1-19-9307/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-9307 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2020 määrus, millega jäeti Alari Ujoki suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega asendamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Alari Ujoki (ik 39412302734) kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi abi Marko Paabumetsa poolt Alari Ujokile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Lugeda nimetatud summa menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 22.11.2019 määrusega kohaldati A. Ujoki suhtes kaheks kuuks tõkendina vahistamist, s.o kuni 22.01.
7. A. Ujok pani kahtlustuse kohaselt toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 21.01.2020 maakohtule taotluse pikendada A. Ujoki suhtes tõkendina kohaldatud vahistamist kahe kuu võrra, s.o kuni 22.03.
8. Tartu Maakohtu 21.01.2020 määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati.
9. A. Ujok esitas 27.11.2019 maakohtule taotluse asendada tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine elektroonilise järelevalvega.
10. Tartu Maakohtu 10.12.2019 määrusega jäeti A. Ujoki taotlus rahuldamata.
11. A. Ujok esitas 10.12.2019 maakohtule uue taotluse, soovides jätkuvalt tema suhtes kohaldatud vahistamise asendamist elektroonilise järelevalvega.
12. Tartu Maakohtu 09.01.2020 määrusega jäeti ka seekordne A. Ujoki taotlus rahuldamata.
13. A. Ujokile esitati esialgu kahtlustus süstemaatilises juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises. Käesolevaks ajaks on sellele lisandunud ka kahtlustused KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi. Kuna tõkendina vahistamise kohaldamisel kontrollis kohus A. Ujoki kahtlustust KarS § 4231 järgi ja lisandunud ei ole seda kahtlustust välistavaid tõendeid, ei pea maakohus vajalikuks kahtlustuse põhjendatusel ka pikemalt peatuda. Täienenud kahtlustuse kohta on kriminaalasja materjalide hulgas kannatanute ülekuulamised nii varguse kui kelmuste asjaolude kohta, hagiavaldused, tunnistajate ülekuulamise protokollid, vastused erinevatele päringutele, sideettevõtjalt saadud andmete protokollid ja asitõendite vaatlusprotokollid. A. Ujoki seisukoht täienenud kahtlustuse kohta on endine, s.o tema end süüdi ei tunnista, ta tunnistab küll kohal viibimist, kuid mitte kuritegelikku käitumist.
14. A. Ujoki vahistamise aluseks on uute kuritegude toimepanemise oht, mis tuleneb eelkõige temale esitatud kahtlustustest kui ka tema varasematest karistustest. Nimelt on A. Ujok varasemalt korduvalt nii kriminaal – kui ka väärteokorras karistatud isik. Teda on karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega, kuid varasematest karistustest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust pidevalt jätkanud. Viimane kriminaalkaristus mõisteti talle vaid 15 päeva enne käesoleva kahtlustuse aluseks oleva kuriteo toimepanemist. Seega on ilmne, et kahtlustatava suhtumine õiguskorda on hoolimatu, seda ei ole suutnud mõjutada varasemad karistused ja samuti ei ole teda piisavalt distsiplineerinud ka katseaja kohaldamine.
15. Maakohus leiab, et A. Ujoki vahistamise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Samuti ei ole alust arvata, et kahtlustatava võimalikku ohtlikkust oleks vajalikul määral maandanud tema senine lühike vahistuses viibimine. Kahtlustatava lubadus mitte sooritada uusi kuritegusid ei ole maakohtu jaoks piisav ega aita vahistamise eesmärki tagada. Eriti arvestades kahtlustatava varasemat korduvat karistatust, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkamist, sealhulgas pärast reaalse vangistuse ära kandmist. Seega esineb jätkuvalt oht kahtlustatava poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks, millist ohtu ei ole võimalik maandada ka kergema tõkendiliigi ehk elukohast lahkumise keelu kohaldamisega. Käesoleval ajal lisab eelnimetatud kahtlustusele jõudu ka tema täienenud kahtlustus, muuhulgas ka varasema katseaja jooksul toimepandud tegudes, mis viitab veelgi, et isik ei ole vabaduses võimeline elama seaduskuulekalt ega soovi oma varasemat käitumismustrit muuta.
