Obsah (4)

§ 772§ 758§ 189§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17707 Tsiviilas

§ 772lg 1 p 3, lg 2).

Hageja ja kostja vahelise kohtuvaidluse (tsiviilasi nr 2-13-16075) tulemusena mõisteti kostja kasuks hagejatelt solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot ja varalise kahju hüvitis summas 8 386,21, s.o kokku 8886,21 eurot. 28.05.2015 esitas hageja nimetatud kohtumenetluses, kuid siiski kohtuväliselt nõude kostja vastu, mille sisuks oli kostja kohustus tagastada hagejale 14.07.2012 talle suhu paigaldatud hambakroonid/sillad. Kostja lepinguline esindaja A K sai taotluse e-toimiku vahendusel kätte 01.06.2015 ja asus 04.06.2015 kohtuistungil järgmisele seisukohale: “Konstruktsioonide osas hoiduks nende esitamisest. Kostjale I ega kostjale II ei ole neid mõistlik ära anda.” Samasisulise kirjaliku nõude hambakroonide/sildade tagastamiseks esitas hageja kostja vastu ka 03.07.

1. Pooled pidasid 03.-09.07.2018 kompromissläbirääkimisi. Pärast edutuid läbirääkimisi kostjaga asus hageja seisukohale, et kuna kostja ei ole nõus talle suhu paigaldatud hambakroone/sildu tagastama ning on alust arvata, et tal neid enam ei ole, nõutakse nende tagastamise asemel edaspidi nende väärtuse ja kõikide kahjude hüvitamist. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS §-le 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja vastuväited
2. Kostja nõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist seadusest tuleneva, vaid lepingust tuleneva nõudega. Hageja ei ole viidanud, millisest seadusest tema nõue tuleneb. Senise Riigikohtu kohtupraktika järgi on seadusest tulenevate nõuete puhul ilmne poolte vahel lepingulise suhte puudumine. Hageja on aga ise viidanud pooltevahelise tervishoiduteenuse osutamise lepingu olemasolule ning seaduse sätetele, mis kuuluvad rakendamisele lepingulise suhte olemasolul. Ka ei ole kostja hinnangul hagejal õigus tugineda TsÜS § 146 lg-le 4, kuna hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Kohtuotsuse põhjendus
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 2
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
5. Käesoleval juhul on kostja esitanud 31.01.2018 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks.
6. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping

§ 758lg 1 mõttes.

Hagiavalduse kohaselt paigaldati 14.07.2012 hageja juures kostjale hambakroonid/sillad kogumaksumusega 4502 eurot. 21.11.2012 pöördus kostja kaebustega hageja töö osas hambakliinikusse CityMed AS, millest alates luges hageja pooltevahelise tervishoiuteenuse osutamise lepingu lõpetatuks. 28.05.2015 esitas hageja kohtuväliselt nõude kostja vastu, millega nõudis kostjalt talle 14.07.2012 suhu paigaldatud hambakroonide/sildade tagastamist. Samasisulise nõude esitas hageja kostja vastu ka 03.07.

1. Kostja talle esitatud nõudeid ei täitnud. Pooled pidasid 03.-09.07.2018 kompromissläbirääkimisi, mis olid edutud. Hageja asus seisukohale, et edaspidi nõutakse kostjalt talle suhu paigaldatud hambakroonide/sildade tagastamise asemel nende väärtuse ja kõikide kahjude hüvitamist. Hageja tugines oma nõudes TsÜS §-le 149, viidates, et tegemist on seadusest tuleneva tagasitäitmise nõudega, mille aegumistähtaeg on kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
2. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane hageja väide, mille kohaselt on esitatud nõude puhul tegemist seadusest tuleneva nõudega. Hagiavaldusest nähtub, et hageja hinnangul kehtis poolte vahel tervishoiuteenuse osutamise leping, mis lõppes tervishoiuteenuse ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja CityMed AS-i poolt. Lisaks tugineb hageja oma nõudes lepingu alusel üleantu väljaandmise ja hüvitamise sättele (

§ 189

). Hageja esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on võimalik jõuda järeldusele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping (

§ 758lg 1), mistõttu on tegemist tehingust tuleneva nõudega. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on Ts

ÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Üheks erijuhuks, mil aegumistähtaeg on kümme aastat, on TsÜS § 146 4. lõike järgi kohustatud isiku tahtlik kohustuse rikkumine.

§ 104

lg 5 kohaselt seisneb tahtlus õigusvastase tagajärje soovimises võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale kohtuväliselt kokku kaks kirjalikku nõuet talle suhu paigaldatud hambakroonide/sildade tagastamiseks, kuid kostja ei ole sellele vaatamata nimetatud esemeid tagastanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades kõnealuse sätte kohaldamiseks piisav (Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks ja tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks.
3. Hageja luges pooltevahelise lepingu lõppenuks seoses tervishoiuteenuse osutamise ülevõtmisega teise tervishoiuteenuse osutaja CityMed AS-i poolt 21.11.2012 (

§ 772lg 1 p 3). Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõue aegub Ts

ÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11). 3 Hageja poolt esitatud asjaolude kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 22.11.2012 (TsÜS § 147 lg 1). Seega tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oli nõude aegumistähtaeg 22.11.
3. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 22.11.2018, on hageja nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
4. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
6. Kuivõrd kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest nähtuvalt on kostjal menetluskulu tekkinud, määrab kohus vastavalt TsMS § 174 lõikele 4 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tallinna RK 07.02.2020 lahendiga. 4