Obsah (8)

§ 266§ 121§ 65§ 68§ 15§ 16§ 56§ 57

1-19-5168 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. september 2019.a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5168 (19267000427) Kohtunik Anu Tammeniit Koh

§ 266

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Gardi Anderson Süüdistatav ALEKSANDER VIIK isikukood: 38503294242; xxx varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi liitkaristusena 2 aastat vangistust, mida suurendati Pärnu Maakohtu 05.07.2017 otsusega mõistetud karistusega, liitkaristus 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis asendatud 951 tunni üldkasuliku tööga 2-aastase tähtajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2019-30.05.2019. Tõkend – vahistamine alates 31.05.2019.a. Kaitsja Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311-313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aleksander Viik

§ 266lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

1 1-19-5168

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuu ja 15 (viisteist) päeva võrra ning mõsta liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 29.05.

1. a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksander Viigilt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 810 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 492 €, kokku 1302 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Asitõend - CD-plaat (pakend nr 1), mis on asitõendi 30.05.2019 vaatlusprotokolli lisa ja mis asub kriminaaltoimiku juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 02.10.2019.a. Süüdistuse sisu Aleksander Viiki süüdistatakse selles, et tema teades, et tal eelnevat luba ega nõusolekut ei ole, 29.05.
5. a ajavahemikul kell 20.00 kuni kell 21.35 tungis ebaseaduslikult ruumi valdaja ja xx A.T’i tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel A.Ti valduses olevasse eluruumidena kasutatavasse korterisse aadressil Xxx, Pärnu linnas. Seega Aleksander Viik, valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, pani tahtlikult toime

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et Aleksander Viigi süü temale

§ 266lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteos on leidnud tõendamist.

Prokurör taotles Aleksander Viigi süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 266

lg 2 p 1 järgi 5 kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel palus prokurör suurendada karistust 20.12.2018 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 2 kuu ja 15 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 15 päeva 2 1-19-5168 vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda isiku kinnipidamise päev, s.o 29.05.2019. Samuti palus prokurör Aleksander Viigilt välja mõista menetluskulud. Kaitsja palus Aleksander Viik õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist. Alternatiivselt taotles kaitsja mõista Aleksander Viigile väiksem karistus, kui taotles seda prokurör või karistada teda rahalise karistusega, mis lugeda kantuks vahi all viibitud ajaga. Süüdistatav end kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht Kohus leiab, et Aleksander Viigile süüks arvatud kuritegu

