järgi Ringkonnaprokurör Indrek Kalda Advokaat Paul Järve Süüdistatavad Valeri Rebonen, xx; isikukood: 38001180358; xxxxx.. Kriminaalkorras kodruvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 05.05.2016.a otsusega
, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 4 aastat 8 kuud ja 28 päeva, mille kandmise alguseks loeti 27.10.2015. 07.09.2017.a Harju Maakohtu otsusega karistati isikut
lg 2 p 7,8,9 järgi 4 kuu vangistusega, mis
lg 1 alusel loeti kaetuks 05.05.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Valeri Rebonen vabastati tähtajalise vangistuse kandmisest
lg 5 alusel tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 25.07.2020 ja allutati viieks kuuks elektroonilisele valvele kuni 10.12.2018 Tartu Maakohtu 15.06.2018 määrusega, mis jõustus 04.07.2018 ning ta vabanes vangistusest reaalselt 10.07.2018. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-d 233-238, § 311, § 313 ja § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Valeri Rebonen
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12 kuni 12.12.2018.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 07.09.2017.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 (kaks) aastat ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. Valeri Rebonenil ilmuda karistust kandma Tartu Vanglasse kutse alusel. Valeri Reboneni karistuse kandmise algust arvata alates tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Valeri Rebonenilt menetluskulud riigi tuludesse 1 1-19-4017 – KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel asitõendi saatekulu 57.84 (viiskümmend seitse eurot ja 84 senti) eurot KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, kokku 867.84 (kaheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 84 senti) eurot. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700040666. Selgituseks märkida: Valeri Rebonen, 1-19-4017, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda
järgi 15.11.2014, 01.02.2015, 15.02.2015, 18.03.2015, 01.06.2015 toime pandud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. 05.05.2016 Harju Maakohtu otsusega karistati teda
, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 4 aastat kaheksa kuud ja 28 päeva, mille kandmise alguseks loeti eelvangistuse algusaeg 27.10.2015. Valeri Rebonen vabastati tähtajalise vangistuse kandmisest
lg 5 alusel tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 25.07.2020 ja allutati viieks kuuks elektroonilisele valvele kuni 10.12.2018 Tartu Maakohtu 15.06.2018 määrusega, mis jõustus 04.07.2018 ning ta vabanes vangistusest reaalselt 10.07.2018. Sellise tegevusega pani Valeri Rebonen toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise, s.o
15.08.2019.a toimunud kohtuistungil taotlesid menetlusosalised asja arutamist lühimenetluses, 2 1-19-4017 millega kohus nõustus. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Süüdistatav tunnistas kohtus, et 11.12.2018.a juhtis ta mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta ja leidis, et juhtimisõiguseta juhtimine on tõendatud. Samas leidis kaitsja, et tegemist ei ole
Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra ning karistuseks taotles prokurör seega kuus kuud vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel taotles prokurör karistuse suurendamist Harju Maakohtu otsusega 07.09.2017.a mõistetud kandmata karistuse võrra. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Esmalt märgib kohus, et käesolevas kriminaalasjas puudub igasugune vaidlus selles, kas V. Rebonen juhtis 11.12.2018.a mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. V. Reboneni poolt juhtimisõiguseta juhtimist on kinnitanud politseitöötajast tunnistaja A. T. (I kd t.l 2-5), kes 11.12.2018 a. pidas kinni süüdistatava poolt juhitud sõiduki x. Tunnistaja kinnitusel juhtis sõidukit meesterahvas, kes enne kinnipidamist vahetas sõidukis kohad samas sõidukis viibinud naisterahvaga ronides juhikohalt sõiduki tagaistmele. Kinnipidamisel selgus, et sõidukis viibinud meesterahvas oli süüdistatav Valeri Rebonen. Sama kinnitas ka tunnistaja K. Kr. (I kd t.l 6-7) kes vahetas sõidukis V. Reboneniga kohad asudes viimase asemel ise juhikohale. Samuti nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (I kd t.l 8), et 11.12.2018.a on Valeri Rebonen kõrvaldatud juhtimiselt, kuna isikul puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning isik oli joobes (I kd t.l 10-11). Lisaks kinnitab liiklusregistri väljatrükk (I kd t.l 15), et süüdistataval juhtimisõigus puudub. Ka on V. Rebonen ise tunnistanud (I kd t.l 23-24), et 11.12.2018.a juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Seega on antud juhul leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et 11.12.2018.a juhtis V. Rebonen mootorsõidukit ja seda juhtimisõiguseta. Käesoleva kriminaalasja vaidlus seisneb selles, et kas antud juhul on tegemistt
Kaitsja leidis, et käesoleval juhul puudub süstemaatilisus, samas prokurör asus seisukohale, et antud juhul on süstemaatilisus tuvastamist leidnud. Harju Maakohtu 05.05.2016.a otsusest (I kd t.l 31-33) nähtub, et V. Rebonen on korduvalt juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Märgitud otsuse kohaselt on isik sõidukit juhtimisõiguseta juhtinud 15.11.2014.a, 01.02.2015.a, 15.02.2015.a, 18.03.2015.a ja 01.06.2015.a. Seetõttu on isikut ka Harju Maakohtu 05.05.2016.a otsusega karistatud
Lisaks nähtub karistusregistri väljatrükilt (I kd t.l 28 ja selle pöördel), et isikut on 13.02.2014.a Politsei- ja Piirivalveameti otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi 25.01.2014.a toime pandud teo eest ning 12.02.2015.a otsusega on V. Reboneni karistatud LS § 201 lg 2 järgi 21.01.2015.a toime pandud teo eest. Seega on kinnitust leidnud, et V. Rebonen on enne 11.12.2018.a juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta seitsmel korral.
