KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ring
) § 114 p-de 2, 3, 7 – § 25 lg 2, § 203 – § 25 lg 2, § 405 lg 2 – § 25 lg 2, § 415 lg 1, KrK § 186 ja
§ 209
lg 1 järgi.
§ 64lg 1 alusel mõistis kohus talle liitkaristuse 15 aastat vangistust.
M. Ringmaa karistusaeg algas
- novembril 2005 ja lõpeb
- novembril
- M. Ringmaa kannab vangistust Viru Vanglas.
- M. Ringmaa kaitsja Raiko Paas esitas
- detsembril 2018 Viru Maakohtule taotluse, milles palus kohustada Viru Vanglat suunama M. Ringmaa arstlikku komisjoni selleks, et teha kindlaks, kas ta on karistuse kandmise ajal raskelt ja parandamatult haigestunud.
- Viru Maakohus rahuldas kaitsja taotluse ja kohustas Viru Vanglat suunama M. Ringmaa viivitamatult arstlikku komisjoni.
- märtsil 2019 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule esildise kinnipeetav M. Ringmaa parandamatult raskesti haigestumise kohta. Esildise kohaselt kutsus vangla kokku arstide komisjoni. Arstliku komisjoni otsus nr 1-5/3-1 lisati esildisele. Kuna arstliku komisjoni järelduste kohaselt on M. Ringmaale ordineeritud ravi jätkamine võimalik vanglas, siis vangla kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamist ei taotlenud.
- Viru Maakohus määras Viru Vangla esildise arutamisele kohtuistungil
- mail
- Kohtuistungil taotles kaitsja R. Paas M. Ringmaa suhtes kohtuarstliku ekspertiisi määramist. Viru Maakohus rahuldas selle taotluse
- mai
- a määrusega.
- XXX Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri
- a määrusega M. Ringmaa vangistusest vabastamata, märkides järgmist. 8.
§ 79
lg 1 sätestab, et kohus võib parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada, arvestades seejuures toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu.
- Kuriteod, mille toimepanemises M. Ringmaa süüdi tunnistati, olid äärmiselt ohtlikud (lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine, plahvatuse tekitamine, mõrvakatse) ning seega on ta avalikkusele kõrgohtlik. Maakohtu istungil ei avaldanud kinnipeetav seisukohta kuritegude asjaolude kohta, ei tauninud nende toimepanemist ega kahetsenud midagi. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et M. Ringmaa ei ole teinud järeldusi enda eelnevast äärmiselt ohtlikust tegevusest ega muutnud oma suhtumist õiguskorda.
- XXX
- Maakohus rõhutas, et
§ 79lg 1 alusel tehtav otsustus on kohtu kaalutlusotsus.
Ei saa eeldada, et kinnipeetav kuulub igal juhul vabastamisele, kui kohtule on esitatud dokumendid kinnipeetava parandamatu raske haigestumise kohta.
- XXX
- XXX
- Kohtu hinnangul ei ole M. Ringmaa vanglast vabastamine parandamatu haiguse tõttu eeltoodut arvesse võttes põhjendatud. Arvestades, et M. Ringmaa ise on juba
- aastast keeldunud ravist ja jätkanud keeldumist ka edaspidi ning praegu on talle vanglas tagatud igakülgne ravi kõikidele tal diagnoositud haigustele, ei ole põhjendatud tema vabastamine ka humanistlikel kaalutlustel. M. Ringmaa olukord ei ole eluohtlik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD M. Ringmaa määruskaebus
- M. Ringmaa, kes palub maakohtu määruse tühistada ja end vangistusest parandamatu haiguse tõttu vabastada. 2
(6)- Süüdimõistetu märgib, et Viru Vangla arstliku komisjoni
- märtsi
- a otsuse tegemine on talle arusaamatu, kuna sel ajal ei olnud vanglas ainsatki arsti. Ilmselt tuli komisjoni rakendada sanitarid. M. Ringmaa ei nõustu ka ekspertiisiakti seisukohaga, et vangla suudab tagada talle sama ravi, mis saaks talle osaks vabaduses. Tabletiravi on vanglas allpool arvestust. 6.–
- detsembrini 2019 ei saanud ta ravimi focusini tablette ning kannatas mitu päeva põrguvalu, kusjuures see polnud esimene kord. Tema käsitleb selliseid juhtumisi piinamisena.
