) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus
lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 29.12.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arve nr XXX eest tasumata 80,10 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud arvel märgitud viivist 3,26 eurot) ja arve nr XXX eest tasumata 46,10 eurot. Seega kuulub kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 126,20 eurot (80,10+46,10). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.10) viivisemäär 0,07% päevas ehk 25,55% (0,07 × 365) aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 24% aastas (8 × 3) ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 46,10 eurot alates 19.04.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 13,50 eurot. Viivise arvestus põhinõudelt arvelt nr XXX, summas 80,10 eurot alates 19.06.2016 kuni 16.12.2019 seisuga on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 22,39 eurot. 5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise alates 17.12.2019. Hageja nõude õiguslik alus on
.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Kuna lepingujärgne viivisemäär 0,07% päevas on tühine, tuleb
alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 126,20 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 3
lõigetes 1 ja 2 on sätestatud üldine hea usu põhimõte menetlusõiguste teostamisel. Koosmõjus peavad viidatud sätted tagama, et menetlusosalised tegutseksid oma õigusi kasutades viisil, mis vastaspoolt ei kahjusta. Olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitmeid hagisid, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt, on vastuvõetamatu, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid (näiteks igalt asjalt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud). Antud juhul nähtub kohtute infosüsteemist (KIS), et tsiviilasjas nr 2-19-8571 on hageja nõudnud kostjalt samadest lepingutest, kuid erinevatest arvest tuleneva võlgnevuse väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks välja ka sissenõudekulud 30 eurot, mida veelkordselt nõutakse käesolevas asjas, lisaks menetluskulud – riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulud 200 eurot põhjendatud ja vajalikus ulatuses
Käesolevalt oleks saanud hageja kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses ja kohus lahendada ühes menetluses. Selline hageja käitumine ei ole kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, vaid tegemist on menetlusõiguste pahatahtliku kasutamisega. Hageja selline pahatahtlik tegevus – nõude esitamine samast lepingust, kuid erinevatest arvetest tulenevalt – raiskab põhjendamatult kohtute ressursse ning kandub hilisemalt üle täitemenetlusse (iga eraldiseisev kohtulahend võimaldab alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kaasa uute täitekulude tekkimise). Hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-8571 välja mõistetud sissenõudekulud 30 eurot. Kuivõrd nimetatud piirmäär kehtib lepingu mitte arve kohta, jätab kohus hageja käesolevas hagiavalduses esitatud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks 30 euro osas rahuldamata. 8. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 126,20 eurot, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 35,89 eurot ja lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 126,20 eurot alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 9.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 11.
lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 420 eurot. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.