaasuse puhul oli tunnistaja DD Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel süüdistatav teises kriminaalmenetluses nr 1-17-8275 ning oli koos BB-ga H. Talvikult samadel asjaoludel saadud GHB käitlemise eest 17.10.2017 jõustunud Harju Maakohtu 29.09.2017 otsusega

§ 184lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud ja karistatud.

Käesolevas kriminaalasjas andis DD tunnistajana ütlusi samade asjaolude ehk 03.03.2017 ja 10.03.2017 H. Talvikult saadud GHB käitlemise kohta Harju Maakohtus 30.05.2018 toimunud kohtuistungil ehk 8 kuud hiljem peale tema süüdimõistmist. Kaastäideviijana sama kuriteo toimepanemises võis tunnistaja DD ilma enda jaoks negatiivsete õiguslike tagajärgedeta ütluste andmisest keelduda KrMS § 71 lg 1 p 2 alusel, kuid DD seda ei teinud ning andis H. Talviku süüstavaid ja veenvaid ütlusi. Seega puuduvad mistahes asjaolud, et kahtlustada DD soovis/huvis H. Talvikut rõõnata ning anda kohtulikul uurimisel viimast süüstavaid valeütlusi. Kaitsja väidab esitatud apellatsioonis, et tema on taotlenud DD ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et kaitsja on taotlenud tunnistaja DD mälu värskendamiseks KrMS § 288 lg 9 p 1, 2, 3 alusel näidata tunnistajale tema 30.05.2017 ülekuulamise protokolli. Protokolli näitamise põhjuseks oli asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud kohtuistungil H. Talvikule GHB eest tasumise täpseid asjaolusid. Tunnistaja DD on väitnud kohtuistungil, et ta ei mäleta kumba GHB üleandmise korra eest jäi ta H. Talvikule võlgu 8

(13)(Kd II lk 129). Protokolli näitamise tulemusena nõustus tunnistaja selles kirjapanduga, et võis H. Talvikule raha GHB eest kellegagi saata, seega võib olla ei olegi enam H. Talvikule võlgu. Kohtukolleegium on seisukohal, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid, et ülaltoodust tulenevalt oleks maakohus pidanud DD ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale jätma, on seega põhjendamatud. Tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omavate asjaolude selgitamisel jäid tunnistaja DD ütlused ajas muutumatuks ning selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et tegemist on usaldusväärsete ütlustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata. GHB üleandmise eest süüdistatavale raha tasumise asjaolud ei oma aga H. Talvikule esitatud süüdistuse tõendamise seisukohalt üldse tähtsust. Kaitsja toob apellatsioonis välja, et H. Talvik lonkas seoses hüppeliigese väänamisega süüdistuses toodud ajaperioodil, mis ei tohtinud jääda märkamatuks tunnistaja DD-le. Kaitsja väidab järgnevalt, et tema küsimusele DD-le, kas viimane märkas 3 ja
  1. märtsi 2017 kohtumisel H. Talviku liikumises ja kõndimises midagi iseäralikku, vastas DD, et midagi ebatavalist H. Talviku puhul ei märganud. Kohtukolleegium märgib, et nähtuvalt kohtuistungi protokollist kaitsja sellist küsimust tunnistaja DD-le esitanud ei ole. Kaitsja küsimus kõlas järgmiselt: „Kas tema juures midagi iseäralikku märkasite, midagi sellist, mis oleks äratanud tähelapanu“ (Kd II lk 126 pöördel). Ühtegi küsimust, millest nähtuks, et „ebatavaline ja iseäralik“ pidi olema seotud süüdistatava liikumisega, kaitsja seega ei esitanud. Kaitsja ei kasutanud oma KrMS §-st 158 tulenevat õigust kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamiseks. Lisaks märgib kohtukolleegium, et maakohus on põhjalikult analüüsinud H. Talviku hüppeliigese väänamisega seonduvat ning asus põhjendatud seisukohale, et H. Talviku tervislik seisund oli piisavalt hea, et vaatamata hüppeliigese nihestusele, oli tal võimalik süüdistuses nimetatud ajaperioodil õues käia ja narkootilisi aineid tarvitada. Nõusutvalt maakohtu sellise seisukohaga leiab kohtukolleegium, et tunnistaja DD ütlustega on ka ümberlükkamatult tõendatud, et ta sai 03.03.
  2. a ja 10.03.
  3. a GHB-d just H. Talviku käest süüdistuses toodud asjaoludel. Seejuures ei oma tähtsust ka kaitsja argument, et 03.03.2017 ja 10.03.2017 äravõetud GHB-ga pudelites oli puhta narkootilise aine sisaldus ligi kaks korda erinev, mis peaks justkui kinnitama, et GHB pärines erinevatest partiidest. Kohtukolleegium märgib, et H. Talvikut ei süüdistatudki selles, et ta käitles ühest partiist pärinevat GHB-d. Samas ringkonnakohus mõistab H. Talviku õigeks süüdistuse osas, milles teda süüdistatakse eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilise aine GHB lähteaine gammabutürolaktooni (GBL) omandamises ning sellest GHB valmistamises, mis ei muuda tõendatud asjaolu, et H. Talvik on tunnistaja DD-le kahel korral üle andnud GHB-d suures koguses, mis kvalifitseerub kuriteoks

