1-15-1657 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-1657 (14230110282) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada Günther Ridbeck Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.05.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Günther Ridbeckile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 23.04.2025, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada Günther Ridbeck kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Günther Ridbecki järgima

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-15-1657 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte suhtlema S B ja teiste kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata; 9) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale ennetähtaegselt vabastamise kohtumääruse jõustumist; 10) läbima kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetav sotsiaalprogramm; 11) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751

lg-tele 3 ja 4 määrata Günther Ridbecki elektroonilise valve pikkuseks 12 (kaksteist) kuud alates päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest, mil Günther Ridbeck tuleb koheselt vangistusest vabastada. Välja mõista KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel Günther Ridbeckilt menetluskuluna riigituludesse 100 (ükssada) eurot kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Günther Ridbeck osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes osa kaitsja Sergei Politševi tasust osutatud õigusabi eest summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot ja 72 senti riigi kanda. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile, elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Viru Vanglale. süüdimõistetu Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 20.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Günther Ridbecki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 15.05.2015 otsusega tunnistati G. Ridbeck süüdi

§ 121

järgi (alates 01.01.2015

§ 121

lg 2 p-de 1, 3 järgi) ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. G. Ridbeck tunnistati süüdi ka

§ 113

järgi (alates 01.01.2015

§ 113

lg 1 järgi) ning talle mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel talle liitkaristuseks 10 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati G.

Ridbecki karistusaja algust tema kinnipidamisest, s.o 23.10.

2. Kinnipidamisasutuses G. Ridbecki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, kuna G. Ridbeck on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja tapmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja tekib konflikt. Kahe aasta jooksul on 2 1-15-1657 vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 48% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab G. Ridbecki vabastada enne tähtaega, määrata talle käitumiskontroll 24-ks kuuks ja katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 23.04.
4. Lisaks tuleb G. Ridbeckile määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 4 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisana märkinud ka, et teostas 15.11.2019 elukohakontrolli aadressil XXX, et kontrollida G. Ridbecki elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta G. Ridbecki ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. G. Ridbeck, kes saatis enne istungit kohtule ka omakäelise „motivatsioonikirja“ neljal lehel, rääkis 05.02.2020 kohtuistungil, et tema esimeseks prioriteediks vabanemisel oleks oma laste kasvatusest osa võtta ja edaspidi sooviks tööle minna. Ta teadvustab alkoholiprobleemi, mistõttu tahab vabanedes alkoholist täielikult kõrvale hoida ja ühtlasi tegeleda ka alkoholiraviga. Nii kirjas kui kohtuistungil väljendas ta kahetsust kuriteo pärast. Ta on valmis alluma kõigile katseaja tingimustele, mis on vangla iseloomustuses kirjeldatud – elektrooniline valve, alkoholikeeld, tööleasumine, ja loodab, et kohus annab talle võimaluse.
3. Kaitsja osutas sellele, et G. Ridbeck on võimeline keelduma alkoholi tarbimisest, seda enam, et käesolevaks ajaks viibib ta vanglas rohkem kui 5 aastat ja vabanemise korral hakkab viibima kriminaalhoolduse all pika aja jooksul. Kaitsja pööras tähelepanu sellele, et G. Ridbeck kannab käesoleval ajal vanglakaristust vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest, ent samas on iseloomustuses märgitud, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 38%. Kaitsja arvamusel ei ole see protsent niivõrd kõrge, mis takistaks kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja hinnangul on G. Ridbecki näol tegemist inimesega, kes on vangistuse ajal teinud õiged järeldused oma õigusvastasest tegevusest ja asunud kindlalt paranemise teele ning omab tugevat motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul on mõistlik anda kinnipeetavale võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses, kriminaalhoolduse järelevalve all. Kaitsja palub G. Ridbecki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, leiab, et G. Ridbecki võib vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 9.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Käitumiskontroll eeldab isiku elamist kindlas elukohasa. 10.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab pärast

§ 76lg-s 1 või 2 ettenähtud tähtaja 3 1-15-1657 möödumist sama paragrahvi 4.

lõikes nimetatud asjaolude kaalumisel hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

§ 76

lg 6 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. 11. Antud juhtumi puhul on iseäranis asjakohane joonduda Riigikohtu 07.03.2019 kohtumääruses 1-09-14104 väljendatu järgi, kuna sarnaselt käesoleva juhuga oli küsimuseks, kas ja mis tingimustel on lubatav tapmise (vmt väga raske kuriteo) eest pikaajalise vangistusega karistatud isiku ennetähtaegne vabastamine. Sarnaselt G. Ridbeckile karistati tolles asjas varem karistatud isikut

§-de 113 ja 121 järgi 10-aastase vangistusega. Riigikohus toonitas, et juba

§ 76

lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegades väljendub seadusandja abstraktne kriminaalpoliitiline hinnang sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav ka pikaajalise vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine, mistõttu toimepandud kuriteo ja selle eest mõistetud karistuse raskusel on ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning ennetähtaegse vabastamise menetluse raames pole õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ühiskonnale signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Sellisele argumendiga ennetähtaegne vabastamata jätmine irduks

§ 76lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kuritegude toimepanemise asjaolud G. Ridbecki isiku ja elukäigu kontekstis

1. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus G. Ridbeckile etteheidetud tegusid ja tema varasemat elukäiku ja isikut üksnes niivõrd ja neis küsimustes, mis on vajalik selleks, et tuvastada ohutegurid, mille mõjul ta võiks panna ka edaspidi kuritegusid toime. Olles need tuvastanud, saab kohus hiljem hinnata, kas need ohud on maandatud ja seega viidud uute kuritegude oht minimaalseks juba tänaseks. Kohus saab siis ka hinnata, kas vabastamata jätmise korral looks 4 1-15-1657 edasine vangistus mingisugust reaalset lisaväärtust (peale nö kättemaksuefekti) ja parandaks G. Ridbeckile õiguskuulekust või pigem mitte.
2. G. Ridbecki iseloomustus näitab, et ta on käitumisprobleemide tõttu olnud koolist välja visatud, kuid selle tõttu erikoolis ei ole käinud. Põhihariduse omandas
3. a Viljandi Vanglas. Väidetavalt tuli ta kooliajal õppimisega toime, aga lihtsalt ei viitsinud seda teha. Lõpetas 2018 kevadel Viru Vanglas
4. klassi, õppetöös osalemise ja edasijõudmisega probleeme ei olnud, edaspidi soovib omandada eriala, võimalusel ehitusega seonduvat (nt. XXX).
5. oktoobrist alustas õpinguid XXX erialal.
6. Iseloomustuses tuuakse esile, et G. Ridbeck tarvitas enda sõnul kinnipidamisele eelnevalt alkoholi igapäevaselt, nii üksinda kui ka seltskonnas olles. Tarvitamist alustas
7. aastaselt. Teadvustab endale, et alkohol on talle probleemiks. On varasemalt püüdnud abi otsida, kuid see piirdus arstil käimise ja lühiajalise tabletiraviga. Samuti on saanud süste. Alkoholi tarvitatuna muutub kergesti ärrituvaks, agressiivseks, võib käituda vägivaldselt. Kõigis käesoleva süüdimõistmise episoodides on ta olnud alkoholijoobes, leitakse vangla iseloomustuses ja Ridbeck on seda ka ise kinnitanud. Kinnipeetava sõnul on ta väga ammu

§ 218(pisivargus) ja LS § 259 (liiklusnõuete muu rikkumine) järgi aastail 2011-2013).

