Obsah (4)
§ 175§ 176§ 173§ 2Tsiviilasi nr: 2-12-26566 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-26566 Määruse tegemise aeg ja koht 12.02.2020, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,
§ 175
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
§ 175
lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning
§ 175
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
§ 176
lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 2
(6)Tsiviilasi nr: 2-12-26566
- Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud enam kui viis aastat ning võlgnik on esitanud 28.03.2019 usaldusisiku aruande, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest.
- Võlgnik selgitas aruandes ja kohtus ärakuulamisel, et tema sissetulekuks on pension 431,51 eurot kuus, tema tervislik seisund on juba alates 2008.a väga kehv olnud, sh on olnud infarkt. Võlgnik on pidanud läbima südame- ning silmaoperatsiooni, tal on diagnoositud II tüübi diabeet. 2008.a teostatud südameoperatsiooni järgselt keelati tal arstide poolt füüsilist koormust nõudvad tegevused. Diabeedi tüsistusena on ühest silmast nägemine oluliselt kehvem ning olukorda ei parandanud ka silmaoperatsioon 2016.a. Võlgnik selgitas, et ta on oma tervisliku seisundi tõttu sunnitud võtma hulgaliselt ravimeid igapäevaselt. Kirjeldatud tervislik seisund ning vanus (praegu 70aastane) ei ole võimaldanud tal tööd leida ega teha, et oleks olnud võimalik väljamakseid võlausaldajatele teha.
- Ainukese võlausaldajana esitas võlgniku taotlusele vastuväite Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste keskuse kaudu), kes leidis, et võlgnik pole näidanud üles tahet võlgnevusi tasuda, pole teinud ega leidnud tööd, mis võimaldaks võlausaldajatele väljamakseid teha.
- Kohus möönis, et võlgnik pole võlausaldajatele teinud menetluse kestel väljamakseid, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused, mille üle võlgnikul pole olnud kontrolli. Võlgnik on esitanud kohtule tõendid toimunud südameoperatsiooni ja määratud diagnoosi kohta. Samuti on kohtule esitatud väljavõte tervisekaardist, millest nähtuvad mitmed tõsised tervisega seotud probleemid. Oluline on ka, et võlgnik on käesoleval ajal juba 70-aastane. Eelviidatud asjaolud ja tõendid kinnitavad võlgniku rasket tervislikku seisundit, mis seab olulised piirid võlgniku tegevusele, sh töötamisele ja tasuva töö leidmisele.
- Kohus leidis, et kirjeldatud olukorras ei saa tõlgendada võlgniku poolt väljamaksete mittetegemist oma kohustuste süülise rikkumisena, kuivõrd võlgnikul on mõistetavalt raske sellises tervislikus seisundis leida töökohta, kus oleks võimalik püsivalt sellise tervisega tööd teha. Kohus märkis, et rasked tervisehäired esinesid võlgnikul kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust 18.02.
- Eeltoodut arvestades leidis kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning vabastada võlgnik tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus
- Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta võlgnik tema kohustustest vabastamata.
- Määruskaebuse kohaselt on võlausaldaja nõuete rahuldamata jääk 2299,64 eurot. See tähendab, et viie aasta jooksul on võlgnik rahuldanud nõudeid kokku 0 %. Võlgniku vabastamine käesoleval hetkel kahjustaks ebamõistlikult riiki kui võlausaldajat, kelle nõuded on endiselt täies ulatuses rahuldamata.
- Võlgnikul lasub
§ 173
lg 1 kohaselt kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik pensionär, kuid see ei takista nõuete täitmist kasvõi osaliselt, mida võlgnik teinud ei ole. Pensionil viibimine ei välista lisatöö otsimist, eriti olukorras, kus nõuded võlausaldajate ees on täitmata. Võlgnik ei ole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustust täita. Pensionil viibimine ei tähenda, et isik ei peaks andma endast kõik, et leida lisasissetulekut. 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-12-26566
- Eraisiku kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud üksnes neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse. Menetluse läbimise eesmärgiks on võlgniku rehabiliteerimine temale osaks saanud makseraskustest ning võlgniku kohustuste maksimaalse täitmise tagamine.
- Võlausaldaja hinnangul kuulub
§ 175
lg 1¹ kohaldamisele vaid erandlikel juhtudel, mil võlgnik on tõepoolest näinud märgatavalt palju vaeva selleks, et võlausaldajate nõuded olulisel määral rahuldada. Sellist olukorda käesoleval juhul ei eksisteeri, sest nõuete rahuldamist ei ole olnud. 19.
§ 175
lg 5¹ sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus menetlusosalistel esitada seisukohad.
- Kohtutäitur Marek Laanemets määruskaebusele ei vastanud.
- AS SEB Pank teatas, et jääb oma 12.04.2019 esitatud seisukoha juurde. Arvestades võlgniku vanust ja tervislikku seisundit, ei oma võlausaldaja vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele ning nõustub maakohtu otsusega.
- Korteriühistu Liikuri 28, Tallinn teatas, et nõustub maakohtu otsusega.
- Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning määrata kindlaks menetluskulud. Väär on kaebaja väide, et riigi nõuded on täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt Harju Maakohtu 18.02.2014 kohtumäärusele pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta nähtub, et võlgniku pankrotipessa laekunud raha arvelt tasuti riigi nõue 576,38 euro ulatuses. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb võlgnik täitmata kohustustest vabastada. Peamine põhjus on võlgniku tervislik seisund. Samuti ka võlgniku vanus (70 aastat), mis ei võimalda tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Kui võlgnik oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole olnud võimeline tegelema tulutoova tegevusega või seda otsima, siis kas on mõeldav, et kuni veebruarini
- a. alles jääva aja jooksul tema tervislik seisund paraneb. Kohus ei ole tuvastanud kohustustest vabastamise menetluse kestel võlgniku poolt raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnikule ei saa süüks panna ega talle ette heita, et ta tervisliku seisundi ja vanuse tõttu ei ole olnud võimeline täitma
§ 173
lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest aitab tal alustada normaalset sotsiaalset elu. Ainukeseks sissetulekuks on võlgnikul riiklik vanaduspension. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal alustada uuesti majandustegevusega või leida muud tulutoovat tegevust.
- Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-12-26566 toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 27. Määruskaebusmenetluses vaieldakse selle üle, kas võlgniku vabastamine tema kohustustest on olnud põhjendatud või mitte. Sealjuures on kaebuse esitanud võlausaldaja arvamusel, et võlgniku poolse
§ 173
lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu oleks maakohus pidanud võlgniku tema kohustustest vabastamata jätma. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et maakohtu otsustus võlgniku kohustustest vabastamise kohta on olnud õige ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub. 28.
§ 175
lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
§ 173
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 29. Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab kohus
§ 175
lg 5 rakendamisel tuvastama, et võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve või keeldunud kohtu määratud tähtajaks vande all oma kohustuste täitmise kohta teabe andmisest (
§ 175
lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). 30. Tsiviilasja materjalide põhjal on praegusel juhul võimalik välistada
§ 175
lg 2 p 1 nimetatud eelduse esinemine, kuna võlgnikku ei ole teadaolevalt pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 31.
§ 175
lg 2 p-s 2 nimetatud eelduse kontrollimisel asus maakohus ringkonnakohtu seisukohale, et
§ 173
lg-s 1 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel on võlgnikul esinenud objektiivsed põhjused, mille üle võlgnikul kontroll puudus ning võlgniku raske tervislik seisund seab olulised piirid tema
§ 173lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmisele.
- Tsiviilasja materjalide kohaselt on võlgnik kogu kohustustest vabastamise aja tuginenud sellele, et tervislikust seisundist ja vanusest tulenevalt ei ole võimalik tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida (II kd, tlk 38, 45, 50 pöördel, 59, 60).
- Tõenditest nähtuvalt on võlgniku tervislik seisund on olnud halb juba enne 10.07.2012 pankrotiavalduse esitamist, ta on olnud hospitaliseeritud perioodil 27.11.200805.12.2008 kardioloogiaosakonnas südamepuudulikkuse tõttu (I kd, tlk 9), südameoperatsioon toimus 05.02.2009 (I kd, tlk 6). Võlgnikul on diagnoositud mh suhkurtõbi, hüpertooniatõbi, neerutsüst, jäsemete arterite steroskleroos, südamepuudlikkus, diabeedi tüsistused retinopaatia ja alajäsemete neuropaatia. Alates 2008 infarktist vaevavad teda nõrkus, jõuetus, kiirväsimus, õhupuudus, hingeldus füüsilisel koormusel, nägemisteravuse langus ning kroonilised haigused ei võimalda töötada (II kd, tlk 83, 14.05.2019 tervisekaart). Võlgnik on selgitanud, et ei ole pärast 2008 aasta infarkti töötanud, tervislik seisund ei ole seda võimaldanud, II astme diabeet tuvastati 2006, mille tagajärjel halvenes nägemine ja 2016 tehti vasaku silma operatsioon, parem silm näeb 60%, diabeedist tingitud jalgade valu tõttu on raske liikuda ning võlgnik manustab igapäevasel 9-10 tabletti. (II kd, tlk 85, 96).
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul piirab võlgniku terviseseisund oluliselt temal
§ 173lg 1 mõttes tulutoova tegevusega tegeleda.
Esitatud tõendite ja selgituste põhjal ning võlgniku tervislikku seisundit ja eluiga arvesse võttes puudub mõistlik põhjus eeldada, et võlgnik suudaks tulutoova tegevusega tegeleda määral, mis võimaldaks väljamaksete tegemist võlausaldajatele. Samas ei saa võlgniku
§173lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist 5
(6)Tsiviilasi nr: 2-12-26566 pidada süüliseks, kuna tulutoova tegevusega tegelemise piirangud on tingitud võlgniku terviseseisundist. 35. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on
§ 2
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Juhul kui võlgniku käitumises ei ole
§ 175
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.05.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). 36. Arvestades eeltoodud Riigikohtu seisukohti ning seda, et tsiviilasjas tuvastatud asjaolude alusel ei saa võlgniku poolt
§ 173
lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmist süüliseks pidada, ei ole
§ 175
lg 2 p-s 2 sätestatud eelduse olemasolu täidetud ning võlgnikku kohustustest vabastamata jätmiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on õigesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud ja võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastanud. 37. Ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti arvestades ei ole võimalik kaaluda ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist
§ 175
lg 5¹ alusel, kuna selle õigusnormi rakendamise eelduseks on kohtu seisukoht, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. 38. Määruskaebuse esitaja väide seonduvalt
§ 175
lg-le 1¹ on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu, arvestades et praegusel juhul ei ole tegemist võlgniku kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest.
- TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolusid arvestades õiglane, kuna määruskaebus jääb rahuldamata, samas ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele tehtud väljamakseid. Eelnevast tulenevalt ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
- Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt
§ 175lg 6 teisest lausest ja Ts
MS § 178 lg-st 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik 6
(6)