§ 266

lg 2 p 1 järgi on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Aleksander Viik viibis süüdistuses märgitud ajal süüdistuses märgitud kohas. Süüdistatav tunnistab, et ta sisenes 29.05.2019 peale kella 19.00 Pärnu linnas Xxx asuvasse korterisse. Samuti on eeltoodu tõendatud kannatanu ütlustega, kes süüdistatava oma korterist nimetatud kuupäev avastas ja tunnistaja J K ütlustega, kes süüdistatava sündmuskohal kinni pidas. Vaidlus seisneb aga selles, kas Aleksander Viik sisenes korterisse ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt või mitte. Süüdistatav Aleksander Viigi ütlusteste kohaselt ta elas Xxx korteris igapäevaselt alates aprilli algusest 2019 kuni kinnipidamiseni, seal olid ka tema asjad, tal olid võtmed, kuid unustas need korterisse, kui käis välikäimlas. Korterisse tagasisaamiseks otsustas süüdistatav siseneda akna kaudu. Kui A.Ti korterisse tuli, helistas ta politseisse ning süüdistatav viidi jaoskonda. Süüdistatav ei tea, miks kannatanu annab ütlusi, et ta ebaseaduslikult korterisse tungis, kuid kannatanud ütlused ei vasta tõele. Selle kohta, miks ta keeldus korterist lahkumast, kui tal paluti seda teha samal õhtul kella 19 ajal ja kutsuti politsei, põhjendas süüdistatav sellega, et ta elas seal ja kannatanu oli talle loa seal elamiseks andnud. Teised tõendid, mis kinnitaks, et Aleksander Viik elas Xxx korteris, kriminaalasjas puuduvad. Kannatanu A.Ti ütlustest nähtub, et 29.05.2019 tegi kannatanu politseile väljakutse, kuna ta avastas, et korteri aken on lõhutud ning süüdistatav oli sisse roninud, kuigi tal ei olnud õigust sinna korterisse tulla. Kannatanu oli eelnevalt süüdistatavale ka öelnud, et ta ei lase teda sisse, kuna ta ei ole kaine. Süüdistataval oli luba viibida korteris ainult siis, kui kannatanu on kodus ja süüdistatav on kaine. Xxx korter ei ole olnud kunagi süüdistatava püsiv elukoht ja ka korteri võtmeid süüdistataval ei olnud, need võttis kannatanu ära enne lähenemiskeelu kohaldamist, s.o enne käesoleva kriminaalasja aluseks olevat sündmust. Kindlat elukohta kannatanu teada süüdistataval sel ajal ei olnud. Võtmed olid ainult kannatanul ja tema vennal. Kannatanu ütluste kohaselt on ta selles korteris elanud pikemat aega, ta elas seal üksi ning see kuulus tema vennale. Rahvastikuregistri väljatrüki (tl 23) kohaselt elab A.T aadressil Xxx Pärnu linn alates 20.05.2015 ning Aleksander Viik antud korteriga seotud ei ole. Kannatanu ütlusi kinnitab ka 30.05.