§ 184lg 2 p 2 järgi.

7.

  1. Kriminaalasja õige lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kaitsja apellatsioonis toodud argumendid H. Talviku kahtlustatavana kinnipidamise ja ülekuulamise asjaoludest. Kuriteos kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis on uurimisasutuse või prokuratuuri otsustada KrMS § 217 alusel. Kohtukolleegium leiab, et H. Talviku puhul olid KrMS § 217 nõuded täidetud. Kaitsja ei selgita täpsemalt, millisega H. Talviku kinnipidamise alustest ta täpsemalt ei nõustu. Kohtukolleegium märgib, et H. Talviku kinnipidamise ajaks oli alust teda kahtlustada juba kolmes suures koguses GHB käitlemise episoodis, seega vaieldamatult esinesid menetlejal alused tema kinnipidamiseks KrMS § 217 lg 2 p 3, lg 3 p 3 kohaselt. Kohtukolleegium on eespool põhjendanud, miks kahtlustatavana eeluurimisel antud ütlused ei ole reeglina iseseisva tõendina võistlevas kohtumenetluses lubatavad. Ringkonnakohus jätab sellise tõendi, kus H. Talvik andis ennast süüstavaid ütlusi, tõendikogumist eelnimetatud põhjustel kõrvale. Kuna kõrvale jäetud kahtlustatava ülekuulamise protokoll ei ole tõendina kasutatav, on seega ainetu kaitsja argument, et kahtlustatav soovis kaitsjat, kuid oli üle kuulatud ilma kaitsja osavõtuta. 7.
  2. Võistlevas kohtumenetluses saab tunnistaja eeluurimisel antud deponeerimata ütlusi erandina tõendina kasutada KrMS § 291 lg 1 p 1, lg 3 kohaselt. Erinevalt kaitsjast, kes leiab, et KrMS § 291 9