Vangla märgib oma iseloomustuses, et Ridbeck on kolmel korral süüdi mõistetud vägivalda sisaldava kuriteo eest, samas tuleb arvestada, et kehtiv karistus on tal siiski üksainus. Vangla iseloomustuse kohaselt on üldjoontes isiku käitumine sarnane varasema käitumisega, kuritegusid ette ei kavanda, alkoholijoobes olles kaotab kergesti enesevalitsuse ning käitub vägivaldselt, seega soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuna varasemad kriminaalkaristused peale 15.05.2015.a mõistetu on tänaseks kustunud, ei saa kohus neile õiguslikku tähendust omistada, küll aga kinnitas ka Ridbeck ise vangla järeldust, et kuriteod on ta pannud toime alkoholijoobes ja just alkoholi mõju on see, mis viib ta seisundisse, kus ta on vägivaldne ja teeb muid lollusi. 18. Praegu karistuse kandmise aluseks oleva 15.05.2015.a kohtuotsuse kohaselt pani ta 02.09.2014 koos S B toime A U tapmise

§ 113järgi, pekstes kannatanut käte ja jalgadega.

Otsusest nähtuvalt toimus tapmine seltskondliku joomingu käigus, kakluse tagajärjena, valgel ajal õhtupoolikul. Tapmiskohaks oli nö istumiskoht XXX (kohtulahendites 5 1-15-1657 nimetatud ka joomakohaks), kus tarvitasid alkoholi süüdistatavad, kannatanu ja hulk muid isikuid. Samuti mõisteti Ridbeck sama otsusega süüdi

§ 121

järgi 15.06.2013 M K rusikaga näkku löömises XXX ja XXX 31.08.2013 R J rusikaga oimu piirkonda löömises. Viimasel juhul lõi sama kannatanut lisaks teinegi mees. Mõlemale kannatanule põhjustati kergemaid tervisekahjustusi, mis K puhul vajasid operatsiooni (sarnaluu murd). Kohtuotsusest nähtuvalt toimus K juhtum Ridbecki elukohas, kuhu kannatanu tuli kutsumata külla, ja Ridbeck põhjendas tegu sellega, et kannatanu läks loata tema sauna. Tõenditest nähtuvalt algatas kallaletungi Ridbeckiga koos olnud sõber (kes elab kohtu andmetel tänagi endiselt XXX) ja seda põhjusel, et talle ei meeldinud kannatanu soeng ja riided. Süüdimõistava otsuse teinud kohtu järeldusega, iseloomustamaks Ridbecki kuritegeliku käitumise tekkeprotsessi, on väga täpne: “Ridbeck ei pea vajalikuks väljendada oma seisukohta verbaalselt või enne füüsilist kontakti midagi selgitada. Talle ebameeldivas (kannatanu viibib ebasobivas kohas – 15.06.2013 episood) või arusaamatus (kannatanu seletab midagi sõbraga 31.08.2018 episood) olukorras ründab ta koheselt. Füüsiline rünne on tema jaoks arvestatav ja eelistatud alternatiiv olukordade verbaalsele lahendamisele.“ Samas tuvastas kohus Ridbecki puhul erinevalt B puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu.

1. Selleks, et saada maksimaalselt täielikku pilti G. Ridbecki isiksusest, kujunemisest ja võimalikest mõjuritest tema elus, tutvus kohus G. Ridbecki varasema kriminaalse elukäiguga, tuvastamaks, millises kontekstis ta kuriteod toime pani. Kohus tutvus ka Ridbecki varasemate süüdimõistmistega, et panna mainitud kohtu järeldused konteksti ja eristada Ridbecki puhul peamised riskikohad. Kohtu eesmärk oli tuvastada psühholoogilisi ja mitte otsese õigusliku tähendusega (sh süüdismõistetule ebasoodsaid) faktoreid. Seetõttu leiab kohus, et taoline andmete hindamine on kooskõlas KarRS § 5 lg-ga 1, mis näeb ette, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kohus ei hinda antud juhul mitte kuritegude korduvust ega karistatuse fakti, vaid üritab niigi väheste andmete pinnalt tuvastada süüdistatava psüühilise dünaamika seisukohast olulisi eluloolisi andmeid. Kohus soovib seeläbi kontrollida, kas vangla iseloomustusele ja süüdimõistetuga peetud vestlusele tuginev järeldus, et kuritegelikud riskid on maandatud, on õige. Kohus ei kasuta varasemate karistuste andmeid Ridbecki huvide vastaselt, vaid tema huvides.
2. Selliselt tuvastas kohus, et enne 2015.a otsust karistati Ridbecki 06.03.2009 otsusega kokkuleppemenetluses tingimisi vangistusega selle eest, et ta tungis koos sõpradega ühel 2007.a oktoobriööl lubamatult ühte bussi ja oli seal pool tundi ning tarvitas erinevate kannatanute suhtes kergemat vägivalda erinevatel kordadel ajavahemikul 22.10.2007 – 22.08.
3. Kui kõrvutada kannatanute nimesid Ridbecki isikliku toimiku materjalidega, oli vähemalt osadel juhtudel tegu lähisuhtevägivallaga. Kohtuotsuses seostati tema tegevust alkoholitarvitamisega, sest kohus määras läbida vajadusel alkoholiravi.
4. Viidatud otsusest nähtuvalt oli Ridbeck varem karistatud järgmiselt: 31.05.2004.a. Harju Maakohtu poolt varguste eest ja 11.11.2004.a. Harju Maakohtu poolt samuti varavastaste kuritegude eest vangistusega 2 aastat ja 2 kuud, vabanedes 06.12.2005.a. tingimisi enne tähtaega. Arvestades, et Ridbeck sündis 26.03.1988, pani ta need kuriteod toime alaealisena; 06.03.2009.a otsuses nimetatud teod 19-20-aastasena, 2015.a otsuses etteheidetavad

§ 121teod 25-aastasena ja tapmise 26-aastasena.

Nii palju kui 2009.a otsuses etteheidetud tegude kirjeldusest ja otsusest saab järeldada, oli neil tegudel kõigiti sarnane muster ja ajend nende tegudega, mis ta pani toime 2013-2014.a. 23.10.2014 peeti G. Ridbeck kahtlustatavana kinni ja ta on sellest ajast peale olnud kinnipidamiskohas. Kinnipidamise ajal tal polnud tööd; tööd polnud tal ka 2009.a otsuse tegemise ajal.

