← Eesti

2-19-19538/14

Obsah (4)§ 29§ 22§ 23§ 165

2-19-19538 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-19538 Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtuasi Helgi Vinni Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsu

§ 29lg 4.

  1. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 5 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
  2. Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) esitas Viru Maakohtule avalduse S. D.i (D., isikukood xxxxxxxxxxx, surnud 27.02.2019) pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes. Kuna S. D. pärandvara arvel ei ole eeldatavalt võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid, on avaldaja sunnitud esitama pärandvara pankrotiavalduse.
  3. Kohus võttis 18.12.2019 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Eve Selbergi.
  4. Ajutine pankrotihaldur on 13.01.2020 kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid vähemalt 1 000 euro ulatuses. 2 Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku vara kohta: S. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud 27.02.2019) omas Eesti Vabariigi pankades järgnevat arvelduskontot: arvelduskonto nr xxxxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk seisuga 13.01.2020 on 280,64 eurot. Konto on arestitud Viru Maakohtu 18.12.019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-19583 alusel. Maanteeameti 30.12.2019 vastusest selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris tema surma päeva seisuga registreeritud ei ole ja ei ole olnud perioodil 01.01.2016 kuni 30.12.
  5. Nasdaq CSD Eesti filiaali 10.01.2020 vastusest nähtub, et võlgnikul puudus pensionikonto ning ta ei olnud liitunud täiendava kogumispensioniga. S. D.i viimaseks elukohaks oli korter aadressil xxx xx-xx, xxx, Kohtla-Järve. Kinnisturaamatu andmetel on korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, xxx, Kohtla-Järve omanik Eesti Vabariik. S. D. oli perekonnaseisult lahutatud. S. D. ja T. P. abielu lõppes lahutusega 13.12.
  6. Puuduvad andmed S. D. ja tema endise abikaasa ühisvara jagamise kohta. Muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. S. D. pärandvaraks on rahalised vahendid summas 280,64 eurot.
  7. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on S. D. suhtes menetluses järgmine täitemenetlus: kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on täiteasi nr 042/210/82, sissenõudjaks on A. D., Viru Maakohtu 28.10.2011 otsuse xxx alusel mõisteti S. D.ilt välja elatusraha A. D. kasuks, nõude suuruseks on 13 160,74 eurot. S. D. pärandvara kohustusteks on: 1) Elatise võlgnevus A. D.ile summas 13 160,74 eurot; 2) Kohtutäitur Natalja Malahhova tasu täiteasjas nr 042/210/82 1 342,87 eurot; 3) Kohustus Swedbank AS ees summas 56,64 eurot kaardi kuutasude eest. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 14 560,25 eurot.
  8. Hinnang võlgniku varalisele seisundile S. D. pärandvara kohustused moodustavad kokku summas 14 560,25 eurot ja vara on kõigest 280,64 eurot, mistõttu puudub vara kohustuste katteks.
  9. Kokkuvõte Pankrotiavalduse esitas Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu ning pärandvara inventuuri teostas Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova. Jõhvi notar Tiit Juse 02.12.
  10. a pärimistunnistuse kohaselt on pärijaks kohalik omavalitsusüksus – Kohtla-Järve linn. Pärimismenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul on suured kohustused, vara aga kohustuste täitmiseks puudub. S. D. pangakonto väljavõtetest nähtub, et tema sissetulekuks oli kuni 04.09.2018 Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension 94,66 eurot kuus. Alates 27.11.2018 sai S. D. Eesti Töötukassalt töövõimetoetust 224,76 eurot, millest on kohtutäitur Natalja Malahhova teinud kinnipidamisi. Pangakonto väljavõttest nähtub ka, et S. D. otsis tööd ja sai 17.01.2019 proovitöö sõidu- ja majutustoetust. Ajutine pankrotihaldur leiab, et S. D. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes, seoses võlgniku surmaga.

Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul vara pole siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada 3 üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid ei tasuta, siis ajutine haldur

§ 29lg 1 ja lg 2 alusel palub:  lõpetada S.

D. pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.  välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 585 eurot (lisandub käibemaks 117 eurot), tasu koos käibemaksuga 702 eurot, mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole CLARUS. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40), tasu koos käibemaksuga 476,40 eurot. Ajutise haldur tasu summas 225,60 eurot palub ajutine haldur välja maksta rahalistest vahenditest S. D. arvelduskontol nr xxxxx, Swedbank AS.  välja mõista kulu hüvitis 4 eurot. KOHTUISTUNG 15.01.2020.a kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, samuti nõustus ajutise halduri poolt esitatud aruandega. Ajutine haldur jäi 13.01.2020 esitatud aruande juurde ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta. 16.01.2020.a määrusega määras kohus, et S. D. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1 000 eurot hiljemalt 20. veebruariks 2020, kuna S. D. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (

§ 29lg 3).

1 000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse

§ 29lg 1 alusel.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

).

§ 23

lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete 4 täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 585 eurot, millele lisandub käibemaks summas 117 eurot, kokku 702 eurot ja kulud (teenustasu pangale) summas 4 eurot, kokku 706 eurot. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 225,60 eurot (sh käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt, so rahalistest vahenditest S. D. arvelduskontol nr xxxxx, Swedbank AS-s ning 476,40 eurot (sh käibemaks) palus ajutine mõista välja riigilt

§ 23lg 4 alusel.

Samuti palus ajutine haldur välja mõista kulu summas 4 eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja mõista riigilt

§ 23lg 4 alusel.

Vastavalt

§ 23

lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. Ajutise halduri tasu summas 225,60 eurot (s.h käibemaks) ja kulu summas 4 eurot, kokku 229,60 eurot kuulub väljamaksmisele pärandvara pankrotivara arvelt (S. D. arvelduskontolt AS-s Swedbank). Ajutise halduri tasu ja kulu tuleb ajutise halduri taotlusel kanda Advokaadibüroole CLARUS.

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1, 2 lõpetab kohus S.

D. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.