koosseisu tähenduses eeldab süstemaatilisus, et isik oleks paragrahvis kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvalitatiivne mõõde). Samuti on tähtsusetu süütegudevaheline ajavahemik.1 Kaitsja asus kohtus seisukohale, et kuna 11.12.2018.a oli eelmisest juhtimisõiguseta juhtimisest möödunud üle kolme aasta, siis süstemaatilisust antud juhul ei esine. Samas prokurör leidis, et süstemaatilisus esineb. Käesoleval juhul nõustub kohus prokuröriga ning leiab samuti, et antud juhul 1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk
V. Rebonen on eelmise juhtimisõiguseta juhtimise toime pannud 01.06.2015.a. Seejärel veidi vähem kui viis kuud hiljem sattus isik kinnipidamisasutusse ning vabanes 10.07.2018.a. Pärast vabanemist napilt viis kuud hiljem tabati süüdistatav taaskord juhtimisõiguseta juhtimiselt. Seega kohtu hinnangul saab öelda, et isik on juhtimisõiguseta juhtinud vahetult enne kinnipidamisasutusse sattumist ning sisuliselt esimesel võimalusel pärast vabanemist. Selline käitumisviis annab kohtu hinnangul ühest kinnitust isiku süsteemsest liiklusnõudeid eiravast käitumisest olukorras, kus tal n.-ö. avaneb selleks võimalus. Samuti on V. Rebonen alates 25.01.2014.a juhtimisõiguseta juhtimiselt tabatud kokku kaheksal korral. Kuna isikut on vähem kui viie aasta jooksul juhtimisõiguseta juhtimiselt tabatud kaheksal korral, saab kahtluseta väita, et juhtimisõiguseta juhtimine on V. Rebonenile elustiiliks. Ka on V. Rebonen ise 12.12.2018.a ülekuulamisel (I kd t.l 23-25) tunnistanud, et kuna sõber teda sõidutada ei saanud, pidi ta auto rentima ning ise Tallinnast Pärnusse sõitma. Samuti märgib isik, et kuna tal on pidevalt trahvid maksmata, ei ole tal võimalik ka autokooli minna. Märgitu ilmestab väga selgelt isiku süsteemset juhtimisõiguseta juhtimist. Isik ise tunnistab, et kui on vajadus sõita, ta sõidab, hoolimata juhtimisõiguse puudumisest. Harju Maakohus on 23.08.2018.a kohtuotsuses nr 1-18-4852 asunud seisukohale, et kuigi 07.04.2018.a eelnenud episoodile aset leidnud vargused toimusid 2015. aastal, ei pannud süüdistatav rohkem kui kahe aasta jooksul vargusi toime mitte sellepärast, et ta oleks enda harjumuspärasest käitumisest vahepeal loobunud, vaid seetõttu, et viibis ajavahemikul 25.11.2015.a kuni 18.02.2018 vangistuses. Arvestades, et juba vähem kui kahe kuu möödumisel vangistusest vabanemisest jätkas isik varguste toimepanemist, viitab süüdistatava käitumine kohtu hinnangul selgelt sellele, et varastamine on saanud isikule elustiiliks, mistõttu peab kohus tema käitumist varguse toimepanemisel süstemaatiliseks
Ka on Tallinna Ringkonnakohus 21.02.2017.a määruse nr 1-16-10301 p-s 6.2 märkinud, et juhtimisõiguse vahepealne tagasisaamine ehk taastumine ei anna iseenesest alust eitada isiku rikkumiste järjepidevust. Selles osas kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti, sest on täiesti loogiline ja seadusest tulenevalt ainumõeldav, et ajavahemikul, mil süüdistataval on kehtiv juhtimisõigus, ei saa ta mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist toime panna. Praeguses asjas on tuvastatud, et pooleteise aasta jooksul kolmel eraldivõetud ajavahemikul, mil isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis ta sellele vaatamata mootorsõidukit. Selline käitumisviis annab iseenesest tunnustust isiku süsteemsest liiklusnõudeid eiravast käitumisest olukorras, kus tal nö avaneb selleks võimalus ehk siis ajal, mil tal ei ole juhtimisõigust. Kohus nõustub viidatud kohtute seisukohtadega süstemaatilisuse käsitluse osas ning leiab, et need seisukohad on analoogiliselt kohaldatavad ka käesolevas kriminaalasjas. Käesoleval juhul on isik sisuliselt enne kinnipidamisasutusse sattumist pannud toime eelmise juhtimisõiguseta juhtimise ning sisuliselt esimesel võimalusel pärast vabanemist on ta taaskord juhtinud juhtimisõiguseta. Seega on üheselt mõistetav, et V. Rebonen ei pannud enam kui kolme aasta jooksul juhtimisõiguseta juhtimisi toime mitte sellepärast, et ta oleks enda harjumuspärasest käitumisest loobunud, vaid seetõttu, et 4 1-19-4017 viibis ajavahemikul 25.10.2015.a kuni 10.07.2018.a kinnipidamisasutuses, mistõttu puudus tal n.