1. Elulooliselt joonistub välja järgmine pilt. Ridbeck, kes ise on pärit probleemsest ja kohati vägivallaprobleemiga perest, pani alaealisena toime varavastaseid kuritegusid 6 1-15-1657 (kuriteokvalifikatsioonist nähtudes sattus ta kuritegelikku gruppi) ja jõudis lõpuks vanglasse. Ta vabanes vanglast, olles endiselt alaealine; varavastased kuriteod lõppesid, aga noormees ise muutus inimsuhetes vägivaldseks, mida saab seostada nii alkoholitarvitamise kui ka tõdemusega, et ta oli õppinud reageerima kõikvõimalikele ebameeldivustele ja pingetele lihtsa, jõhkra vägivallaga. Selles võis olla oma osa nii lapsena perekonnas nähtud vägivallal kui ka alaealisena vanglas viibitud ajal, kus paratamatult tuli õppida end kehtestama. Paraku ei pruukinud õpitu olla kõige õiguspärasem, sest õpetajateks olid teised kurjategijad.
2. Kohus tuvastab kokkuvõttes neli erinevat ohutegurit, mis on mõjutanud G. Ridbecki kuritegusid (sh 2015.a otsuses nimetatud kuritegusid) toime panema ja viinud asjad selleni, et ta pani toime tapmise.
3. Esiteks on üheks selliseks põhjuseks kindlasti G. Ridbecki suhe alkoholiga – ta on seda kuritarvitanud ja selle mõju talle on halb: ta muutub agressiivseks, reageerib brutaalse vägivallaga ja kaotab hoolivuse kaasinimeste suhtes. Seda probleemi toob esile nii vangla kui ka süüdimõistetu ise.
4. Teiseks on kohtu arvates vähemalt sama oluline ka probleem, millele osutas süüdimõistev kohus: G. Ridbecki oskamatus väljendada negatiivseid emotsioone verbaalselt ja kalduvus väljendada oma frustratsiooni kohe vägivallaga; teisisõnu – teatav psühholoogiline oskamatus isikutevaheliste pingetega toime tulla.
5. Kolmas faktor on nö halva seltskonna valimine ehk seltsimine inimestega, kes soodustavad alkoholi tarvitamist ja õigusvastaste valikute tegemist. See nähtub nii noorpõlvekuritegudest kui ka 2015.a kohtuotsusest, mille saab kokku võtta järeldusega, et Ridbeck eelistas aega veeta joomalembeses ja/või õiguskorda hoolimatult suhtuvas seltskonnas, kus oli kombeks võtta rusikad kiiresti käiku.
6. Neljandaks mõjuriks peab kohus seda, et Ridbecki elus puudus mõtestatud tegevus. Iga inimene vajab võimalust suhestuda ühiskonna ja inimestega (lisaks vahetule perele). Kohtul olevatest materjalidest saab järeldada, et Ridbecki puhul tekkis teatud surnud ring – ta tegi küll vabaduses juhutöid, aga pidev alkoholi tarvitamine avaldas negatiivset mõju tema majanduslikule olukorrale. Joodik pole usaldusväärne töötaja ja usutavasti mõjutas töövõimalusi ka varasem korduv kriminaalkaristatus ja hariduse puudumine. Lõppkokkuvõttes veetiski Ridbeck selle asemel, et töötada, aega joomakaaslaste seltsis. Sellest saab järeldada, et kui Ridbeckil oleks tööturul osalemiseks paremad eeldused, vähendaks see alkoholiga seotud riski. G. Ridbecki käitumine vangistuses
7. Kuigi kogujäreldusena vangla G. Ridbecki vabanemist ei toeta, on tegelikult kõik tema vanglakäitumist puudutavad hinnangud iseloomustuses positiivsed, isegi kiitvad.
8. Vangla iseloomustusest nähtub, et G. Ridbeckile on koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt on ta tähtajatult majandustöödele sise- ja väliskoristajana tööle vormistatud, töötab probleemideta alates
9. aastast. Alates 15.11.2019.a on ta lubatud tööle R K AS-i. 2019 aasta septembris alustas G. Ridbeck XXX XXX omandamist. 2016 aastal läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja selle järeltegevused 2017 aastal. Vestlused suhete ja nende mõju analüüsimiseks, prosotsiaalse suhtevõrgustiku kujundamise võimalustest, vestlused ühiskonnanormidest ja teistega arvestamisest läbis 2017 aastal. Ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 2019 jaanuaris-märtsis. Vangla iseloomustuses tõdetakse, et isik teadvustab oma probleemi, saab aru alkoholi tarvitamise tagajärgedest endale ja teistele ning on motiveeritud sellega tegelema.
10. Märkides varasema elukäigu kohta, et Ridbeckil on alkoholijoobes olles raske oma emotsioone kontrollida, tõdetakse, et ta on vangistuse jooksul muutunud tasakaalukamaks 7 1-15-1657 ning on öelnud, et kaine peaga seda tegu poleks juhtunud. Eesmärgid on vanglaametnike hinnangul reaalsed ja teostatavad - töö, eluga edasiminek, majanduslik sõltumatus. On alustanud eesmärkida saavutamisega juba vangistuse ajal - omandanud keskhariduse ja alustanud kutseõppes, töötab. Peamine areng positiivses suunas on toimunud viimase 1,5 aasta jooksul. Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid viimase 1,5 aasta jooksul täheldatud ei ole. Isiku eelnev karistatus näitab, et varem ei ole isik väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Ametiisikute suhtes salliv, kuid mitte abivalmis. Varasemalt on esinenud mõningasi probleeme kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidamisega, kuid kokkuvõttes on tulnud rahuldavalt toime. Käesolevalt on väljendanud soovi muutuda, ka tegudega on seda näidanud (kooli lõpetamine, osalemine majandustöödel, eriala omandamine paralleelselt töötamisega, samuti õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal).
11. Iseloomustuses rõhutatakse sedagi, et pärast 2015.a pole distsiplinaarrikkumisi olnud. Iseloomustus on kohtule edastatud isikliku toimikuga selles osas pisut vastuolus, sest iseloomustuse kohaselt oleks justkui Ridbeckil olnud 2015.a kaks distsiplinaarkaristust. Tegelikkuses kohus üle ühe ei tuvastanud, aga kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole tal üldse.
12. Kuna kohtul on väga napp materjal kinnipeetava vangistusaegse käitumise hindamiseks, pidas kohus võimalikuks ja vajalikuks lugeda läbi kogu Ridbecki isiklik toimik. Arvestades juba ülal punktides 13 ja 19 öeldut, on kohtu hinnangul süüdimõistetu huvides, kui kohus saab ka isiklikust toimikust kinnitust, et ta on end tõesti hästi üleval pidanud. Kohus peab vajalikuks rakendada antud juhul materjalidega tutvumisel äärmist põhjalikkust, arvestades, et põhjendada tuleb tapmise eest pikaajalise vangistusega karistatud isiku ennetähtaegset vabastamist, mis peab olema maksimaalselt läbinähtav otsus.
