1-19-3141/110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3141 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikolai Tõštšuk (isikukood 38605152293) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Tõštšuk tunnistati Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a otsusega süüdi Kars § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu
9. juuni
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 kuu ja 14 päeva vangistuse, võrra. N. Tõštšukile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas
11. veebruaril 2019 ja lõpeb
12. augustil
14. Tartu Maakohtu
15. detsembri
16. a määrusega jäeti N. Tõštšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
17. Maakohtu määruse kohaselt on N. Tõštšuki korduvalt kriminaalkorras karistatud (5 kehtivat karistust) ja seda eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab N. Tõštšuk liitkaristust sõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta ja varavastase süüteo eest. N. Tõštšuki varasemast elukäigust nähtuvalt on talle korduvalt võimaldatud karistuste kandmist vabaduses. Viru Maakohtu
18. augusti
19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7634 tunnistati N. Tõštšuk süüdi süstemaatilise sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga. Vaatamata määratud karistusele pani N. Tõštšuk
20. juunil
21. a toime uue samalaadse kuriteo (süstemaatiline sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta), mille eest mõisteti talle Harju Maakohtu
22. juuni
23. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4867 liitkaristuseks 10 kuud ja 26 päeva vangistust, mis omakorda asendati 326 tunni üldkasuliku tööga. Vaatamata uuele karistusele, ei muutnud N. Tõštšuk õigusvastast käitumist, kuna juba
24. septembril
25. a alustas N. Tõštšuk varavastaste kuritegude toimepanemist, mille eest ta käesoleval ajal ka vanglakaristust kannab.
26. Kohtu hinnangul järeldub N. Tõštšuki varasemast elukäigust, et N. Tõštšuk on suhtunud äärmiselt ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja seega ka kehtestatud õiguskorda üldiselt. Kohus on seisukohal, et N. Tõštšukile ei ole ilmselgelt avaldanud varasemalt mõistetud karistused mingisugust mõju. Seetõttu puudub kohtul igasugune veendumus, et N. Tõštšukile sellel korral mõistetud karistus on avaldanud piisavat mõju ja vabaduses suudaks N. Tõštšuk hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
27. Vangistuse jooksul on N.Tõštšuk osalenud anonüümsete narkomaanide tugirühmas ja vangla majandustöödel. N. Tõštšuki sõnul on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Tagasilangus“ ja „Viha juhtimine“. Lisaks on N. Tõštšuk avaldanud soovi liituda programmiga „Sütik“, mis on suunatud isikutele, kes on narkootikumidest sõltuvuses. N. Tõštšukil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul on N. Tõštšuki puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema narkootiliste ainete tarvitamise harjumused. Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on N. Tõštšuk läbinud sõltuvusprobleemile suunatud sotsiaalprogramme ja soovib edaspidiselt narkootikumidest eemale hoiduda. Siiski peab kohus oluliseks, et N. Tõštšuk on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, ta on ka varasemalt osalenud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammides ja ta jätkuvalt ei tunnista narkootiliste ainetega seotud probleeme. Kohus, arvestades N. Tõštšuki selgitusi ja kinnipeetava iseloomustuses nähtuvaid andmeid, ei ole veendunud, et N. Tõštšuk on sel korral piisavalt motiveeritud, et oma senist eluviisi edukalt muuta ja vabaduses lõplikult narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda.