-ö. võimalus uute juhtimisõiguseta juhtimiste toime panemiseks. Samas n.-ö. võimaluse avanedes, s.o vaid viis kuud pärast vabanemist, V. Rebonen aga juhib taaskord mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Seega n.-ö. võimaluse korral V. Rebonen käitub süsteemselt liiklusnõudeid eiravalt ehk juhtimisõiguseta juhtimine on V. Rebonenile elustiiliks. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et kui ka käesolevas asjas esineb süstemaatilisus, siis sellises olukorras võiks isikule süstemaatilisust ette heita ka näiteks 10 aastat pärast eelmist rikkumist. Karistusregistri seadus § 5 lg 1 sätestab, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohus on oma 07.02.2018.a lahendi 1-14-10087 p-s 32 märkinud, et KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub (kehtiva seaduse puhul sisalduvad karistusandmete kustutamise tähtajad KarRS §-s 24). Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja eranditult kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Õiguskirjanduses2 on märgitud, et
§ § 4231 koosseisu realiseerimisel on tähtsusetu süütegudevaheline ajavahemik. Samas tuleb kohtu hinnangul siinjuures arvestada KarRS § 5 lg 1 sätestatuga, et korduvust on võimalik arvestada üksnes kehtivate karistuste alusel. Arvestades eelviidatut, on kohus seisukohal, et süstemaatilisest juhtimisõiguseta juhtimisest saab rääkida olukorras, kus isikul on vastavad kehtivad karistused või tuvastatakse vajalik arv juhtimisõiguseta juhtimisi ühes kriminaalmenetluses. Seega kohtu hinnangul eeldab süstemaatilisus
mõttes vastavaid kehtivaid karistusi, s.o kas vähemalt kaks väärteokaristust LS § 201 järgi või on isikut eelnevalt juba
järgi karistatud kriminaalkorras, või tuvastatakse vajalik arv juhtimisõiguseta juhtimisi ühes kriminaalmenetluses. V. Rebonen on antud juhul vahetult enne kinnipidamisasutusse sattumist ning samuti esimesel võimalusel pärast vabanemist toime pannud juhtimisõiguseta juhtimised. Samuti on isikul kehtivad karistused juhtimisõiguseta juhtimise eest, s.o isikut on karistatud
Võttes arvesse eeltoodut, on kohus käesoleval juhul seisukohal, et antud juhul esineb
Tuginedes eelpooltoodule, on käesoleval juhul tuvastamist leidnud, et V. Rebonen juhtis 11.12.2018.a mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, samuti on kinnistust leidnud, et tegemist oli süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimisega. Kirjeldatuga on antud juhul täidetud
Kohus on seisukohal, et süüdistatav pani teo toime kavatsetult. V. Rebonen on oma ülekuulamisel ise tunnistanud, et tal puudub juhtimisõigus. Samuti on isikut varasemalt korduvalt juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud. Seega V. Rebonen kahtlusteta teadis, et juhul, kui ta peetakse politsei poolt kinni, siis juhtimisõiguseta juhtimisele järgneb vastutus. V. Rebonen seadis omale eesmärgiks juhtimisõiguseta juhtimise ning realiseeris selle, juhtides mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Seega V. Rebonen seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, st isiku eesmärk oli juhtimisõiguseta juhtimine. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist V. Reboneni poolt talle
Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega süüvõimeline süüdistatav Valeri Rebonen on toime pannud seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 2 Sealsamas 5 1-19-4017 süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on