13. G. Ridbecki isiklikust toimikust nähtub, et teda karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta üritas 15.05.2015 tuua kambrisse suitsu (peitis pükste vöö vahele 4 sigaretti „Bond“), mida ta ise seletas sellega, et tuli just kohtust, sai teada otsuse ja üritas närve rahustada; seletuskirjas kahetses ta oma tegu. Nähtuvalt materjalidest kuulutati sel päeval tõesti tema kohtuotsus, millega teda karistati 10,5 aastase vangistusega. Isiklikust toimikust nähtuvalt ei ole tal rohkem distsiplinaarkaristusi olnud.
14. Kohus uuris ka neid intsidente, mis lõppesid nö tõendamatuse tõttu ilma karistuseta. Nii näiteks oli distsiplinaarkorras uurimisel etteheide, et Ridbeck alustas 08.09.2015 koridoris vanemvalvuriga liikudes möödudes vestlust teise kinnipeetavaga ja ulatas talle tervituseks käe, samas kui kinnipeetaval on saatmise ajal keelatud suhelda kõrvaliste isikutega. Samuti lõpetati menetlus tema suhtes selles, et ta keeldus 01.08.2019 tööle minemast; tuvastati, et Ridbeck ei saanud tõesti tööle minna, kuna ta vajas arstiabi ja oli ka varem palunud arstiabi seoses korduvate peavaludega. Selle juhtumi kohta on Ridbeck kirjutanud ka põhjaliku seletuskirja, kus rõhutab, kui tähtis on talle tema tervis, väljendab ilmset muret korduvate peavalude pärast ja märgib mh, et on käinud nendega seoses uuringutel.
15. Eelnevast saab kohus teha järelduse, et kuigi vangla on möönnud, et G. Ridbecki käitumine on olnud vanglas probleemitu viimased 1,5 aastat, siis tegelikult ei ole andmeid ka selle kohta, et ta oleks üldse vanglas mingil väga vaenulikul, teisi kahjustaval või selgelt provokatiivsel moel käitunud. Loomulikult on sigarettide vanglasse vedu taunitav, aga samas on inimlikult mõistetav see olukord, milles süüdimõistetu seda tegi. Sellest on nüüd ka juba aastaid möödas. Võimalike õigusrikkumiste skaalale asetatuna ei ole G. Ridbeck oma 5,5aastase vangistuse jooksul midagi märkimisväärselt pahatahtlikku teinud. See asjaolu tõendab paraku ka seda, et kui G. Ridbeckil ei ole juurdepääsu alkoholile ja ta elu on korrastatud, siis käitub ta täiesti mõistliku ja tasakaaluka inimesena.
16. Kokkuvõttes peab kohus G. Ridbecki käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Mistahes vastupidised argumendid sisuliselt puuduvad ja ka vangla iseloomustuses rõhk 8 1-15-1657 positiivsetel arengutel. Lisaks sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning eriala omandamisele pole tal ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Täitmiskava täitmisega probleeme pole. Hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud. G. Ridbecki eluolu vabanemisel
17. Vangla iseloomustusest nähtub, et G. Ridbeck elas kinnipidamisele eelneva aasta jooksul XXX koos oma ema ja väikese vennaga. Talu kuulub süüdimõistetu emale. Enne vangistust olid elutingimused head ja tõenäoliselt eluasemega seonduvaid riske vabanemisjärgselt ei teki.
18. G. Ridbeck on nõustunud elektroonilise valvega 30.10.
19. Vabanemisjärgseks elukohaks on ta märkinud XXX. 07.11.2019 tehtud e-kinnistusraamatu päringu järgi kuulub elukoht tema emale L R . Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis vajab sanitaarremonti, kuid ema sõnade kohaselt on G. Ridbeck vähenõudlik ja kui ema materjalid toob, teeb ta korteris remondi ära. Viimast soovi kinnitas ta ka kohtule saadetud „motivatsioonikirjas“. G. Ridbeck hakkaks korteris elama üksinda. 15.11.2019 tehtud kodukülastusel andis ema kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning ütles, et G. Ridbeck võib seal elada elektroonilise valve perioodil ja ka edaspidi. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Koduvalveseadme saab paigaldada suurde tuppa, kus on olemas tühi arvutilaud. Vajalik on pikendusjuhe ja europistiku vahelüli - need olid olemas. Korteris on olemas Telia levi.
20. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustustest, et G. Ridbeckil on enda sõnul umbes 8-aastane töökogemus üldehituse valdkonnas. Isiku sõnul on ta töötanud nii Eestis kui ka Soomes, Rootsis ja Norras. Töötanud nii ametlikult kui ka juhutöid tehes. Oma sõnul töötas ta vangistusele eelneva aasta jooksul ametlikult Rootsis. On omandanud teatavaid tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisele. Vanglas on olnud tööle määratud majandustöödele, on töötanud XXX, hetkel töötab XXX (R K AS) XXX, teostab vanglas hooldustöid. Samaaegselt õpib XXX eriala. Töösse suhtumisega probleeme ei ole, kinnitab vangla oma iseloomustuses. Isikul on vabaduses olnud raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, olenemata sissetuleku suurusest, raha kasutas mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks (nt alkoholi tarbimiseks). Võimalikul vabanemisel on G. Ridbeck oma töökohaks märkinud H C , XXX. 08.11.2019 tehtud telefonivestlus H C personalijuhi H K , kes kinnitab, et kinnipeetaval on võimalik vabanedes nende juures tööd saada. H K sõnul soovitas kinnipeetavat tööle üks praegustest töötajatest. Firma tegeleb moodulmajade ehitusega ning kinnipeetaval oleks võimalik tööd saada tehase poole peal üldehituses. Alguses oleks tunnitasu 5 - 7 eurot. H K sõnul soovivad nad kinnipeetavaga pidada läbirääkimisi, et saada teada, millised on kinnipeetava oskused ja teadmised.
21. Vangla andmetel on G. Ridbeckil tasumata rahalisi nõudeid 09.12.2019 seisuga 20 445,92 eurot, millest enamuse moodustab elatis. Võlgnevusi tasub G. Ridbeck saadavast töötasust ja on motiveeritud seda tegema ka edaspidi, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Vangla on pidanud vajalikuks rõhutada, et praegune kuritegu ei olnud seotud töö ja majandusliku toimetulekuga ega pandud toime varalise kasu saamise eesmärgil, vargused on toime pandud alaealisena ning ei ole hilisemalt, täiskasvanueas enam kordunud.
22. Rahaliste nõuete kontekstis tuleb mainida ka seda, et 15.05.2015 kohtuotsusega mõisteti G. Ridbeckilt välja 5000 eurot kannatanu M K kasuks mittevaralise kahju katteks. Viru Vangla vastas 19.12.2020 kohtule, et selle tsiviilhagi osas ei ole kinnipeetav teostanud ühtegi makset, s.t kogu tsiviilhagi summa on täielikult tasumata. Vanglaametnik vestles kinnipeetava Günther Ridbeckiga 19.02.2020 ning viimase sõnul on ta motiveeritud tasuma nimetatud tsiviilhagi nagu ka muid rahalisi nõudeid. Isiku sõnul teadvustab ta, et maksmata nõudeid on palju, kuid kindla töökoha olemasolul soovib igal juhul nõuded tasuda. 9 1-15-1657