1. a asitõendi vaatlusprotokoll (tl 22-22a), millest nähtuvad kannatanu poolt 29.05.2019 hädaabinumbrile 112 tehtud viis kõne. Esimene kõne on tehtud kella 19.00 ajal ja viimane kõne 21.
2. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja J K ütlused ja teenistuslehe koopiad. Tunnistaja J K ütluste kohaselt tegi A.Ti politseile väljakutse, kuna korteri aknaklaas on lõhutud ja ebasoovitav isik magab korteris. Kui politsei kohale jõudis, tulid trepikojas neile vastu A.T ja Aleksander Viik, kellest viimane oli silmnähtavalt alkoholi tarvitanud. Sündmuskohal oli näha, et korteri 3 1-19-5168 akna klaas oli purustatud, killud olid akna all ning selgus ka, et Aleksander Viik oli korterisse sisse ronimiseks kasutanud kõrvalkrundi väravat. Tunnistaja sõnul oli kannatanu väga ärritunud ja tema käitumisest ja sõnadest oli näha, et ta ei lubanud Aleksander Viigil selles korteris viibida. Tunnistaja viis Aleksander Viigi jaoskonda, tal tuvastati joove ja peeti kahtlustatavana kinni. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist, rahvastikuregistri väljavõttest ja isiku joovet kajastavatest dokumentidest (tl 17-18, 36-39) nähtub, et Aleksander Viik peeti kahtlustatavana kinni 29.05.2019 kell 22.28 Riia mnt 181 hoovis ning tal tuvastati joove 1,29 mg/l. 29.05.2019 kell 19.07 tehtud väljakutsel vormistatud lähisuhtevägivalla infolehelt ja teenistuslehe koopiast (tl 24-26) nähtub, et endine mees (Aleksander Viik) ei taha korterist lahkuda ja on agressiivne. Kannatanuks on A.T. Sündmus toimus aadressil Xxx Pärnu linn. Teenistuslehe koopiast (tl 27-28) nähtub, et 29.05.2019 kell 21.37 on tehtud politseile väljakutse aadressile Xxx Pärnu linn, kuna endine mees on uuesti korterisse sisenenud. 2 h tagasi oli esimene kutse ning siis oli korra juba politsei mehe korterist välja ajanud. Kannatanu ja tunnistaja J K ütlusi sissetungimise kohta kinnitab ka 29.05.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisaga (tl 29-35), mille käigus on vaadeldud Pärnu linnas, aadressil xxx asuva maja hoovi ja korter x asukohta ning xxx ning millelt nähtuvad korteri katkine aken, maas olevad killud, kui ka sissetungimiseks kasutatud ehitustara. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja J K ütlustega ja teiste kirjalike tõenditega ning kohus ei tuvastanud, et kannatanu kalduks liialdustesse. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi häirekeskusesse tehtud kõned. Kohus, hinnanud kannatanu ütlusi ning kõrvutades neid teiste kohtule esitatud tõenditega, leiab et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Ka süüdistatav ise ei osanud öelda ühtegi põhjust, miks peaks kannatanu andma tema kohta valeütlusi. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi tema käitumine enne süüdistatava poolt toime pandud kuritegu kui ka tema käitumine pärast süüdistatava avastamist korterist. Kannatanu väljendas nii politseile helistades kui ka politsei saabudes sündmuskohale väljuhääldelt, et Aleksander Viigil ei ole õigust tema elukohas viibida ega ka sinna sisenenda, mida kinnitasid häirekeskusele tehtud kõned ja tunnistaja J K ütlused. Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid süüdistatava elamist Xxx korteris ja seaks kahtluse alla kannatanu ütlused, kohtule esitatud ei ole. Kannatanu küll kinnitas, et mõned Aleksander Viigi asjad asuvad Xxx, kuid need asuvad seal sellepärast, et ta ei vii neid ära, kuigi kannatanu on palunud seda teha. Seega ei tõenda ka Aleksander Viigi asjade olemasolu Xxx korteris seda, et ta elas seal. Tunnistaja B O ütluste kohaselt vahetas Aleksander Viik tihti elukohti. Aprilli lõpus teatas Aleksander Viik, et on asunud elama xxx, kuid kriminaalhooldajal ei õnnestunud tema elamist sellel aadressil kontrollimas käia. Kohustust võtta ühendust korteri omanikuga kriminaalhooldajal ei ole. Kui kriminaalhooldusalune näitab enda elukohana mingit aadressi, siis kriminaalhooldaja ei kontrolli, kas isikul on õigus elada antud aadressil või mitte. 05.06.2019 e-kirjas on kriminaalhooldaja samuti avaldanud, et 29.04.2019 esitas Aleksander Viik avalduse elukoha muutuseks. Kannatanu A.Ti ütlustest nähtub, et ta ei olnud teadlik sellest, et süüdistatav on kriminaalhooldajale andnud oma aadressiks kannatanu aadressi. Süüdistatav ei ole selleks ka eelnevalt kannatanu käest luba küsinud. 4 1-19-5168 Kohus leiab, et kuigi Aleksander Viik tegi 29.04.2019 avalduse määrata tema elukohana Xxx, siis see ei tähenda, et isikul oli õigus seal elada ja see oli tema tegelik elukoht. Selle kohta, kas isik elas aadressil Xxx saab anda ütlusi vaid inimene, kellele on antud päriselt luba seal elada ja kes seal ka elas. Seega kriminaalhooldajalae avalduse tegemine elukoha muutmiseks ei tõenda Aleksander Viigi õigust elada Xxx korteris. Arvestades, et süüdistatava ütlused on vastuolus teiste kogutud kirjalike tõenditega, siis on kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses ning süüdistatava ütluste puhul on tegemist tema enda kaitseversiooniga, et pääseda vastutusest, mistõttu jätab kohus süüdistatava ennast kaitsvad ja vastuolulised ütlused (ütlused, mis puudutavad tema õigust elada Xxx korteris) tõendikogumist, kui ebausaldusväärsed välja. Seega on tõendamist leidnud, et Aleksander Viik tungis ebaseaduslikult akna lõhkumise teel sisse A.Tile kuuluvasse korterisse. Tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1 on valdus omavoli vastu seadusega kaitstud ning antud juhul on tegemist kodu puutumatuse rikkumisega, mis on eelduslikult alati ebaseaduslik. Antud kriminaalasjas pole kogutud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatava sisenemine kannatanule kuuluvasse korterisse oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku valdaja tahtega või et tegemist oleks süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Kannatanu lubas oma korteris süüdistataval viibida vaid juhul, kui süüdistatav on kaine ja kannatanu on ise kodus, kuid antud juhul ei olnud kumbki tingimus täidetud. Aleksander Viik tungis korterisse ajal, kui kannatanut ei olnud kodus ning eelnevalt on ka tõendatud, et süüdistatav oli sel päeval alkoholijoobes.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. Kannatanute ja tunnistajate ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning asitõendite vaatlusprotokollidega on tõendamist leidnud, et 29.05.2019. a ajavahemikul kell 20.00 kuni kell 21.35 tungis Aleksander Viik Pärnu linnas Xxx asuvasse korterisse aknaklaasi lõhkumise teel ehk füüsilise tõkke ületamise teel. AÕS §-de 32 ja 33 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.