28. Vabanemise korral soovib N. Tõštšuk elama asuda aadressile XXX. Nimetatud aadressil asub ühiselamu. N. Tõštšukil on võimalik vabanemise korral asuda tööle OÜ-sse Estar Mööbel. Kohus peab positiivseks, et N. Tõštšukil on vabanemise korral kindel elu- ja töökoht, aga ka seda, et N. Tõštšuk soovib distantseeruda oma tuttavatest, kes võivad talle halba mõju avaldada. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud. Kohus leiab, et N. Tõštšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
29. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N. Tõštšuki kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja N. Tõštšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
30. Määruskaebuse kohaselt on N. Tõštšuk käitunud vanglas korralikult ja töötanud koristajana. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. N. Tõštšuk on liitunud projektiga „Sütik“, mille kestus on vähemalt aasta. N. Tõštšuk ei ole pikka aega narkootikume tarvitanud ja on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega ning on seadnud eesmärgiks õiguskuulekalt käituda. N. Tõštšukil on vabaduses töökoht ning ta soovib luua perekonna. Iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kriminaalseid hoiakuid. 2
31. Kohus ei osundanud konkreetsetele kuritegude toimepanemise asjaoludele, mis annaksid alust arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kaitsja arvates on kohus jätnud positiivsed asjaolud, isiku pingutused ning head tulemused arvestamata. N. Tõštšuk on teinud kõik endast oleneva, et end muuta. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid faktoreid. Alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu abil saab teda katseajal kontrollida ja rikkumiste korral tagasi vanglasse paigutada. Kaitsja arvates kaaluvad positiivsed asjaolud üles negatiivse. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 76 lg-t 4 ning oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. N. Tõštšuki käitumine vangistuses on näidanud, et ta on valmis seaduskuulekalt elama. Kaitsja hinnangul võiks talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seaduskuulekas. N. Tõštšuk on motiveeritud katseaega positiivselt läbima. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ning kriminaalhooldajal on võimalik N. Tõštšuki käitumist suunata. Süüdimõistetu määruskaebus
32. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka N. Tõštšuk, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
33. N. Tõštšuki hinnangul on maakohus liigselt tuginenud tema varasema elukäigule. N. Tõštšuk märgib, et soovib oma elu muuta. Ta on karistuse kandmise ajal läbinud „Anonüümsete narkomaanide“ ja „Viha juhtimise“ programmi ning sõlminud lepingu programmiga „Sütik“, mis aitab sõltuvusega võidelda. N. Tõštšuk on nõus ka edaspidi sotsiaalprogrammides osalema. Ta palub pöörata tähelepanu oma käitumise vanglas ja positiivsetele muutustele.
34. Määruskaebuse kohaselt on N. Tõštšukil kindel elukoht ja ametlik töökoht. N. Tõštšuk soovib varasematest tuttavatest eemale hoida. Tal on vabaduses naise toetus ja lapsed, kes tema vabanemist ootavad. N. Tõštšuk märgib, et soovib maksta võlgnevusi, kuid ei saa praegu vanglas tööd. Ta on valmis iga kuu võlgasid tasuma ja soovib aasta jooksul neist lahti saada. N. Tõštšuk soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja kohtu pandud kohustusi täita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et N. Tõštšuki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
36. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et N. Tõštšuk võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. N. Tõštšuki on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid mõistetud karistused ei avaldanud talle mõju ning ta jätkas kuritegude toimepanemist isegi katseajal. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemiseni on viinud pikaajaline sõltuvus narkootikumidest, impulsiivsus ja kurjategijatest koosnev tutvusringkond. Kuigi N. Tõštšuk on vanglas sõltuvusprobleemiga tegelenud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kantud karistusaeg olnud piisavalt pikk, et püsivalt muutuda. N. Tõštšuk kannab vanglas karistust alates
37. veebruarist 2019, kuid on iseloomustuse kohaselt tarvitanud narkootikume alates
38. eluaastast. Varem läbitud sotsiaalprogrammid ei ole N. Tõštšuki mõjutanud narkootikumide tarvitamisest loobuma.
39. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kolleegium määruskaebustes esitatud väitega, et maakohus on N. Tõštšuki varasemat elukäiku ja tema poolt toimepandud kuritegusid üle tähtsustanud ning jätnud tähelepanuta süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Maakohus võttis arvesse seda, et N. Tõštšukil puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul õppinud, 3 töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides. Kuigi N. Tõštšuk soovib vabaduses õiguskuulekalt elada ja osaleda rehabilitatsiooniprogrammis ning teda ootavad nii lähedased kui ka töökoht, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et süüdimõistetu suudab seatud eesmärke täita. N. Tõštšuki varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud ning ta on vaatamata kohtule antud lubadustest varavastaste süütegude toimepanemist jätkanud. Kuna N. Tõštšuk on korduvalt suhtunud kohtu poolt antud võimalustele ükskõikselt, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et seekord on N. Tõštšuk võimeline õiguskuulekalt elama. Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtu seisukohaga, et N. Tõštšuki ennetähtaegne vabastamine oleks praegu ennatlik.
40. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4