23. Günther Ridbeckil on kaks poega – K (s. XXX) ja F (s. XXX), kellest ta hea meelega kohtuistungil rääkis. Vangla iseloomustuse kohaselt on tal suhted laste emadega head. Suuliselt rääkis ta, et ta on lastega läbi telefoni rääkinud, aga näinud ei ole, pilte on saadetud. Vanema pojaga suhtleb iga nädal. Noorema pojaga kord kuus. See on lapse emaga kokku lepitud, et teda mitte traumeerida. Vanem poeg elab hetkel XXX linnas ja noorem poeg elab XXX koos emaga. Tal on plaanis suhelda mõlema pojaga, üks isegi osaks ajaks enda juurde elama võtta. Rahvastikuregister kinnitab nii seda, et tal on kaks poega (noorema suhtes on küll hooldusõigus vaid emal) kui ka seda, et vanem poeg elab XXX ja noorem XXX Kohtul pole alust kahelda ka muudes Ridbecki sõnades, mis puudutab tema lapsi. Oli selge, et lastega suhte säilitamine on talle oluline, aga samuti isa ja emaga, kellega ta jätkuvalt suhtleb (kuigi isa elab uue perega XXX).
24. Kuigi G. Ridneck, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus, möönis, et isikut tõendav dokument tal puudub (see kaotas kehtivuse
25. vanglas oles), siis selgitas ta, et tal on vangla kontaktisikuga kokkulepe, et kui kohus peaks ta vabastama, tehakse ID kaart kohe ära.
26. Kohtu hinnangul toetavad isiku elutingimused pigem G. Ridbecki vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. Olemas on nii elukoht, väljavaated töötamiseks (nii kindlad, kui need veel vanglas olijal saavad olla), perekondlikud sidemed, mida ta väärtustab, kui ka haridus. Vabastamise võimalikud tagajärjed
27. Kohus hindab järgmiseks võimalike uute kuritegude ning muude õiguserikkumiste ohtu. Esmalt ei saa mööda asjaolust, et vangla ja prokuratuur on vabastamise vastu. Prokuratuuri seisukoht pole kommenteerimisväärne, kuna sellel polegi põhjendusi. Vangla nimetab Ridbecki kõrgohtlikuks ja täpsustab, et tema ohtlikkus (risk ühiskonnas) seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja tapmises ning oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes ja tekib konflikt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla väitel 48% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%. Kohtu jaoks on vangla „kõrgohtlikkuse“ hinnang paljasõnaline ning ebaveenev nagu ka protsentuaalsed ohuhinnangud. Siinkohal ei korda kohus täies mahus üle Riigikohtu kohtumääruses nr 1-0914104 nimetatud põhjendusi, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Ennekõike pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. Samas lahendis rõhutab Riigikohus, et enne isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist tuleb ka kaaluda põhjalikult, kuidas oleks uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega, millist mõttekäiku vangla hinnangust ei nähtu. Samas, isegi kui uskuda riskihinnangus kajastuvaid tõenäosusi, tuleb asuda seisukohale, et uute kuritegude tõenäosus on alla 50 % ehk ka vangla on jõudnud järeldusele, et Ridbeck pigem ei pane uusi kuritegusid toime kui et paneb. Kohus ei näe põhjust, miks ta peaks tõlgendama sellist tulemust G. Ridbecki kahjuks.
28. Kui kohus süveneb vangla iseloomustusse, siis ilmneb, et ainsad kaks valdkonda, kus vangla on tuvastanud ohu olemasolu (nagu nad on vastava ploki pealdises märkinud) on alkohol ning mõtlemine/käitumine. Ülejäänud analüüsitud valdkondades pole ka vangla hinnangul tänase seisuga ohtu. Kohus analüüsib neid kahte vangla poolt osundatud ohukohta järgnevalt nende nelja ohufaktori lõikes, mille kohus tuvastas ülal määruse p-des 23-27 ehk: alkohol, emotsioonide juhtimine, halb seltskond ja mõtteka tegevuse puudumine. Alkoholiga seotud riskid 10 1-15-1657
29. Vangla iseloomustuse vastavas punktis tõdetakse: „Teadvustab endale, et alkohol on talle probleemiks. On varasemalt püüdnud abi otsida, kui see piirdus arstil käimise ja lühiajalise tabletiraviga. Samuti on saanud süste. /…/ 2019 aasta jaanuar - märts läbinud Viru Vanglas sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.“ Eluviisitreeningu läbimise tulemuse kohta on märgitud: „Isik teadvustab oma probleemi, saab aru alkoholi tarvitamise tagajärgedest endale ja teistele ning on motiveeritud sellega tegelema.“ Asjakohane on siinkohal esile tuua ka see, et plokis „Tervis ja emotsionaalne seisund“ riski ja ohtlikkust eitatakse, sest märkimisväärseid emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme ei ole täheldatud.
30. Kohtu arvates on väga oluline, et Ridbeck saab aru, kui halvasti alkohol talle mõjub ja milliseid tagajärgi see võib talle (ja tema võimalikele ohvritele) tuua. Oma nn motivatsioonikirjas ja vestluses kohtuga kinnitas ta, et on saanud aru, et tema puhul on lahendus alkoholist hoidumine üleüldse. Kohtu erinevatele kontrollküsimustele vastas ta läbimõeldult ja adekvaatselt. Oma kirjas ja istungil rõhutas Ridbeck, et on avastanud enda jaoks tervisliku elustiili (sport ja õige toitumine) ning talle on oluline seda jätkata, kuna see annab elus vajaliku distsipliini. Ridbecki vastused ei kõlanud naiivselt ega liigentusiastlikuna, vaid ta väljendas neid mõistlikult. Elamiseks on tal vabaduses ema korter, kus on elementaarsed asjad olemas.
31. Kohtu arvates annavad kõik need tingimused ja Ridbecki maailmavaate muutus kokku piisavalt hea baasi selleks, et tervisliku ja alkoholivaba elustiiliga jätkata. Seejuures ütles Ridbeck, et ta tahab vabaduses tegeleda alkoholiraviga. Kohtu hinnangul on see ning tõdemus, et õige on üldse mitte alkoholi tarvitada, alkoholiprobleemi lahendamiseks tõenäoliselt kõige edukam lähenemine. Pole sugugi haruldane, kui sarnases olukorras olev isik ütleb, et kuna ta pole vangis aastaid alkoholi tarvitanud, siis oskaks ta nüüd alkoholi mõistlikult tarvitada ning enam mingit ravi ei vaja. Ridbecki puhul on aga tuvastatav, et ta teadvustab alkoholi tegelikku salakavalat mõju ja soovib seda aktiivselt vältida.
32. Vangla dokumentatsioonis soovitatakse uute kuritegude vältimiseks määrata Ridbeckile vabastamise korral