- XXX
- M. Ringmaa märgib veel, et tema elupäevad lähenevad lõpule ning ta ainus soov on kohtuda oma laste ja lastelastega. Kaitsja määruskaebus
- Maakohtu määruse vaidlustas ka M. Ringmaa kaitsja R. Paas, kes palub samuti kohtumääruse tühistada ja vabastada süüdimõistetu vangistusest parandamatu haiguse tõttu
§ 79alusel.
- Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus põhiseaduse oluliste põhimõtetega. Kohus märkis, et M. Ringmaa pole istungil tauninud enda kuritegu ega seda kahetsenud. Põhiseaduse §-s 22 on kirjas süütuse presumptsioon, mille ühe mõtte kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda vastu. Kohtu eelnev seisukoht läheb otsesesse vastuollu selle sätte sisu ja mõttega. Kellegi õigusi ei tohi piirata või kedagi ei tohi seaduse kohaldamisel asetada kehvemasse olukorda vaid seetõttu, et ta pole oma süüd tunnistanud.
- XXX
- Kaitsja märgib, et ta tõi juba maakohtule võrdluseks välja Viru Maakohtu hiljutise lahendi, kus isik vabastati vangistusest tervise tõttu. Kohus vaidlustatud määruses ei põhjendanud, miks neid kahte kohtuasja ei saa võrrelda. Viidatud kohtuasjas nr 1-19-4609 vabastas Viru Maakohus parandamatu haiguse tõttu isiku, kes on koguni kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kandis vabastamise ajal karistust esimese astme kuriteo eest ja tal oli suurem osa karistusest kandmata.
- Eeltoodud asjaolud kogumis ei tekita kaitsjas veendumust selles, et kohus lähtus asja arutades õiglase ja objektiivse lahendamise põhimõttest. Maakohtu seisukohad näitavad pigem, et argumente on püütud leida vabastamata jätmise, mitte vabastamise kasuks.
- Maakohus pole arvestanud ka seaduse eesmärgiga. Asjaolu, et parandamatult raskelt haige inimese ravimine või haigusnähtude leevendamine on võimalik ka vanglas, ei anna
§ 79järgi põhjust keelduda isiku vabastamisest.
Samuti ei ole alust keelduda sellise isiku vabastamisest, kellele saab teha etteheiteid oma ravi korraldamisel või ravi suhtes vähese hoolsuse ülesnäitamisel.
- M. Ringmaa käitumine vanglas toetab tema vabastamist. Talle pole etteheiteid vangistuse distsipliini osas. Distsiplinaarkaristuste puudumine lubab eeldada, et senine vangistus on avaldanud tema käitumisele positiivset mõju. Kui isik suudab vanglas korda järgida, siis suudaks ta seda ka vanglast väljaspool. Viimane aasta ei annaks karistuse eesmärki arvestades midagi olulist juurde, kuid pikendaks raskelt haige inimesi kannatusi, mis võivad lõppeda surmaga. Isikut pole varasemalt karistatud, mis lubab ka eeldada, et karistus on tema puhul täitnud oma eesmärgi ja isik jätkab õiguskuulekat elu.
- M. Ringmaa vabastamine on põhjendatud ka humanistlikel kaalutlustel. Sotsiaalministeeriumi arstliku komisjoni otsusega on tuvastamist leidnud, et vangla viivitas enam kui pool aastat 3
(6)haiguse diagnoosimise ja raviga. Seetõttu ei saa mingil viisil eeldada, et M. Ringmaale on vanglas tagatud nõutaval tasemel hoolitsus ja meditsiiniabi. Inimõiguste kohus on öelnud, et humanistlikel kaalutlustel on õigustatud raske haige vangistusest vabastamine. Inimõiguste kohtu lahendist 49218/10 tuleneb põhimõte, et kuigi konventsiooni artiklist 3 ei tulene üldist nõuet kinnipeetavate vabastamiseks haiguse tõttu, tuleb tuleneb erandjuhtudel väga vanade või väga raskelt haigete isikute suhtes nõue nende vabastamiseks, eeldusel, et kinnipidamine on vastuolus nende tervisliku seisundiga. Keegi ei saa kuidagi enam heastada M. Ringmaale tehtut. Ülekohtu hüvitamine tema humaansetel kaalutlustel vabastamise kaudu oleks vähim, mida teha saaks. Nimetatud huvi on arvestades kõiki eelnevalt nimetatud asjaolusid kaalukam huvist jätta ta vanglasse peaaegu 15 aastat tagasi toimepandud kuriteo raskusele ja asjaoludele viidates. M. Ringmaa vanust ja tervislikku seisundit hinnates pole isiku poolt uute kuritegude toimepanemine ka enam tõenäoline. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. 28.
