lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav KALEV KOLKKANEN isikukood: 37302064915; elukoht: xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx x xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx Kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kalev Kolkkanen
Arvata
lg 1 alusel Kalev Kolkkaneni karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 17.-19. august 2019, s.o 3 päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 5 kuud ja 27 päeva. Määrata
lg 1 alusel, et Kalev Kolkkanenile mõistetud vangistus 5 kuud ja 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kalev Kolkkanen ei pane 1 aasta ja 6kuulise katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx x xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx ; 1) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Määrata Kalev Kolkkanenile
lg 2 p 8 ja lg 4 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendavad järgnevad lisakohustused: - osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - registreerida ennast hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele (LõunaEesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis, SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; - teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT (ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Võtta
MS § 180 lg 1 alusel Kalev Kolkkanenilt riigi tuludesse sundraha 540 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,60 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Kalev Kolkkanenil õigus tasuda menetluskulu kokku 621,60 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kalev Kolkkanen on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 51,80 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta sundraha summas 336 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis seisnes selles, et tema juhtis 17.08.2019.a. kella 12:11 paiku Viljandimaal Võhma linnas Väike tänava ja Tallinna tänava ristmikul mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,06 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Kalev Kolkkanen kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Kalev Kolkkaneni poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva (17.08.2019 – 19.08.2019) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalev Kolkkanen ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häire raviteenuste saamiseks tuleb registreeruda telefonil 5866 5160 3 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil alko@vmh.ee.); AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus; Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.
lg 1 p 1 alusel võtta Kalev Kolkkanenilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. Süüdistatav Kalev Kolkkanennõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Raul Tosmanni kohtueelses menetluses määratud tasu ja kulud summas 81,60 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ja tasumise ajatamist. Kalev Kolkkanen on töövõimetuspensionär, tal esineb täielik töövõimekadu, millest tingituna on lisasissetuleku teenimine oluliselt piiratud. Samuti puuduvad tal vajalikud säästud, millest tulenevalt on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ning menetluskulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmine halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Samuti on Kalev Kolkkanen võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi. Antud kohustusega kaasneb Kalev Kolkkanenile täiendav rahaline kohustus, kuid see suurendab tõenäosust, et isik edaspidi hoidub sarnaste kuritegude toimepanemisest. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kalev Kolkkanenilt menetluskuluna välja sundraha summas 540 eurot ja kaitsjatasu summas 81,60 eurot, so kokku 621.60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 270 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 621,60 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör lisas, et kuivõrd sundraha määr on 2020.a. suurenenud, tuleb kokkuleppest lähtuvalt riigi kanda jätta 336 eurot (876-540). Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine 4 vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Kalev Kolkkanen süüdi
Samuti tuleb Kalev Kolkkanenilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab, et lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhiloa mitteloovutamisel on Maanteeametil õigus määrata sunniraha kuni 640 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.