V. Rebonen on toime pandud teo suhtes kahetsust avaldanud nii 12.12.2018.a ülekuulamisel kui ka 15.08.2019.a kohtuistungil. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et V. Reboneni süüd
Juhtimisõiguseta juhtimise asjaolud ei olnud kuidagi erakordsed, vaid tegemist oli tüüpilise juhtimisõiguseta juhtimisega. Samas aga tuleb kohtu hinnangul V. Reboneni süüd pidada keskmisest veidi suuremaks, sest kohtu hinnangul ei ole tegemist tüüpilise juhtimisõiguseta juhtijaga, vaid isik on juhtimisõiguseta juhtimiselt tabatud koguni kaheksal korral. Isikut ei ole mõjutanud hoiduma uue juhtimisõiguseta juhtimise toimepanemisest ei väärteo- ega kriminaalkorras karistamine, sh vangistus.
Käesoleva kriminaalmenetluse aluseks olev kuriteo pani isik toime tingimisi ennetähtaega vabastamise katseajal (I kd t.l 44-46). Seega eriprevetiivsetel kaalutlustel ilmselgelt ei täida kergemaliigilised karistused V. Reboneni puhul oma eesmärki. Isegi mitmeaastases vangistuses viibimine ei mõjutanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Isik on oma jätkuva kuritegeliku käitumisega näidanud, et tema puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada karistuse kandmisega vabaduses. Seega on süüdistatavale ainuvõimalik karistuseks kohaldada reaalset vangistust. Reaalse vangistuse mõistmist lisaks eripreventatiivsetele kaalutlustele toetab ka asjaolu, et V. Rebonenil ilmselgelt puuduksid rahalised vahendid rahalise karistust tasumiseks, kuna tema 2017.a aasta keskmine päeva sissetulek oli -3.3 eurot (I kd t.l 39). V. Rebonenile mõistetav karistus peab olema selline, mis mõjutaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Üldpreventiivses mõttes tuleb aga näidata selgelt taunivat ja hukkamõistvat suhtumist kuritegude toimepanemisse. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, kergendavat asjaolu, üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, on V. Rebonenile
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista neli kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12 kuni 12.12.2018.a, s.o kaks päeva (I kd t.l 16-19). Seega kandmisele kuulub kolm kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 07.09.2017.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o kaks aastat ja 21 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõista kaks aastat neli kuud ja 19 päeva vangistust. Kohus märgib, et prokuröri hinnangul oli V. Reboneni kandmata karistus kaks aastat ja 15 päeva. Samas kohus leiab, et tegelikult on kandmata karistus kaks aastat ja 21 päeva. Nimelt isik kandis 07.09.2017.a otsuse alusel karistust 27.10.2015.a kuni 04.07.2018.a, mil jõustus Tartu Maakohtu 18.06.2018.a määrus V. Reboneni tingimisi ennetähtaega vabastamise kohta. Kinnipeetava andmete päringust (I kd t.l 42) nähtub, et 04.07 kuni 10.07.2018.a oli V. Rebonen kinni peetud kui arestialune ehk viidatud ajal ei kandnud isik vangistust Harju Maakohtu 07.09.2017.a otsuse alusel, vaid kandis aresti. Ka nähtub teatest menetlejale (I kd t.l 43), et kriminaalhoolduse alguseks oli 04.07.2018.a. Eelnevast järeldub, et isikul on 07.09.2017.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-17-2600 mõistetud karistusest kantud kaks aastat kaheksa kuud ja seitse päeva. Seega kandmata on kaks aastat ja 21 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud teo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Käesolevas kriminaalasjas on 11.12.2018.a teisaldatud hoiukohta sõiduk (I kd t.l 12-14). Sõiduki teisaldamisega kaasnes kulu 57.84 eurot. Seega tuleb nimetatud kulu KrMS § 175 lg 2 p 6 alusel välja 6 1-19-4017 mõista süüdistatavalt.
on tulenevalt
MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 tuleb süüdistatavalt välja mõista sundraha 810 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kogusummas 57.84+810=867.84 eurot. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.