§ 79
lg 1 sätestab, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu.
- XXX
- Haiguse raskus ja parandamatus on üksnes alus kinnipeetava vabastamise küsimuse püstitamiseks. Otsustuse, kas isik vabastada või mitte, määravad
§ 79
lg 1 teises lauses nimetatud kriteeriumid – kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja haiguse iseloom. Siinjuures selgitab ringkonnakohus, et kohustus arvestada kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut tähendab muu hulgas kohustust arvestada seda ohtu, mis kaasneb parandamatult raskesti haigestunud süüdimõistetu vangistusest vabastamisega teiste inimeste õigushüvedele. Jutt on eeskätt uute kuritegude toimepanemise ohust. Mida tõenäolisem on võimalus, et parandamatult haigestunud süüdimõistetu võib vabaduses uue kuriteo toime panna, ja mida kaalukamad on potentsiaalselt ohustatud isikute õigushüved, mida süüdimõistetu võib rünnata, seda ebatõenäolisem peab olema tema vabastamine. Raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib parandamatult haigestunud süüdimõistetu vangistusse jätmiseks piisata ka sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul selleks alust ei annaks (vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-32-12, p 9.3). 31. Arvestades
§ 79lg 1 teises lauses toodud kriteeriume, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M.
Ringmaa karistuse kandmisest vabastamine tema parandamatu haiguse tõttu ei ole põhjendatud. 32. M. Ringmaa kannab vanglakaristust mh lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise ja kohaletoimetamise ning mõrvakatse eest. Kohtuotsuse kohaselt tunnistati M. Ringmaa süüdi selles, et ta paigaldas ebaseaduslikult valmistatud lõhkeseadeldise klaastaara vastuvõtupunktina toimiva kioski ukse kõrvale ning samuti pani ta lõhkeseadeldise elumaja trepikotta. Süüdimõistetu eesmärgiks oli tekitada plahvatus ja põhjustada sellega kioski kokkuvarisemine ning maja osaline kokkuvarisemine. Lõhkeseadeldise purustusjõust oleks piisanud elumaja trepikoja piirkonna varinguks kogu viiekorrusele maja kõrguses. Plahvatused jäid toimumata ning rängad (võimalik, et paljusid inimelusid nõuda võinud) tagajärjed saabumata M. Ringmaa tahtest olenemata põhjustel. Arvestades süüdimõistetu selliseid tegusid, on kuriteod, mida ta võib vabaduses eelduslikult toime panna, ülirasked. 4
(6)- Ringkonnakohus asus juba
- detsembri
- a määruses seisukohale, mille kohaselt võib M. Ringmaa vabaduses toime panna uusi üldohtlikke ning raskeid kuritegusid. Kohtumäärus jõustus
- detsembril
- Sellisel seisukohal on ringkonnakohus jätkuvalt. Põhjuse karta süüdimõistetu kuritegude kordumist annavad toimepandud kuritegude asjaolud ja tema isik. M. Ringmaa kuriteod (vähemalt teadaolevalt) ei olnud suunatud konkreetsete isikute vastu ega ajendatud süüdimõistetu subjektiivsetest tunnetest. Tal ei olnud kindlat motiivi või sihti saada kasu. Pigem tegutses M. Ringmaa teiste inimeste elu, tervise ja vara ohtu seadmisel lähtuvalt mingist arusaamatuks jäävast naudingust ning soovist põhjustada valu, hirmu ja meeleheidet. M. Ringmaa kuriteod ei olnud suunatud mitte mõne konkreetse inimese, vaid määratlemata ja suure hulga inimeste elu vastu. Ühtlasi polnud tegemist hetkeemotsiooni ajel toime pandud kuritegudega, sest lõhkeseadeldiste valmistamine ja paigaldamine eeldas omajagu ettevalmistustööd, mille vältel pidi süüdimõistetu kuri tahe püsima. Eelmärgitud järeldused osutavad M. Ringmaa erilisele julmusele, sisemisele kurjusele ning hoolimatusele inimeludesse. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et vangistuses veedetud aastatega oleks M. Ringmaa mõtlemine ja hoiakud kardinaalselt muutunud. Tähele tuleb ka panna, et vaatamata süü tõendamisele kohtuotsusega ja neljateistkümnele vangistusaastale ei ole M. Ringmaa kuritegusid tänini tunnistanud ega neid kahetsenud. Kuigi süü eitamine on süüdimõistetu õigus ja seda ei saa talle ette heita, võib ja tuleb isiku sellist suhtumist tema muutumise võimalikkuse hindamisel siiski arvestada. Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et süütuse presumptsiooni (ega ka mittesüüstamise privileegi) ei riku see, kui kohus võtab süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel arvesse muu hulgas asjaolu, et inimene ei ole jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu tunnistanud ega kahetsenud. Kuritegude tunnistamine ja kahetsuse väljendamine on märgid, mis võivad viidata sellele, et süüdimõistetu on oma tegude väärust mõistnud ja hoidub edaspidi sarnasel kombel käitumast. M. Ringmaa puhul sellisele argumendile aga tugineda ei saa.
- Ühtlasi ei saa välistada, et kauaaegse vanglakaristuse ja vanglas parandamatult haigestumise tõttu võib süüdimõistetus olla viha, mis ajendab teda uutele kuritegudele. Frustratsioon vangistusasutuses viibimise, samuti vanglas haigeks jäämise ja ravi hilinenult saamise pärast, peegeldub M. Ringmaa määruskaebuses. Kõrge iga ja haigus võivad M. Ringmaas tekitada ka tunde, et tal endal ei ole kaotada enam midagi.
- Kohtukolleegiumi hinnangul ei välista M. Ringmaal diagnoositud haigused võimalust uusi kuritegusid toime panna. Süüdimõistetu terviseseisund ei ole selline, mis piiraks oluliselt tema võimet ja suutlikkust liikuda ning takistaks tema tegevust väljaspool kodu.
- XXX
- XXX
- M. Ringmaa on Viru Vangla arstiliku komisjoni otsuse nr 1-5/3-1 kahtluse alla seadnud. Ta märgib määruskaebuses, et selle otsuse tegemine on talle arusaamatu, kuna sel ajal ei olnud vanglas ainsatki arsti ja ilmselt rakendati komisjoni sanitarid. M. Ringmaa selline märkus on põhjendamatu. Otsusest nr 1-5/3-1 nähtuvalt olid komisjoni liikmeteks ja otsuse koostajateks uroloog dr T.M., kes on ühtlasi M. Ringmaa raviarst, ning arst dr R.A. Ka Viru Vangla direktori Marek Aasa
- märtsi
- a esildisest Viru Maakohtule selgub, et vangla kokku kutsutud arstlikku komisjoni kuulusid T.M. ja R.A.
- Seega arvestades esiteks seda, et M. Ringmaad on võimalik ravida ka vanglas, ja teiseks seda ohtu, mis süüdimõistetu vabaduses olemisega kaasneks teiste inimeste elule ja tervisele, ei ole tema vanglast vabastamine
§ 79alusel põhjendatud. 40. XXX 5
(6)- Ka kaitsja viide kohtuasjale nr 1-19-4609 jääb tagajärjetuks. Viidatud kohtuasjas tuvastas maakohus, et süüdimõistetu prognoos elule oli väga halb ning tema jätkuv kinnipidamine olnuks absoluutses vastuolus tema tervisliku seisundiga. Nagu ringkonnakohus juba märkis, M. Ringmaa puhul sellist järeldust teha ei saa. Ka nähtub kohtumääruse nr 1-19-4609/5 põhjendustest alus sügavalt kahelda, kas süüdimõistetu oleks tervislikust seisundist tulenevalt üldse olnud enam suutlik vägivallategusid toime panema.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- novembri
- a määruse muutmata ja M. Ringmaa ning tema kaitsja määruskaebused rahuldamata.
- KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei avalikustata arvutivõrgus punkte 6, 10, 12, 13, 17, 21, 29, 36, 37 ja
- /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6
(6)