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Riigikohus on lahendis nr 1-09-14104 märkinud, et selliste süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab

§ 75

lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi(de) läbimise, ning ei saa välistada, et niisuguste meetmete rakendamise kaalumine aitaks tagada ennetähtaegse vabastatava resotsialiseerumise ja edasise õiguskuuleka käitumise.

1. Kohtu hinnangul võiks alkoholi tarvitamise keeld koostoimes kriminaalhooldaja valitava sotsiaalprogrammiga olla piisav, et viia G. Ridbecki puhul alkoholi tarvitamise risk miinimumini ja välistada seeläbi sellega seotud kuriteod. Samuti tuleb arvestada, et praegusel juhul peaks Ridbeck olema vabastamisel mõnda aega elektroonilise valve all, mis tähendab, et kohalduvad ka elektroonilise valvega kaasnevad alkoholi tarvitamise keelu kontrollimehhanismid. Kokkuvõttes on alkoholi tarvitamisest tingitud risk hallatav ka ennetähtaegsel vabastamisel. Nagu vangla iseloomustuses kirjas, on süüdimõistetu motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema. On aeg anda talle selleks võimalus. Emotsioonide juhtimine ja agressiivsus
2. Vangla iseloomustuses sisaldub järgmine plokk: „Mõtlemine ja käitumine: risk - olemas, ohtlikkus – olemas. Korduvalt on käitunud vägivaldselt, käesolevalt kannab karistust tapmise eest. Eelistab tegutsemist planeerimisele. Isikul on alkoholijoobes olles raske oma emotsioone kontrollida. Vangistuse jooksul on muutunud tasakaalukamaks ning on öelnud, et kaine peaga seda tegu poleks juhtunud. Läbis programmi Viha Juhtimine 07.10.2016 - 25.11.2016 ja jätkutegevused 2017 aastal. Vangistuse jooksul olnud 2 distsipliinirikkumist 2015 aastal 11 1-15-1657 Tallinna Vanglas. /Nagu kohus p-s 31 tuvastas, ei vasta see tõele/ Pärast seda rikkumisi pole olnud. Eesmärgid reaalsed ja teostatavad - töö, eluga edasiminek, majanduslik sõltumatus. On alustanud eesmärkida saavutamisega juba vangistuse ajal - omandanud keskhariduse ja alustanud kutseõppes, töötab. Peamine areng positiivses suunas on toimunud viimase 1,5 aasta jooksul.“ Teisal iseloomustuses on toonitatud: „Käesolevalt on väljendanud soovi muutuda, ka tegudega on seda näidanud (kooli lõpetamine, osalemine majandustöödel, eriala omandamine paralleelselt töötamisega samuti õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal).“ Samuti tuleb pöörata tähelepanu sõnale „varasemalt“ iseloomustuse järgmises lauses: „…varasemalt isik ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme.“
3. Tegelikult ei ole võimalik iseloomustusest ega ka kinnipeetava isiklikust toimikust leida vähemalt viimase nelja aasta kohta midagi käitumuslikus mõttes etteheidetavat, mis viitaks agressiivsusele ja läbimõtlematusele. Tuleb nõustuda vangla hinnanguga G. Ridbecki varasemale käitumisstiilile (planeerimatu tegutsemine, emotsioonide kontrollimatus, vägivaldsus), mis on omakorda seotud ülal määruse p-des 18 ja 25 käsitletud kalduvusega asendada verbaalne selgitamine kohese füüsilise rünnakuga. Nii palju kui kohtule esitatud materjalidest saab järeldada, on G. Ridbeck aga vanglas oldud aastatega kõvasti muutunud ja seda paistab jaatavat ka vangla ise.
4. Kõigepealt peab tunnustama, et Ridbeck kirjutas omakäelises ja korralikus „essees“ kohtule oma nägemuse sellest, kuidas ta vabaduses hakkab elama, kuidas oma kuritegudesse suhtub ja kuidas on muutunud. Pole välistatud, et ta kirjutas selle kellegi teise dikteerimise järgi, aga samas langes sisu kokku sellega, mida ta rääkis kohtuistungil. Ta tegi seda kaalutletult, tunnistas süüd, möönis raskusi, ja tõi esile seda, et psühholoogi juures käimine ja oma elust/probleemidest rääkimine on teda aidanud. Nii motivatsioonikirjas kui istungil märkis Ridbeck, et ta on abi saanud raamatutest ja teadis nimetada loetud raamatutest Hemingway loomingut. Taaskord, isegi kui ta neis asjaoludes liialdab (ja näiteks pole Hemingwayd lugenud), näitab selliste asjade esiletoomine vähemalt seda, et teab, millest ja kuidas on oluline rääkida. Ta oli ilmselgelt mõelnud läbi, mida ta kohtule räägib. Lisaks on oluline, et ta on vahepealsel ajal teinud haridusliku hüppe, omandades keskhariduse.
5. Kohtu jaoks on tähelepanuväärne ka see, kui väga süüdimõistetu rõhutas head läbikäimist lähedastega. Kuigi iseloomustuses tõi vangla esile süüdimõistetu isa negatiivse rolli ta lapsepõlves (hülgas pere, tarvitas alkoholi, oli vägivaldne), märkis süüdimõistetu ise, et ta on isaga alati hästi läbi saanud ega öelnud tema kohta ühtki halba sõna. Tal oli võimalus ajada kõik nö raske lapsepõlve ja hoolimatute vanemate kaela, aga ta ei üritanudki seda teha, vaid keskendus enda vastutusele. Samuti on oluline iseloomustuses märgitu, et kui Ridbeck vanglas 2018.a keskkooli lõpetas, käisid lõpetamisel mõlemad vanemad. Emal on toetav roll vabastamise kontekstis. Lisaks on Ridbeck hoidnud suhteid mõlema poja ja nende emadega. Kuivõrd Ridbeck suhtleb tihedamalt oma vanema (13-aastase) pojaga, küsis kohus temalt, kas ta on temaga ka oma kuriteost rääkinud. Ridbeck vastas, et ta on temaga rääkinud, aga ei ole öelnud täpselt mille pärast ta istub: „Olen öelnud, et kui ma kunagi välja saan, siis istume maha ja siis räägime. Läbi telefoni ei hakka seda rääkima.“ Oli aru saada, et ta soovib siiralt, et poega ei tabaks sama saatus, ja üritab omalt poolt selle nimel ka tegutseda. Kohtu küsimusele: „Kas olete mõelnud, kuidas te talle selgitate enda olukorda, säilitades suhteid temaga, aga ikkagi niimoodi, et ta saaks aru, et see oli vale?“ vastas ta mõistlikult: „Mina olengi ehtne näide sellest, et mis võib juhtuda, kui alkoholi kuritarvitada.“
6. Psühholoogi (ja võimalik, et raamatute abil) tehtud vaimse töö tulemuslikkust näitas ka süüdistatava suhtumine oma kuriteosse/tegudesse. Muuhulgas küsis kohus: „Kas te selle peale, et olete inimese tapnud, mõtlete vahel või mis mõtteid see fakt teis tekitab?“ ja Ridbeck vastas emotsionaalselt väga asjakohaselt: „Hirmu.“ Ta selgitas seda järgmiselt: „See teadmine lihtsalt, et kuidas ma olin suuteline niimoodi tegema.“ Kohtu hinnangul on G. Ridbeck 12 1-15-1657 jõudnud praegu muuhulgas vanglas pakutavate programmide ja psühholoogiteenuse, aga ka raamatute ja mõtlemise tulemusel oma teo ja olemuse parema teadvustamiseni. Ta teab oma probleeme ja oskab nendega toime tulla. Ta ei jäta mainimata ka seda, et vangla on talle selles osas kasulik olnud. Isegi kui ta seda tõsiselt ei mõtle, siis on selline argumenteerimisviis pikk samm edasi sellest, kui ta diskussiooni asemel lihtsalt rusikaga näkku lõi.
7. Kohus sai veenduda nii temaga vesteldes kui ka kirja lugedes, et ta on jõudnud võrreldes kuriteo toimepanemise ajaga vaimselt ja emotsionaalselt küpsuselt hoopis uuele tasemele. See on omal moel ka loogiline, sest kinnipidamise hetkel oli Ridbeck 26-aastane, täna aga 31aastane. Neuropsühholoogilised uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale
8. eluaastat, mis mõjutab inimese otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise põhjendamise oskusi. Mingi osa tema muutumises mängib seega loomulik küpsemine, aga praegusel juhul on näha, et Ridbeck on kasutanud vahepealseid aastaid mõistlikult ja konstruktiivselt, ennast arendades, õppides ja töötades igal võimalikul juhul, vähendades seeläbi kõiki kuritegelikke riske.
9. Kokkuvõttes leiab kohus, et Günther Ridbeck on kuriteo toimepanemise ajaga võrreldes nii palju küpsenud ja psühholoogiliselt arenenud, et oskab vabanedes lahendada olukordi oluliselt intelligentsemalt ja vägivallatumalt, kui seda on kirjeldatud käesoleva määruse p-s
10. Selleks aga, et see nii ka püsiks ja vabanemisega seotud frustratsioon ei muudaks Ridbecki emotsionaalselt ebastabiilseks, on ette nähtud kontrollnõuded ja kriminaalhooldaja, kes toimib teatud toena. Samuti aitab tasakaalukana püsida keeld tarvitada alkoholi ning pole välistatud, et emotsionaalset küpsust aitab süvendada mõne sotsiaalprogrammi abil. Kohtu hinnangul on seega siinkohal käsitletud risk maandatav ka ennetähtaegsel vabastamisel. Vangla iseloomustusest ega mujalt materjalidest ei nähtu midagi vastupidist. Halb seltskond
11. Vangla iseloomustuses siin olulist probleemi ei nähta. Oht on nende arvates maandatud: „Kinnipeetava põhilise suhtlusringkonna moodustasid enne vangistust isikud, kellega ta koos alkoholi tarbis, nendest enamus ka kriminaalkorras karistatuid ehk suhtlusringkond soodustas kuritegude toimepanemist. /…/ Praegune kaine eluviis ja isoleeritus ühiskonnas, samuti isiku vanemaks saamine, küpsemine, on teinud korrektiive ka tema suhtlusringkonnas väljaspool vanglat - paljud endised suhtluskaaslased on kaugenenud, suhted on katkenud.“ Kohtu arvates tuleks siiski vabanemise kontekstis seda potentsiaalset probleemi teadvustada.
12. Kohtule teadaolevalt on tapmise kaastäideviija B hetkel vangistuses, aga ka tema ennetähtaegne vabastamine on küsimuse all. Samas rõhutas Ridbeck, et tal pole Bulakile enam midagi öelda, nad ei suhtle enam ja kui viimane ta ukse taha ilmuks, lööks ta ukse tal nina all kinni. Kohtule tundus usutav, et nende suhted pole enam soojad.

