← Eesti

2-20-1346/8

Obsah (6)§ 428§ 173§ 172§ 139§ 190§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-1346 Tsiviilasi Narva kohtutäituri Andrei Krek aval

) § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuna võlgnik on täitnud TMS § 60 sätestatud vara nimekirja esitamise kohustuse ja TMS § 61 sätestatud vara ja kohustuste nimekirja vandega kinnitamise kohustuse, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud. Käesoleva tsiviilasja menetlus kuulub seega lõpetamisele. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et võlgnik on kohtutäiturile andmete esitamata jätmisega põhjustanud käesoleva tsiviilasja menetluse ning seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane jätta kõik menetluskulud võlgniku kanda (

§ 172lg 1).

Kohtutäitur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega puuduvad kohtutäiturile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

§ 139

lg 1 ja 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50.00 eurot. RLS § 22 lg 2 p 7 kohaselt riigilõivu tasumisest on vabastatud kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel. Vastavalt

§ 190

lg 6, kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel.

§ 179

lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi 2

(3)kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis kõik menetluskulud võlgniku kanda ja seega tuleb võlgnikult välja mõista tsiviilasjas tasumata jäänud riigilõiv summas 50.00 eurot. Kohus selgitab, et kooskõlas

§ 179

lg 4-6 käesolev lahend peab olema täidetud selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja ning juhul, kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata. Viimasel korral menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179

lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.