← Eesti

2-19-16187/27

Obsah (13)§ 663§ 667§ 417§ 371§ 416§ 415§ 142§ 145§ 3401§ 207§ 129§ 149§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16187 Kohtuasi XX (X) ja CC (C) ha

) § 371 lg 2 p 1, sest kostja ei esitlenud kohtule mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Kostja esitatud põhjus ei saanud ajaliselt ja oma sisult takistada vastuse esitamist hagile. Kohus selgitas hagile vastamata jätmise võimalikke tagajärgi, sh tagaseljaotsuse tegemise võimalust. Kajalt oli tasumata kautsjon 200 eurot, kuid see ei olnud kaja menetlusse võtmata jätmise põhjus. Kohus ei pidanud selgelt perspektiivitu kaja menetlemiseks vajalikuks kaja käiguta jätmist, et vältida asjatuid kulusid. 6. Kostja esitas maakohtu määrusele kaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Kostja esitas kohtule piisavalt tõendeid hagile vastuse esitamata jätmise mõjuva põhjuse tõendamiseks. Maakohus oli määruse tegemisel pealiskaudne. 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus tuleb rahuldada. Olukorras, kus kostja ei ole kajas esitanud mõjuvat põhjust hagile vastuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, ei saa kohus jätta kaja menetlusse võtmata, vaid see tuleb jätta rahuldamata (vt

§ 417

). Maakohus on viidanud kaja menetlusse võtmata jätmise alusena

§ 371

lg 2 p-le 1, kuid jätnud tähelepanuta, et viidatud sättest tuleneb alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Praegusel juhul ei ole kostja kohtule esitatud dokumendi näol tegu hagiga, mistõttu ei ole maakohtu poolt määruse tegemise alusnormina käsitletud säte kohaldatav. Selleks, et kohus saaks kaja suhtes sisulise otsustuse vastu võtta, peab kaja vastama sisulistele nõuetele (vt

§ 416

), olema tähtaegne (

§ 415

lg 2) ja sellelt peab olema tasutud nõutavas ulatuses kautsjon (

§ 142

). Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjoni tasumisest on vabastatud vaid Eesti Vabariik kui menetlusosaline ja alaealine või tema riigi õigusabi korras määratud advokaat määruskaebuse esitamisel asjas, milles alaealisele on antud riigi õigusabi (

§ 145

). Kui kajal esinevad viidatud puudused, tuleb kaja jätta

§ 3401alusel käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

Tsiviilasjas nr 2-19-16187 menetleti kahte hagi: hageja I hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks ja hageja II hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Kuigi hagejad esitasid hagiavalduse ühes dokumendis, oli vaidluse esemeks kummagi hageja rahaline nõue kostja 2 vastu eraldi, mistõttu osalesid hagejad menetluses iseseisvalt

§ 207lg 2 mõttes.

Kummagi hagi hind on

§ 129lg 2 järgi 2 430 eurot (270x9).

Poolele hagihinnale 1 215 eurole vastab riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi riigilõiv 200 eurot. Seega tuli kostjal kajalt kautsjonit tasuda kokku 400 eurot (200x2). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kaja rahuldamata jäämise korral arvatakse vastavalt

§ 149lg 5 teisele lausele kautsjon riigituludesse.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule kaja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.