§ 121

teo koos Ridbeckiga toime pannud isik on vabaduses, aga kohtule teadaolevalt ei ela ta samas asulas, kuhu Ridbeck kavatseb minna.

1. Arvestades seda, et Ridbeck kavatseb vabaduses töötada, alkoholist hoiduda ja elada tervislikult ja sportlikult, on piisavalt eeldusi vältida uuesti nii madalale langemist, et ta leiab end kohalikus joomakohas joodikutega aega veetmas. See oleks vastuolus tema plaaniga osaleda oma kahe tundlikus eas poja kasvatamises ja võita tagasi lähedaste usaldus. Siiski, arvestades küll Ridbecki motivatsiooni, võimaldab seadus kehtestada talle keelu suhelda teatud isikutega – näiteks kriminaalkaristusega inimestega, kui just kriminaalhooldaja seda ei luba. Ka alkoholikeeld seab piirid suhtlusringkonna valikule. Kokkuvõttes on kohtu arvates võimalik ka ennetähtaegse vabastamise korral maandada need võimalikud ohutegurid, mis tulenevad nö halva seltskonnaga suhtlemisest. Mõtestatud tegevuse probleem 13 1-15-1657
2. Kohtu hinnangul on olukord võrreldes p-s 27 kirjeldatuga, mis iseloomustas Ridbecki eluolu
3. aastal ja varem, oluliselt muutunud. Ta on saanud tükkmaad küpsemaks; nagu ta oma kirjas kirjutas, on vahepealne endasse süvenemine psühholoogi, programmide ja raamatute abil õpetanud teda ennast rohkem väärtustama ja elu mõtestama. Ta on saanud vahepeal keskhariduse, samuti on ta alustanud 2019.a õpinguid XXXerialal. Kohus küsis vanglalt 27.02.2019 nimetatud õppe lõpptähtaja kohta ja sealt vastati, et õpe peaks lõppema kevadel, praegu on juba peamiselt praktika ning Ridbeck saab õpet jätkata ka siis, kui ta peaks ennetähtaegselt vabastatama. Sellest vastusest sai kohus kindluse, et ennetähtaegne vabastamine ei kahjusta Ridbeckil ka erihariduse omandamist. Ta on seega tööturul oluliselt väärtuslikum kui varem ja see annab ka enesekindlust.
4. Nagu määruse p-s 39 kirjeldatud, on Ridbeckit vangla kinnitusel ootamas vabaduses konkreetne töö. Ta on näidanud end ka vanglas tööka inimesena, kes on teinud erinevaid töid alates koristamisest kuni XXX hooldustöödeni. Ridbecki enda sõnul on hetkel käsil vanglaruumi ehitamine. Töötamisel näeb Ridbeck selget mõtet – ta soovib nii oma poegi toetada kui ka võlgu tasuda. Siinkohal puutub asjasse seegi, et vabanedes on Ridneckil plaanis remontida ema korterit, kuhu ta elama läheb. Samuti soovib ta aega veeta poegadega ja osaleda nende kasvatamises. Võiks ju väita, et kõik see, sh pojad, oli ju päevakorral ka enne vangistust ja siis ei suutnud lapsed talle piisavalt mõttekat tegevust pakkuda. Tuleb siiski tõdeda üldteada fakti, et isadel on siiski tavaliselt lihtsam leida poegadega ühiseid tegevusi siis, kui nad on pisut vanemad. Praegusel juhul on vanem poeg 13-aastasena just sellises eas, et kui isa on valmis temaga tegelema ja õpetada teda (kasvõi oma elukogemuse näitel) õigel ja valel vahet tegema, võib sellest olla palju kasu mõlemale. Lisaks nähtub Ridbecki kirjast ja sõnadest, et ta on õppinud vanglas hindama distsipliini ja loodetavasti suudab ta seda uut korrastatust oma vanglavälisesse ellu kaasa viia (mh korrapäraste treeningute ja töö näol).
5. Sellele, et G. Ridbeck sisustaks oma aja vabanedes asjalikult ja korrastatult, aitaks vähemalt vabaduse algul kaasa ka piirangud ja ajakavad, mis käivad kaasas elektroonilise valvega. Samuti on vangla iseloomustuses soovitatud kehtestada kohustus asuda kohtu kindlaks määratud ajal tööle või võtta end töötuna arvele. Kokkuvõttes on riskid, mis tulenesid sellest, et Ridbeckil polnud piisavalt mõttekat tegevust, nüüd maandatavad. Seejuures on paradoksaalne, et ennetähtaegne vabanemine ja Ridbeckile aktiivsema töötamise võimaluse andmine on kasulik ka kannatanu(te)le, kellele kasuks on temalt tsiviilhagi välja mõistetud. On ülimalt ebatõenäoline, et vanglas töötamine looks võimaluse väljamõistetud 5000-eurose mittevaralise kahju hüvitamiseks, küll aga muutub see oluliselt võimalikumaks siis, kui Ridbeck saab vabaduses töötada – mida varem, seda parem. Kokkuvõte
6. Kohus möönab, et keskmisel inimesel võib olla raske mõista, miks teise inimese tapja, kes mõisteti enam kui kümneks aastaks vangi, võiks vabaneda „üksnes“ 5,5 aasta järel. Samas on see olnud seadusandja soov. Kohus on eelnevalt põhjalikult käsitlenud kõiki riske, mis võiks Ridbecki uue kuriteoni viia ja on jõudnud järeldusele, et kõik need riskid on maandatavad ka vabaduses, arvestades katseaja ja käitumiskontrolliga kaasnevaid võimalusi. Uue kuriteo toimepanemine on kohtu arvates välditav. Vangla arvamusest ei tulene ühtegi sisulist argumenti, mis selliseid järeldusi ümber lükkaks. Prokuratuuri arvamusest ei tulene ühtegi argumenti üheski suunas. Mõlemast arvamusest võib järeldada, et pigem ei soovita vastutust võtta tapja vangistusest vabastamisega nõustumise eest, aga tegelikud vastuväited puuduvad. Silma torkab seegi, et vangla arvamuses ei ole isegi soovitatud maksimaalset elektroonilise valve tähtaega, vaid on leitud, et piisab mõnevõrra lühemast.
7. Võib küsida, kas ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel juhul õiguskorra kaitse huvides ehk üldpreventiivsest ja negatiivsest eripreventiivsest aspektist õigustatud. Kohtu 14 1-15-1657 hinnangul on. Esiteks ei ole vaidlust, et seadusandja on pidanud õigustatuks ka tapja vabastamise poole karistusaja kandmise järel, nägemata selles mingit põhimõttelist probleemi. Praeguses asjas tuleb arvestada aga ka seda, et süüdimõistetu on noor mees, kes vabaneks niikuinii
8. aastal 37-aastasena. See tähendab, et tal tuleks niikuinii naasta Eesti Vabariigi ühiskonda ja inimeste sekka ja viibida seal eelduslikult kaua. Ühiskonna huvides on, et ta naaseks ühiskonda võimalikult heade taasühiskonnastamise eeldustega. On ilmselge, et 10 aastat vangis olnud inimese taasühiskonnastamine on olulist keerukam kui 5 aastat vangis olnu naasmine. Pole vaidlust, et ta on käitunud mitu aastat vangis igati eeskujulikult ja ennast arendanud. On raske vaielda vastu sellele, et ta on nüüd valmis järgmiseks sammuks ehk kõige õpitu rakendamiseks vabaduses ja iseseisvas elus. Teda ootavad seal lähedased ja ta soovib panustada tundlikus eas laste ellu. Kohtu arvates ei saa karistuse ainsaks eesmärgiks jääda lihtsalt inimese panetamine. Vanglakaristus on väga kulukas teenus (nii rahalises mõttes kui ka põhiõiguste aspektist) ja selle kuluka teenuse kasutamine peab olema seetõttu õigustatud ultima ratio tasemel ja väga argumenteeritult. Selles asjas pole kohtuni selliseid argumente jõudnud isegi prokuratuurilt ega vanglalt.
9. Kohus arvestab vabastades ka muuhulgas süüdistatava laste huve. Eeskätt mõeldes süüdimõistetud 13-aastasele pojale on praegu oluline aeg selgitada talle isa vangistusega seonduvat nii, et see mõjutaks ta elu pigem positiivses kui negatiivses suunas. Kohus järeldab Ridbecki selgitustest ja vangla iseloomustusest, et praegu on Ridbeck jõudnud oma karistusajal konstruktiivsesse punkti, kus ta on valmis senist vangistust väärtustama. Ta on teinud edusamme ja on nüüd valmis selleks, et teda omakorda usaldataks. Kohtu hinnangul võib see usaldus G. Ridbeckile positiivselt mõjuda. Ei saa välistada, et kui kinnipeetava ilmselgeid pingutusi tähele ei panda ega hinnata, võib sellele järgneda pettumus ja motivatsioonilangus, mille tulemusena võib karistusaja ärakandmise järel vabadusse pääseda juba selline paadunud isik, kes kannab õigussüsteemi peale viha ja ei kavatsegi õiguskuulekalt käituda. Lisaks, nagu ülal mainitud, on vabaduses viibimine just nende kannatanute huvides, kes ootavad tsiviilhagi hüvitamist.
10. Kohtu arvates on korduvkurjategija ja alkoholisõltlase taustaga inimese katseajale lubamine võimalik vaid siis, kui ta on selleks ühemõtteliselt valmis. Niivõrd-kuivõrd on vanglast saadetud materjalide ja ühe kohtumise põhjal võimalik hinnata, leiab kohus, et G. Ridbeck on just praegu vabanemiseks valmis. Kohtu arvates on Ridbeckil võimalik tegeleda käitumiskontrolli ja muude katseaja tingimuste abil enda parandamisega efektiivsemalt kui vanglas. Ridbeck suutis kohut veenda, et tema teadlikkus alkoholisõltuvusega võitlemise probleemidest ja raskustest on realistlik ning ta on läbi mõelnud, kuidas kaasnevaid riske maandada. Kõik ei suuda enda elus teadlikult kardinaalseid muudatusi ellu viia ega pikaaegsest sõltuvusest sihikindlusega jagu saada, aga kohtu hinnangul võib Ridbeckil see õnnestuda. Sellele viitavad Ridbecki senised tegevused sõltuvusega töötamisel. Kohtu arvates on G. Ridbeck jõudnud oma otsingute ja tegevustega praegu sellesse faasi, kus riik saab talle abi anda suurema usalduse ja vabaduses osutatava toe näol.
11. Kohus leiab, et G. Ridbeckile tuleb anda võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib Ridbecki ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamise eesmärk on aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega, et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 15 1-15-1657
12. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub G. Ridbeck käitumiskontrolli nõuetele ning teiseks, nii nagu kriminaalhooldaja arvas ja G. Ridbeck nõustus, tuleb talle määrata järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Esimene kohustus aitab kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik. Tööhõivega seotud kohustus on abiks sotsiaalse kindlustunde saavutamisel. Ridbeck oli nõus elektroonilisele valvele allumisega. Kohus leiab, et tal tuleb alluda

