) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Luminor Liising AS (hageja) ja Bakvesta OÜ (kostja 1) sõlmisid 12.10.2012.a. liisingulepingu nr. 201217433 (Liisinguleping). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse Subaru XV, tehasetähis: x, väljalaskeaasta 2012 (vara/sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja 1 huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ning kasutusse. Kostja 1 peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja D S (kostja 2) käenduslepingu nr 201217433, mille kohaselt kostja 2 vastutab solidaarselt kostjaga 1 liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja 2 vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 27 950 eurot. 21.11.2014 sõlmisid hageja ja kostja 2 liisingulepingu nr 201217433 muudatuse nr 1 ning leppisid kokku uued üldtingimused ja uue maksegraafiku. Kuivõrd kostja 1 jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 13.04.2017.a. liisingulepingu üles. Vastavalt 13.04.2017.a. liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduses taastamiseks. Credit Expert OÜ-l õnnestus vara valdus taastada 2 2-19-3264 28.04.2017. Pärast liisingueseme valduse taastamist alustas hageja liisingueseme võõrandamisprotsessiga. Liisinguese müüdi 28.09.2018 hinnaga 5833,33 eurot (käibemaksuta). Hagejal on liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 3198,24 EUR: vara tagastusteenuse kulu 192 EUR; kindlustuse kulu 205,29 EUR; vara müügiga seotud kulud kogusummas 2800,95 EUR. Hageja saatis 09.11.2018.a. kostjatele eeltoodud võlgnevuse tasumise osas võlateatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 16.11.2018 ning milles hoiatati kostjaid, et eeltoodud tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel pöördutakse võla sissenõudmiseks kohtusse. Vaatamata eeltoodule kostjad võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Lisaks saatis hageja esindaja 03.01.2019.a. kostjale nõudekirja, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 7 päeva jooksul. Vaatamata eeltoodule kostja võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Hageja palub: 1) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks võlgnevus summas 8587,78 eurot; 2) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks liisingulepingust nr 201720587 tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 1352,22 eurot; 3) välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks sissenõudekulu 40 eurot; 4) välja mõista kostjalt 2 hageja kasuks sissenõudekulu 20 eurot; 5) jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 550 eurot ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 180 eurot) solidaarselt kostjate kanda; 6) välja mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused Hagiavaldus, hagiavalduse täiendus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale 1 ja kostjale 2 kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.09.2019.a. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 550 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes
lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 730 eurot (550+180).
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest 3 2-19-3264 alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (730 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.