KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-341 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipi

) § 15 lg-te 1-3 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning ta paigutati PPA kinnipidamiskeskusesse. PPA koostas isikule 22.02.2020 kohaselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. 3. PPA esitas 22.02.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks 3-20-341 ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1,

§ 2lg 1).

X puudub praegusel ajal selline viibimisalus. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik vahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama. Vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida ta on oma käitumisega tõendanud. X puhul on täidetud

§ 15lg 3 p-des 2 ja 3 sätestatud alused.

Ta viibib Eestis seadusliku aluseta. Ta ei ole alates

1. a septembrist kuni praeguseni teinud midagi, et oma Eestis viibimist seadustada. Ta töötas Mimino baaris, selleks seaduslikku alust omamata. X üritas kontrolltehingu käigus põgeneda. Isiku sõnade kohaselt oli põhjuseks passi puudumine. Nimetatud asjaolud näitavad, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Lisaks puuduvad tal tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Seega ei ole põhjendatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine. Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, ei oleks isikul Eestist mujale Euroopasse lahkumiseks olulisi takistusi, samas kui tema tagaotsimine Euroopa suuruses piirkonnas oleks tõsiselt raskendatud. Kuna isikule kehtiva reisidokumendi ja transpordi korraldamiseks kokkulepete sõlmimine võtab aega, ei ole väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia.
2. X ei vaielnud kohtuistungil taotlusele vastu. Ta ei lahkunud riigist, kuna oli passi kaotanud. Samuti selgitas isik, et ta ei töötanud baaris, vaid oli seal koos omanikega. KOHTU PÕHJENDUSED
3. PPA esitatud andmetest nähtub, et X puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, seega viibib ta Eestis ebaseaduslikult (VMS § 43 lg 1,

§ 2lg 1).

Tema 90-päevane viisavaba periood (VMS § 44 lg 2) lõppes millalgi detsembris 2019 ja ta ei ole tänaseni Eestis viibimiseks seaduslikku alust hankinud. PPA on teinud talle koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldanud sissesõidukeeldu 5 aastaks. Kuna X on enda sõnul kaotanud oma Gruusia passi septembris 2019, siis puudub tal hetkel reisidokument ja teda ei ole võimalik koheselt riigist välja saata. Reisidokumendi hankimine võtab kauem aega kui 48 tundi, mil PPA-l on õigus isikut ilma kohtu loata kinni hoida. 6.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 7. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul esinevad

§ 15

lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud alused X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.

§ 15lg 2 p-le 2 tuginemine ei ole põhjendatud, sest PPA taotlusest ei nähtu, et isik oleks oma 2

§ 264). 8.

X on oma käitumisega kontrollkäigu ajal näidanud, et kui tal tekivad probleemid ja tal avaneb võimalus, siis ta põgeneb. Seega on põhjust arvata, et isik ei jää kinnipidamiskeskusest vabanemisel ära ootama tema väljasaatmise täideviimist, vaid püüab seda takistada ja põgeneb. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine X suhtes eelduslikult tõhus ega taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument, mida PPA saaks hoiule võtta (

§ 10lg 2 p 6).

Arvestades Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust, võib eeldada, et isik võib enda väljasaatmise vältimiseks Eestist ebaseaduslikult lahkuda ja end varjama asuda. Sellisel juhul oleks tema leidmine oluliselt raskendatud kui mitte võimatu. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usalduse olemasolu isiku vastu. Arvestades isiku varasemat käitumist, kus ta ei ole viibimisaluse lõppemisel Eestist lahkunud, ei ole püüdnud oma riigis viibimist kuidagi seadustada, on viibinud riigis ilma seadusliku aluseta ning on püüdnud politseiga kohtudes põgeneda, siis puudub põhjendatud alus arvata, et isik käitub seekord õiguskuulekalt ja jääb enda väljasaatmist ära ootama. Ka dokumentide kaotamisel uute dokumentide hankimata jätmine võimaldab järeldada, et isiku eesmärgiks oli vältida kokkupuudet ametivõimudega, et enda jätkuvat riigis viibimist varjata, ebaseaduslikult riigis edasi viibida ja kodakondsusjärgsesse riiki tagasi mitte pöörduda.

1. Isiku selgitused selle kohta, et ta ei töötanud baaris, vaid oli seal koos omanikega, ei ole praeguse asja seisukohalt oluline.
2. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Dokumendi hankimine võtab aega ja dokumendi hankimiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav, et anda PPA-le dokumentide hankimiseks vajalikku teavet ja esitada vajalikke dokumente. Kohtu jaoks on isiku käitumist arvestades usutav, et kui ta vabastatakse kinnipidamiskeskusest, siis puudub tal motivatsioon kaasaaitamiskohustust täita.
3. Arvestades lahkumisettekirjutuse täitmise vajadust ja isiku suhtes eksisteerivat põgenemisohtu, ei saa X kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Kui isik teeb PPA-ga koostööd, esitab enda kohta õiged andmed ja taotleb oma kodakondsusjärgselt riigilt vajalikud dokumendid, ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks. Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Samuti puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab talle loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks, s.o kuni 23.04.2020 (k.a).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 3