§ 75lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele pikkusega 12 kuud.

Vangla iseloomustus-arvamuses sisalduv kriminaalhooldaja soovitus oli küll 11 kuud, aga sellele polnud antud mingit mõistlikku selgitust. Kohtu arvates on maksimaalne 12 kuud praegusel juhul igati põhjendatud ja on proportsioonis nii katseaja kogupikkusega kui ka karistuse enda raskusega. Samuti vajab kohtu hinnangul G. Ridbeck süvendatud kontrolli ja järelevalvet seepärast, et niipalju kui kohus vangla edastatud materjalidest saab välja lugeda, ei ole Ridbeck otseselt olnud üheski programmis, mis aitaks pikka aega vangistatuid vabanemiseks ette valmistada (mingil määral soodustab seda tavaliselt programm „Õige hetk“ vms). Samal põhjusel määrab kohus ka maksimaalse ehk kaheaastase käitumiskontrolli. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui G. Ridbeck kaldub kontrollnõuetest kõrvale. Seega juhul, kui G. Ridbeck kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse. 71. Lisaks eelmainitule leiab kohus, et G. Ridbekile tuleks kehtestada

§ 75

lg 2 punktide 7 ja 8 alusel kohustused mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku loata kriminaalkorras karistatud isikutega ning osaleda kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. Kohus on oma põhjendused esitanud ülal punktides 50, 51 ja

1. On kriminaalhooldaja valida, kas ta peab vajalikuks, et sotsiaalprogramm puudutaks alkoholitarvitamist, ühiskonnas vabanemisel kohanemist, emotsioonide juhtimist või midagi muud Ridbeckile vajalikku.
2. Kohtuistungil osales kinnipeetava G. Ridbecki taotlusel kaitsj. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse 240, 72 eurot. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus G. Ridbeckilt menetluskuluna välja osa kaitsjatasust, s.o summas 100 eurot ning vabastab G. Ridbecki ülejäänud osa tasumisest, jättes kaitsjatasu summas 140.72 eurot riigi kanda. Kohus arvestab, et G. Ridbekil on vabanedes hulk kohtu hinnangul prioriteetsemaid rahalisi kohustusi, sh kannatanule hüvitamata hagi, ja tema sissetulek on samas mõõdukas või olematu. Seepärast jätab kohus osa kaitsjatasu riigi kanda. Kohus leiab, et G. Ridbeckile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Kohus juhindub seda määrates KrMS § 180 lg-st 3, mis käsib kohtul menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning võimaldab määrata menetluskulud ositi tasumisele. Kohus ei määratle küll konkreetseid osi, mille kaupa peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS §-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt

§-st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 73. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§-st 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432, vabastab kohus G. Ridbecki temale Viru Maakohtu 15.05.2015 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseajaga ja käitumiskontrollile allutamisega kuni karistusaja 16 1-15-1657 lõpuni, s.o 23.04.2025 ning 12-kuulise elektroonilise valve kohaldamisega. G. Ridbeckil tuleb asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, ta ei tohi käitumiskontrolli ajal suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja loata ja tal tuleb kriminaalhooldaja äranägemisel läbida sotsiaalprogramm. Samuti ei tohi ta tarvitada alkoholi. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 17