§ 266

lg 1 mõttes on valdajaks isik, kes teostab ruumi üle tegelikku võimu ja kellel on valitsemissoov. Xxx valdajaks on seega kannatanu A.T. Aleksander Viik tungis aknaklaasi lõhkumise teel nimetatud korterisse valdaja tahte vastaselt, sest valdaja polnud talle selleks nõusolekut väljendanud, teda ei olnud Aleksander Viigi poolt korterisse sisenemise hetkel isegi sündmuskohal. Samuti polnud ta sellest teadlik enne, kui tuli koju. Valdaja puudulikust nõusolekust tuleneb ruumi tungimise ebaseaduslikkus.

§ 266

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul Aleksander Viik pannud toime ebaseadusliku sissetungimise just elamiseks kasutatavasse ruumi. Ebaseaduslikkuse ning sissetungi kui koosseisuelementide osas on kohus juba eespool seisukoha võtnud. Eluruumi mõiste tuleneb VÕS §-st 272: eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta on selles korteris elanud pikemat aega ja ta elas seal üksi. Seega on aadressil Xxx olevat korteri puhul tegemist elamiseks kasutatava ruumiga. Eeltoodust tulenevalt pani Aleksander Viik toime valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise ehk

§ 266lg 2 p-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule vastava teo.

5 1-19-5168

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus.

§ 266

lg 2 p 1 järgi sätestatud kuriteo koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Aleksander Viik pani valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimise toime vähemalt otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pidi Aleksander Viik teadma, et korterisse sisenemiseks puudub tal luba, kuna ta oli eelnevalt juba sellest korterist välja visatud. Asjaolu, et Aleksander Viik pidi korterisse sisenemiseks ületama füüsilise tõkke, s.t lõhkuma aknalaase näitab, et isik teadis, et tungib ebaseaduslikult ning seega valdaja tahte vastaselt ruumidesse, kuhu pole tal õigust ega alust siseneda. Samuti oli Aleksander Viik teadlik, et tegemist on teise isiku elukohaga, kuna ta on eelnevalt koos kannatanuga selles korteris viibinud. Seega on Aleksander Viigi puhul täidetud

§ 266lg 2 p 1 nii objektiivne ja subjektiivne teokoosseis.

Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud Aleksander Viigi käitumine

§ 266lg 2 p 1 järgi ning tema süü on täielikult tõendamist leidnud.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Aleksander Viigi tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Aleksander Viigi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Aleksander Viik on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aleksander Viik on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Seega tuleb Aleksander Viik süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 266

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Aleksander Viik süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et isik lõhkus korterisse sisenemiseks akna ehk teisele isikule kuuluvat vara. Samas arvestab kohus, et kahju ei olnud suur. Süü suurust mõjutab ka selle toimepanemise vorm ehk tahtluse liik. Arvestades, et subjektiivse koosseisu analüüsi juures on kohus leidnud, et Aleksander Viik pani kuriteo toime otsese tahtlusega ning selle kuriteo toimepanemine on karistatav juba kaudse tahtluse korral, siis viitab otsese tahtluse esinemine Aleksander Viigi keskmisele süü suurusele. Kohus on seisukohal, et Aleksander Viik puhul ei esine karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolu

§ 57ja § 58 mõttes.