(13)lg 3 tingimused surnud kahtlustatava YY tõendina deponeerimata ütluste vastuvõtmiseks ei ole täidetud, leiab kohtukolleegium, et kaitsja argumendid ka selles osas on põhjendamatud. Kohtukolleegium märgib esmalt, et kehtiv menetlusseadus ei võimalda KrMS § 691 lg 1 kohaselt deponeerida kahtlustava ütlusi, seega kuigi menetlejal oli isiku kahtlustatavana viimaseks 05.04.2018 toimunud ülekuulamiseks teada, et raske terviseseisundi tõttu võib YY hilisem ülekuulamine kriminaalasja kohtulikul arutamisel osutuda võimatuks, ei olnud menetlejal muud valikut, kui kuulata YY üle tema kodukohas aadressil XXX. Kaitsja peamiseks etteheiteks on asjaolu, et mõlemal korral oli YY kahtlustatavana üle kuulatud ilma kaitsjata, kuigi tema füüsilise puude tõttu oleks pidanud menetleja talle kaitsja tagama KrMS § 45 lg 2 p 2 kohaselt. Kohtukolleegium märgib, et YY oli 18.05.2017 toimunud episoodi kohta kahtlustatavana üle kuulatud kaks korda – 29.01.2018 ja 05.04.2018, kusjuures esimest korda toimus ülekuulamine Põhja Politseiprefektuuri ruumides, kuhu YY tuli ise (nähtub tema enda ülekuualmise protokollist (Kd II lk 115-116). Mõlemal korral on YY kaitsjast ise loobunud, mida kinnitas oma allkirjaga. Mõlemal ülekuulamisel ei tunnistanud YY ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi ning selgitas, et pudeli korgijoogiga (GHB-ga) on talle andnud H. Talvik, kes on tema sõbra poeg. Kohtukolleegiumil puudub igasugune alus arvata, et YY ei olnud võimeline ennast ise kaitsma. Tema kaitsepositsioon oli selge ja järjekindel, et pudeli GHB-ga sai tema H. Talviku käest. Tema ütlused muutuvad vaid osas, kas ta jõi antud pudelist ise või mitte. Samas märgib kohtukolleegium, et YY füüsiline seisund (mitte segi ajada füüsilise puudega) võimaldas tal selgeid ütlusi anda, ta on ise kaitsjast loobunud, tema huvid ja õigused ilma kaitsjata ülekuulamise tulemusena kannatada mitte kuidagi ei saanud, seega on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et kaitsja osavõtuta ülekuulamise tulemusena YY kahtlustatavana ülekuulamise protokollid on kõlbmatud tõendid. YY ülekuulamise protokollidest tuleneb üheselt ja muutumatult, et pudeli GHB-ga on ta saanud H. Talviku käest ning ta teadis, et mis aine pudelis on, kui H. Talvik talle selle peitmiseks andis (Kd 2, lk 118). Süüdistatav H. Talvik ise ei eita, et pudelil võib leiduda tema bioloogiline materjal, kuna ta võttis sellest pudelist GHB lonksu (Kd III lk 104), mis on leidnud ka kinnitust maakohtu poolt analüüsitud DNA ekspertiisidega. Kohtukolleegiumil puuduvad sarnaselt maakohtuga igasugused alused kahelda YY ütluste usaldusväärsuses H. Talviku poolt GHB-ga pudeli temale peitmiseks üleandmise osas. Tema ütlused riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 7.6. Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kohtus ütluste andmisest keeldunud (või surnud) tunnistaja usaldusväärsuse hindamisel KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis tuleb ilmutada erilist hoolt, kompenseerimaks ka sisuliselt süüdistatava konfrontatsiooniõiguse puudumist. Paratamatult on sellise tunnistaja puhul kohtu käsutuses ka vähem võimalusi tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks. Kõnealune säte ei eelda siiski ütluste andja mingit erilist usaldusväärsust, võrreldes tavalise tunnistajaga, kuna isiku usaldusväärsuse astmestamine ei ole reeglina võimalik. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku menetlusseisundit ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi isiku varasem süüdimõistmine samas teos (nn endine kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta oleks tunnistajana ebausaldusväärne. Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt RKKK nr 3-1-1-94-04, p 8; 3-1-189-12, p 16). Kohtukolleegium on seisukohal, et arutatavas kriminaalasjas H. Talvikule esitatud süüdistus GHB üleandmises DD-le ja YY-le on uuritud tõendikogumiga, sh kuriteo kaastäideviijate usaldusväärsete ütlustega vaieldamatult kinnitamist leidnud. 8. Kaitsja toob esitatud apellatsioonis välja, et kuivõrd H. Talviku käitumises on tuvastatud 18.05.2017 episoodis väärteokoosseisu puudumine, antud otsust ei ole tühistatud, siis juba ainuüksi nimetatud asjaolu välistab samas episoodis H. Talviku vastutusele võtmise kriminaalkorras. 10
(13)Kohtukolleegium kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu ning märgib, et kirjeldatud olukorras ei rakendu ne bis in idem põhimõte. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et väärteomenetlus lõpetatakse ka kuriteo tunnuste ilmnemisel VtMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt. Kaitsja poolt viidatud väärteomenetlus nr. 2316,17,003526 H. Talviku suhtes oli kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi ning etteheidetud väärtegu seisnes selles, et H. Talvik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta ja valdas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet väikses koguses Määruses on menetleja selgitanud, et käitlemise all mõistetakse muuhulgas ka tarvitamist (Kd III lk 115). Ehk ilma eelneva valdamiseta ei ole mõeldav ka ebaseaduslik tarvitamine. Väärteomenetlus oli alustatud just H. Talviku poolt ebaseadusliku tarvitamise eest. Lõpetamise põhjuseks oli see, et H. Talviku suhtes oli päev varem ehk 17.05.2017 koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2316,17,003511 ning 16.06.2017 menetleja poolt tehtud otsus, millega H. Talvikut karistati NPALS § 151 lg 1 järgi samade ainete tarvitamise eest (Kd II lk 121). Kuna kahe protokolli koostamise vahel oli 1 päev ning H. Talviku uuriiniproov näitas samu tulemusi, siis muude tõendite puudumisel lõpetati H. Talviku suhtes kaitsja poolt viidatud väärteomenetlus nr 2316,17,
  1. Kohtukolleegium märgib, et narkootilise aine ebaseaduslik tarvitamine ja suures koguses narkootilise aine käitlemine on oma olemuselt erinevad deliktid, seega ekslik on kaitsja seisukoht, et kuna väärteomenetlus H. Talviku suhtes lõpetati koosseisu puudumise tõttu, siis välistab see süüdistatava vastutusele võtmise kriminaalkorras sama teo eest.
  2. Alternatiivse nõudena palub apellant tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas selle liigse ranguse tõttu ning mõista süüdistatavale karistus, mis ei ole seotud temalt vabaduse äravõtmisega, jättes mõistetud karistus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. Kuigi H. Talvik kuulub õigeksmõistmisele GHB valmistamise süüdistuse episoodis, ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega karistuse kergendamise osas, kuna käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks selles osas. Ringkonnakohus märgib, et

