← Eesti

2-19-18454/12

Obsah (7)§ 162§ 177§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175

Tsiviilasi nr 2-19-18454 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-18454 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.02.2020, Narva kohtumaja kantselei kaudu Men

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb 1

(4)Tsiviilasi nr 2-19-18454 tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
  1. Hageja esitas 25.11.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse võla nõudes.
  2. Hagiavalduse kohaselt laenas kostja hagejalt 2500 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja hagejale laenu tagastama esimesel võimalusel, järgmisel päeval mil talle pidi raha laekuma. Kostja hagejale laenu ei tagastanud. Hageja ütles laenulepingu 24.10.2019 üles ja kohustas kostjat laenu tagastama hiljemalt 31.10.
  3. Kostja laenu ei tagastanud. Laenu andmist kinnitab 09.10.2019 tehtud pangaülekanne ja kostja poolt 16.10.2019 allkirjastatud dokument laenulepingu olemasolu kohta. Kostja sai laenulepingu ülesütlemise teate kätte 24.10.2019, seega on nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista 2500 eurot. KOSTJA SEISUKOHT
  4. Kostja kinnitab laenu andmise fakti. Kostja palus hagejalt laenu, mille hageja kostja arvele kandis. Kostja lubas laenu ruttu tagasi maksta. Kuna see raha võeti kostja arvelt maha interneti petturite poolt, mille kohaselt pank ka kostja kaardid sulges, siis ei olnud kostjal võimalik raha lubatud päeval tagasi maksta. Kostja palus hagejalt täiendavat aega tagasimakse tegemiseks, kuna tal ei olnud raha. Hageja poolt antud täiendav aeg oli liiga lühike võlgnetava summa leidmiseks. Kostja palus täiendavat aega, kuna tal ei olnud võimalusi tagasimakse tegemiseks. Hageja esitas selle peale hagi kohtusse. Kostja on otsinud kompromissi maksegraafiku kokkuleppimiseks, kuid hageja ei ole selles osas vastanud. Kostja on nõus summa tagastama, kuid tal ei ole käesoleval hetkel selleks vahendeid ja sooviks leppida kokku maksegraafikut ja sõlmida kompromiss. HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD Hageja pakkus välja kokkuleppe, kuid pooled ei esitanud kohtule allkirjastatud kompromissi. Hageja esitas oma lõplikud seisukohad, milles palus kostjalt välja mõista 2500 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 250 eurot ning kulud õigusabile summas 310 eurot (2 tundi ja 35 minutit, tunnihinnaga 120 eurot).
  5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  6. Kohus, arvestades poolte esitatut ning kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  7. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - kostja on laenanud 09.10.2019 hagejalt 2500 eurot (dtl 9), mille kohta on 16.10.2019 koostatud ja allkirjastatud võlatunnistus (dtl 10); - hageja on laenulepingust taganenud (dtl 11). - kostja ei ole laenusummat tagastanud. 2
(4)Tsiviilasi nr 2-19-18454
  1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
  2. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale andnud laenu summas 2500 eurot. Pooled ei ole leppinud kokku täpset laenusumma tagastamise kuupäeva, kuid kostja on oma vastuses kinnitanud, et lubatud päeval ei olnud tal raha, et tagasimakset teha. Hageja on laenulepingust 24.10.2019 taganenud ja määranud, et laen on vaja tagastada hiljemalt 31.10.
  3. Kostja ei ole antud asjaolule vastu vaielnud. Seega puudub vaidlus, et laenu tagastamise kuupäev oli 31.10.2019 (dtl 11). Hageja on kostjale enne kohtusse pöördumist andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (dtl 25), kuid ka selle aja jooksul ei ole kostja oma kohustusi täitnud. Menetluse käigus ei ole pooled maksegraafiku koostamises kokkuleppele jõudnud.
  4. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 2500 eurot. MENETLUSKULUD 10.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldati täies ulatuses, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 11.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt

§ 477

lg 5 hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 15.02.2012, nr 3-2-1-161-11, p 7). 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt

§ 144p 1 on menetlusosalise esindaja kulud kohtuvälised kulud.

Tulenevalt

§ 138lg 2 on riigilõiv kohtukulu.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega ning nõutavas summas. Seega tuleb riigilõiv summas 250 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses lepinguline esindaja ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. 14. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja mõistlik. Kuid kohus on seisukohal, et esindaja ajakulu ei ole põhjendatud kogu ulatuses välja mõista. Hageja nõude aluseks on võlatunnistus. Hagis esitatud asjaolude analüüs ja nimetatud asjaoludel hagi koostamine ei ole keeruline ning ajamahukas tegevus. Seega leiab kohus, et hagiavalduse koostamise osas on põhjendatud 3

(4)Tsiviilasi nr 2-19-18454 välja mõista õigusabikulu 1,5 töötunni ulatuses. Vastaspoole seisukohtadega tutvumise ja seisukoha koostamise osas on põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi, kuna hageja poolt koostatud täiendavad dokumendid ei sisalda uut analüüsi ja sisulisi seisukohti. Seega on põhjendatud välja mõista õigusabikulu kokku 2 töötunni ulatuses ehk 240 eurot (summa ilma käibemaksuta). 15. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 490 eurot (riigilõiv 250 eurot + lepingulise esindaja kulud 240 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.