Seega eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Aleksander Viigi süü on keskmisest väiksem. Aleksander Viigi karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda varasemalt karistatud kriminaalkorras 2-l korral. Mõlemal korral on Aleksander Viigile mõistetud karistusteks vangistust. Kehtivaid väärteokaristusi on 25, millest enamus rahatrahvid on tasumata või asendatud arestiga. Seega ei ole Aleksander Viik olnud oma elus kõige seaduskuulekam inimene ja risk, et ta jätkab kuritegude toimepanemist on suur. Viimati karistati Aleksander Viiki Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsusega asjas nr 1-18-10022

§ 121lg 2 p 3, § 263 lg 6 1-19-5168 1 p 1, § 266 lg 2 p 1 ja § 3312 järgi.

Seega on ka varasemalt Aleksander Viik süüdi tunnistatud ja karistatud ebaseaduslik sissetungimise eest. Viimati karistati Aleksander Viiki

§ 266lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega.

Aleksander Viigi näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on kohtu poolt karistatud esimesel korral tingimisi vangistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo ning temale mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajal pani ta jällegi toime kuriteo. Viimati mõisteti süüdistatavale

§ 266lg 2 p 1 järgi 3kuuline vangistus.

Kohus leiab, et isik, kes pidevalt paneb toime samalaadseid kuritegusid, ei saa kohelda igal järgmisel korral leebemalt. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega on tuleb süüdistatavale mõista raskema karistuse, kui eelmise samalaadse kuriteo eest mõistetud karistus. 30.05.2019 ja 05.06.2019 e-kirjades (tl 55-56) teatab kriminaalhooldusametnik, et Aleksander Viik on 30.05.2019 seisuga sooritanud 156 tundi üldkasulikku tööd (tegemata 795 tundi) ja on ta korduvalt rikkunud katseaja tingimusi. Kohtus andis Aleksander Viigi kriminaalhooldusametnik B O tunnistajana ütlusi selle kohta, et Aleksander Viik ei järginud üldkasuliku töö täitmise ajakava ja kontrollnõudeid (vahetas tihti elukohti). Samuti ei täitnud ta sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Seega ei möödunud Aleksander Viigi eelmise karistuse täitmine probleemideta. Kaitsja taotles Aleksander Viigi karistamist rahalise karistusega. Kohus leiab, et rahalise karistuse määramine ei ole isikut arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et isikule, kellel on hulgaliselt tasumata rahatrahve, kellel puudub töökoht ja sissetulek ning kes suhtub temale määratud varasematesse karistustesse ükskõikselt, ei ole võimalik mõista kõige kergemat karistust, s.o. rahalist karistust. Sellise karistuse mõistmine ei täida karistuse mõistmise eesmärke ja poleks süüdistataval rahaliste vahendite puudumise tõttu täidetav. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Aleksander Viigile tuleb tema süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning eri- ja üldpreventsiooni arvestades mõista karistuseks

§ 266

lg 2 p 1 järgi 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 20.12.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta 2 kuu ja 15 päeva vangistuse võrra ning mõistab liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 29.05.

1. a. Tõkend ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid Aleksander Viik peeti kahtlustatavana kinni 29.05.
2. a. 31.05.
3. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Aleksander Viigi suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Aleksander Viik jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 7 1-19-5168 Kriminaalasja materjalide juures asub 30.05.2019 asitõendi vaatlusprotokolli lisana CD plaat (pakend 1). Kohus leiab, et nimetatud CD plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 810 €. Määratud kaitsjale määratud tasu on kokku 492 € (tl 59-61, 62-63a, 71-72). Kohtu hinnangul on määratud kaitsjale määratud tasud põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodu alusel mõistab kohus Aleksander Viigilt menetluskuluna riigituludesse välja 1302 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 8