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et H. Talviku süü talle inkrimineeritud kuriteos on keskmine. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viita esitatud apellatsioonis ka apellant. Maakohtu põhjendused karistuse mõistmise osas on jälgitavad ning veenvad, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata.

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 9-aastane vangistus, mis on antud juhul karistuse mõistmise lähtepunktiks. Maakohus on süüdistatavale kaugelt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel võtnud seega täiel määral arvesse, et süüdistatav on varem kohtulikult karistamata ning et tema kuritegelik tegevus ei kestnud väga kaua. Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on seega kaitsja argument, et H. Talvikule mõistetud karistus on liiga range. Vastuseks kaitsja taotlusele jätta süüdistatavale mõistetud karistus täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata märgib kohtukolleegium, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis

§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse 11

(13)ärakandmise ebaotstarbekaks. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama (RKKK 3-1-1-116-12). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ammendavalt ja õigesti põhjendanud, miks ta kohaldab H. Talviku suhtes nn šokivangistust, mistõttu ei pea kohtukolleegium vajalikuks neid korrata.
  1. Süüdistatav H. Talvikule õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 439,2 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud maakohtu otsuse tervikteksti analüüs, nõupidamine kliendiga, apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 7,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse H. Talviku süüditunnistamise GHB lähteaine gammabutürolaktooni (GBL) omandamise ja sellest GHB valmistamise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab H. Talviku GBL-i omandamises ja sellest GHB valmistamise episoodis õigeks. Ehk ringkonnakohus teeb lahendi KrMS § 337 lg 2 p 4 alusel, seega apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jäävad riigi kanda.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p 2; § 340 lg 2 p 2; tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  3. juuli 2019 kohtuotsuse H. Talviku süüditunnistamise GHB lähteaine gammabutürolaktooni (GBL) omandamise ja sellest GHB valmistamise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab H. Talviku GBL-i omandamises ja sellest GHB valmistamise episoodis õigeks. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 13.03.2020 otsusega RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. juuli
  6. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus osas, millega: 1.
  9. Hendriko Talvik tunnistati süüdi narkootilise aine käitlemises
  10. mail 2017; 1.
  11. Hendriko Talvik tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; 1.3.

Hendriko Talvikult mõisteti välja määratud kaitsjale makstud tasu 1758 eurot (sh käibemaks), joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 57 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi kulu 42 eurot. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 12

(13)2.
  1. mõista Hendriko Talvik narkootilise aine käitlemises
  2. mail 2017 õigeks; 2.
  3. mõista Hendriko Talvik süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistada teda 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et Hendriko Talvikul tuleb kohe ära kanda 5 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.

juulist kuni 20. juulini 2017, s.o 2 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 4 aastat ja 1 kuu vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Hendriko Talvik ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p-de 21 ja 7 alusel määrata, et H.

Talvik on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhtlema narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 2.

  1. jätta joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 57 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 42 eurot ja määratud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu 586 euro ulatuses (sh käibemaks) riigi kanda; 2.
  2. mõista Hendriko Talvikult maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 1172 eurot (sh käibemaks); 2.
  3. sundraha 1350 eurot ja eelmises alapunktis märgitud kaitsjatasu tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena esimesel üheteistkümnel kuul iga kuu 211 eurot ning viimasel, kaheteistkümnendal kuul 201 eurot.
  4. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
  5. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  6. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Mahlapuu & Partnerid kassatsioonimenetluses Hendriko Talvikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 302,40 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi kanda. 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.