Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi hageja nõusolekul tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada, kui kostja ei ole hagile vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuigi kohus võib
lg 3 alusel teha tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, esitab kohus siiski otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustatud kujul. 5. Kohus tutvus hagiavaldusega ja leiab, et hagiavaldus on selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80, mille lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ja kellelt omanik saab lg 2 alusel nõuda asja valdust. Hageja nõue korteri kostjate valdusest hageja valdusesse väljamõistmiseks vastab vindikatsiooninõude sisule. Nõude eeldusena pidi hageja tooma esile ja tõendama, et ta on vaidlusaluse korteriomandi omanik ja kostjad valdavad hageja korteriomandit. Tulenevalt kostjate vastuväidete puudumisest ei ole nimetatud asjaolud vaidluse all. Kuivõrd kostjad hagile ei vastanud ega toonud esile asjaolusid, millest tulenevalt oleks neil korteri valdamiseks õiguslik alus, ei tuvasta kohus, et kostjatel oleks hageja suhtes õigus korterit vallata. Kuna vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused on täidetud, tuleb hagi rahuldada. Kuigi kostjal II on seadusest tulenev õigus (ja kohustus) elada oma ema määratud viibimiskohas ja kostja II väljatõstmiseks (koos tema seadusliku esindajaga) ei tarvitse hageja vajada täitedokumenti, on hagiavalduses märgitud asjaolude õigsusest lähtuvalt põhjendatud hagi rahuldamine ka kostja II osas, kuna kostjal I kui kostja II seaduslikul esindajal puudub õigus korterit kasutada. 6.
lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Neil kaalutlustel täpsustab kohus hageja esitatud nõude sõnastust, ületamata seejuures nõude piire. 7. Hageja on hagiavalduse resolutsioonis esitanud sisuliselt taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
lg 1 esimene lause sätestab muu hulgas, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, korra ja tähtaja. Kohus saab hageja taotlusest aru sel viisil, et hageja soovib (
lg 1 p-st 2 tulenevalt omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks, ei ole kohtul kaalukat põhjust määrata, et eluruum tuleks vabastada 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Seda toetab ka hageja poolt hagi resolutsiooni punktis 4 esitatud taotlus, millest kohus järeldab, et hageja taotleb kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist vaid juhuks, kui kohus ei rahulda hagi tagaseljaotsusega. Viimasel juhul taotleb hageja otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, mida kohus ka seadusest tulenevalt teeb. 3
8. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus
lg 1 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kulud riigilõivust 300 eurot ja õigusabikulust 220 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja hinnast tulenevalt kuulus hagilt tasumisele riigilõiv 200 eurot, seda ületavas osas saab hageja taotleda riigilõivu tagastamist. Hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Kostjatelt tuleb menetluskuludena seega kokku välja mõista 440 eurot (põhjendatud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 220 eurot). Samuti tuleb hageja taotlusel kostjatelt välja mõista viivis menetluskuludelt (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.