Obsah (5)

§ 97§ 101§ 102§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2020.a. Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-115359 Tsiviilasi A hagi S.

) § 96 järgi andma ülalpidamist /dt lk 42/. Hageja alaealise lapsena on õigustatud ülalpidamist nõudma

§ 97p 1 alusel.

10.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tegemist on imperatiivse normiga.

§ 102

lg 2 sätestab mõjuvad põhjused, millal kohus võib vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

11. Kostja on menetluses avaldanud, et tal on olemas rahalised vahendid, et hagejat üleval pidada seaduses sätestatud elatise miinimummääras /dt lk 125/. Kuid kostja leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada peretoetustega. 12.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, 3 sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Pooled ei vaidle, et hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub 600 eurot /dt lk 295/. Riigikohus lahendis 3-2-1-174-16 punktis 14 märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kostja ei ole tugine asjaolule, et tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks seaduses sätestatud elatise alammääras. Kohus leiab, et kui vanemal on piisavalt rahalisi vahendeid seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks

§ 101

lg-s 1 nimetatud määras, siis lähtudes Riigikohtu lahendist ei ole põhjendatud arvestada riigi poolt A´le Perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstavat peretoetust. A osas maksab riik lapsetoetust igakuiselt 100 eurot vastavalt PHS § 17 lg-le

1. Riigi poolt makstakse ka lasterikka pere toetust ühele vanemale 300 eurot, tulenevalt PHS § 21 lg-st 1 ja
2. Kohus on seisukohal, et hageja puhul saab summaliselt arvestada lapsetoetusega 100 eurot kuus, mis riik maksab hagejale, kuid lasterikka pere toetuse kasutamise ja käsutamise otsustab vanem ning sellest tulenevalt ei saa teha järeldust, et iga laps peab saama sellest toetusest igakuiselt 100 eurot, mida käesoleval juhul kostja arvestab. Hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on kolm alaealist last, kellest üks on kostja ülalpidamisel. Vaidlust ei ole, et hageja seaduslik esindaja annab ka S.S ülalpidamiseks igakuiselt rahalisi vahendeid. Seega puudub kohtul alus arvata, et hageja seaduslik esindaja ei kasutaks riigi poolt makstavalt lapsetoetust, mis S.S puhul on 60 eurot ja lasterikka pere toetust kõigi alaealiste laste huvides, mida sätestab PHS §
3. Kostja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest lähtuvalt oleks kohtul alus asuda seisukohale, et hageja seaduslik esindaja ei oleks kasutanud peretoetusi laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Arvestades kostja varalisi võimalusi ning hageja vajadusi ja juhindudes Riigikohtu lahendi 3-21-174-16 punktist 14 on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole elatise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks alla

§ 101

lg-s 1 nimetatud alammäära põhjusel, et hageja saab igakuiselt lapsetotust summas 100 eurot ning perele laekuvad lasterikka pere toetused.

1. Kostja tugineb asjaolule, et tema ülalpidamisel on osa ajast hageja seadusliku esindaja ja kostja üks laps B. Näiteks 2019 suvel oli B enamiku ajast kostja ülalpidamisel. Kohtu hinnangul ei oma asjaolu, et B on osa ajast kostja juures käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust, kuna elatist nõutakse A ülalpidamiseks. Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole vaidlust, et hageja A ei viibi kostja juures arvestatavat aega, mida saaks arvesse võtta elatise väljamõistmisel. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul tuvastada kui tihti ja milliste perioodide kaupa hageja kostja juures viibib ning millal kostja 4 annab hagejale ülalpidamist. Kostja on märkinud kirjalikus vastuses, et annab muul viisil ülalpidamist /dt lk 92/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt kumbki pool määrab ise asjaolud, mida ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja on oma tõendamiskoormuse jätnud täitmata.
2. Hageja seadusliku esindaja ja kostja ülalpidamisel on kokku kolm alaealist last. Elatise nõude on esitanud üks laps. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et elatise väljamõistmisel hageja kasuks seaduses sätestatud elatise alammääras jääksid teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seetõttu ei arvesta kohus elatise väljamõistmisel teiste alaealiste laste ülalpidamiseks vajalike kuludega. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

Töötasu alammäär on alates

1. jaanuarist 2020.a. 584 eurot kuus vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 19.12.2019 nr
2. Väljamõistetav elatis alates 01.01.
3. on seega 292 eurot kuus.
4. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 31.05.2019.a. Töötasu alammäär 2019 aastal oli 540 eurot kuus tulenevalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a. määrusest nr
5. Väljamõistetav elatis alates 31.05.2019 kuni 31.12.2019 on 270 eurot kuus.
6. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.01.2019 kuni 31.05.2019 eest elatise alammääras. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasunud hagejale jaanuarist kuni
7. maini 2019.a. elatist. Kostja on põhjendanud elatise tasumata jätmist asjaoluga, et ta ei teadnud, et arvelt ei lähe elatis maha. Kostja ei ole vaidlustanud hageja põhjendatud vajadusi tagasiulatuva elatise väljamõistmise perioodil. Kostja tasus 21.05.2019.a. hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 65 eurot kuus alates jaanuarist 2019.a. Tegemist on ebapiisava ülalpidamisega, mistõttu hageja nõue tuleb rahuldada

§ 108alusel.

Hageja õigustatud isikuna võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus mõistab tagasiulatuvalt välja elatise kostjalt hageja kasuks alates 01.01.2019 kuni 30.05.2019 summas 270 eurot kuus, mis on ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja kooskõlas

§ 101lg-ga 1.

1. Kostja on tasunud 21.05.2019 ning menetluse kestel raha hageja ülalpidamiseks. Nimetatud summad on kostjal õigus maha arvata väljamõistetud elatisest. Kui pooled ei jõua kokkuleppele kohtuotsuse vabatahtliku täitmise osas, siis on võimalik otsust täita TsMS § 461 lg 3 kohaselt sissenõudja avalduse alusel.
2. Tsiviilasja hind on 2 430 eurot vastavalt TsMS § 129 lg-le
3. 5
4. Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, välja arvatud 12.11.2019.a. kohtuistungiga seotud kulud, mis jäävad TsMS § 169 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hageja põhjustas asja arutamise edasilükkamise. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Pooltel tuleb esitada oma menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6