1-18-9175/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-18-9175 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Tiina Viru Tõlk Valentina Michelson Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Ruhno vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VIKTOR RUHNO, isikukood 38203152238, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 04.12.2018 ja lõpp 07.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.02.2020, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada VIKTOR RUHNO tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 04.12.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Viktor Ruhno suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; osalema kriminaalhooldaja poolt valitud ja sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammis. Viktor Ruhno vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Ruhno vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Ruhno on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.12.2018 otsusega KarS § 329 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 7 kuud 3 päeva vangistust võrra ning mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 4.12.
4. Viktor Ruhno kuritegude dünaamika on olnud varieeruv. Praegune kuritegu on vangistusest teadlik kõrvalehoidmine. Eelmine kuritegu oli narkootilise aine käitlemine ja vahendamine, varasemalt on teda karistatud röövimise, varguste, kehalise väärkohtlemise, avaliku varguse koos vägivalla kasutamise, ebaseadusliku vabaduse võtmise, kelmuse ning huligaansuse eest. Valdavalt on olnud tegemist vägivaldsete kuritegudega. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil või ärritumise seisundis. Soodusteguriks on narkootikumide kasutamine Tulenevalt Viktor Ruhno ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung Viktor Ruhno taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et abiellus vangistuse ajal, abikaasa on rase ja xxxx alguses sünnib neile poeg. Lähedasteks nimetas ema, isa, vanaema ja nõo, kelle kõigiga on head suhted. Töökoht xxxx on olemas Xxxx, tahab hakata ka võlgu tasuma. Avaldas, et on varem narkoravi saanud, nüüd sai vanglas metadooni ravi ja narkootikume ei tarvita, avaldas lootust, et on sellest pahest lahti saanud. Selgitas, et Eluviisitreeningu programm vanglas ebaõnnestus, kuna esimene puudumine oli seotud pikaajalise kokkusaamisega ja teine puudumine hambaarstil käiguga. Kinnitas, et alkoholi tarbimisega probleeme pole ja füüsilist vägivalda ta ei kasuta. Lubas teha oma pere heaks kõik, mis vajalik ja võimalik. 2 Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on Viktor Ruhno ära kandnud 1-aasta 7-kuu ja 3päevalisest vangistusest 1 aasta 2 kuud ja 17 päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Viktor Ruhno saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et Viktor Ruhnole saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi seekord järgida. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama isale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse, kus on kõik eluks vajalik. Kinnipeetav tahab sinna kutsuda elama ka oma pere (abikaasa ja xxxx sündiva lapse). Korteriomanik on vastavasisulise nõusoleku andnud. Seega on Viktor Ruhnol olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks peab kohus asjaolu, et isik on vangistuses töötanud kaaskinnipeetava hooldajana ning on tööga edukalt toime tulnud. Samas on isikul vangla materjalide kohaselt üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) keelatud eseme omamise eest, kuid ei ole märgitud karistuse algust. Seega ei saa kohus veenduda, et märgitud karistus on käesoleva lahendi tegemise ajal kehtiv või on juba kehtetu ja seetõttu jätab selle tähelepanuta. Kinnipeetavale on xxxx töökoha kindlustanud Xxxx OÜ. Tööle asumine aitaks vähendada tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Varasemalt ei ole isik pidanud muretsema oma rahalise toimetuleku pärast, sest vanemad on alati aidanud, kuid nüüd tahab kinnipeetav ise toime tulla. Asjaolu, et Viktor Ruhno oli enne käesolevat kinnipidamist juba tegelikult asunud tööle näitab, et ta on asunud muutma oma senist parasiteerivat eluviisi. Lisaks on isik olnud motiveeritud ka vanglas töötama. Tasumata nõudeid on kinnipeetaval umbes 1858 eurot, kuid ta on arvamusel, et suudab need iseseisvalt ajapikku kõik ära maksta. Kinnipeetav on ka jooksvalt neid tasunud. Kuna vangla materjalide kohaselt on isikul töövõimetus, siis peaks tema esmaseks ja stabiilseks sissetulekuks vabaduses saama pension, mis peaks tagama esmaste elukondlike vajaduste rahuldamise. Vajadusel on vanemad valmis kinnipeetavat siiski igati toetama. 3 Kinnipeetavat on vabaduses ootamas abikaasa, vanemad ja vanaema, kelle kõigiga on suhted head ning toetavad. Lähedased ootavad Viktor Ruhnot koju, eriti aga lapseootel abikaasa. Viktor Ruhno suhtlusringkonda kuuluvad tõenäoliselt ka kriminaalse taustaga inimesed, kuid mõjutatavaks ta ennast ise ei pea ja vastupidise kohta puuduvad andmed. Negatiivsena saab välja tuua, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, kuna ta võib joobes olles käituda agressiivselt, ka mitmed vägivaldsed kuriteod on ta minevikus toime pannud joobes olles. Viktor Ruhnol on diagnoositud narkosõltuvus. Vanglas on isik läbinud metadooni asendusravi ja ta on ise äärmiselt motiveeritud narkosõltuvusest vabanema. Arvestades aga tema pikka staaži narkomaanina, siis ohtlikkus ja sõltuvusainete tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Kinnipeetava hoiak enda suhtes on hea, kuritegelikke hoiakuid ning subkultuurset käitumist ei esine. Isikul on käesoleval ajal olemas kindlad eesmärgid ja ta on valmis nende saavutamiseks ka midagi tegema – asub tööle ja vanematest eraldi elama. Ka pere eest hoolitsemine peaks lisama vastutustunnet. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedase toetus, vanglas töötamine, kriminaalsete hoiakute puudumine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise riskitegurina peamiselt sõltuvusained) ja seetõttu leiab kohus, et Viktor Ruhno kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on ilmselgelt oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Viktor Ruhno üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada sõltuvusainete tarvitamine. Kohus on seisukohal, et kuna vanglas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine kinnipeetaval ebaõnnestus, siis paneb kohus Viktor Ruhnole katseajaks kohustuse läbida kriminaalhooldaja poolt valitud ja sõltlastele suunatud sotsiaalprogramm. Ka leiab kohus, et Viktor Ruhno tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Viktor Ruhno lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Viktor Ruhno suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4