16. Muuhulgas leidis maakohus, et elektrooniline järelevalve ei välistaks A. Ujoki poolt uute kuritegude toimepanemist. Ka elektroonilisele valvele allutatuna võidakse talle anda võimalus väljaspool kodu liikumiseks, mis annab isikule siiski võimaluse toime panna ka näiteks varavastaseid kuritegusid. Samuti, arvestades tema kahtlustuse sisu, võib näiteks kelmusi toime panna ka kodust lahkumata, tehes seda arvuti teel. Samuti ei ole millegagi välistatud ega kontrollitav isiku sõltuvusainete tarvitamine vabaduses, mis omakord looks täiendava ohufooni 2 kuritegelikuks käitumiseks. A. Ujoki näol on tegemist pikaaegselt narkootikume tarvitava isikuga, kes viimati tarvitas regulaarselt amfetamiini süstimise teel ja tema arvamus, et ta on suutnud lühiajaliselt kinnipidamiskohas viibides sellest vabaneda, ei vasta kindlasti tegelikkusele. Samuti on tal varasemalt teadaolevate kontaktide kaudu võimalik keelatud aineid hankida ka kodunt lahkumata. Lisaks ei ole välistatud talle antava liikumisloa korral liiklemine sõidukiga, mida elektroonilise valve kontrollida ei saa ja seega ei ole välistatud ka elektroonilisele valvele allutatuna kahtlustatava poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine ehk mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta.
17. Kuna A. Ujoki puhul oli vahistamisealuseks uute kuritegude toimepanemise oht, on tema korduva karistatuse põhjal alust arvata, et õigusvastane käitumisviis on saanud temale omaseks. See ei ole olnud ühekordne ega juhuslik tegevus, mistõttu ei ole maakohtu hinnangul tema puhul põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamine. A. Ujoki puhul ei ole tegemist usaldusväärse isikuga, et anda talle järjekordselt võimalus enese õiguskuulekuse tõestamiseks vabaduses. Kuna A. Ujokit ei ole õiguskuulekusele suunanud juba varasemad karistused, sealhulgas katseajal viibimine, ning õigusvastane käitumine on saanud talle ilmselt juba omaseks, ei ole maakohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et teda suudaks vajalikul määral distsiplineerida ning tema õigusvastase käitumise jätkumist ära hoida ka elektroonilisele valvele allutamine. A. Ujok ei ole suutnud hoiduda kuritegude toimepanemisest ka vabaduses karistust kandes, mida näitab nii käesolev kahtlustus kui ka eelnevad kriminaalmenetlused ja seega ei saa rääkida tema usaldamisest ega suutlikkusest enda käitumist positiivses suunas muuta. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Ujoki kaitsja advokaat M. Paabumets, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Ujoki suhtes vahistamise asendamist elektroonilise valvega.
19. Kaitsja on seisukohal, et maakohtu määruses toodud seisukohad ei ole põhjendatud. Elektroonilisele järelevalvele allutamine on meede, millega vahistamine asendatakse ja mis omakorda tähendab, et hinnata tuleks isiku käitumist kontrollnõuete ajal. Nimelt on A. Ujokit ka varasemalt käitumiskontrollile allutatud ja sel ajal isik ei pannud õigusrikkumisi toime. Samuti täitis ta käitumiskontrolli nõudeid. Maakohus on jätnud eeltoodu täielikult määruses käsitlemata. Otsustuse tegemisel on liigselt tuginetud isiku varasemale käitumisele, mis aga ei ole kuidagi samastatav käitumisega kontrollnõuete kandmise ajal. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei võiks A. Ujokit, kes on viibinud juba kaks kuud vahi all, uskuda, et ta jätkaks edaspidi õiguskuulekat eluviisi, millest tingituna on maakohtu määrus põhjendamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Ujoki suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta elektroonilise järelevalvega asendamata.
21. Kokkuvõtvalt, arvestades A. Ujokile esitatud kahtlustust ja tema varasemat elukäik (omab nelja kehtivat kriminaalkaristust), saab öelda, et A. Ujoki puhul on jätkuvalt olemas risk, et vabaduses viibides jätkab kahtlustatav uute kuritegude toimepanemist. A. Ujoki puhul ei seisne uute kuritegude toimepanemise oht mitte ainult juhtimisõiguseta sõiduki juhtimises, vaid 3 viimase puhul eksisteerib keskmisest kõrgem eriliigiliste kuritegude toimepanemise oht, mida on võimalik toime panna ka elektroonilise järelevalve all viibides. Nimelt täienes A. Ujoki kahtlustus ja teda on muuhulgas alust kahtlustada KarS § 199 lg 2 p 4, § 209 lg 2 p 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
22. Ülekordavalt, A. Ujoki puhul on eriliselt kõnekas, et ta pani käesoleva kahtlustuse aluseks oleva kuriteo toime kõigest ca 2 nädalat pärast viimast süüdimõistvat kohtuotsust (viimati karistatud Tartu Maakohtu 01.11.2019 otsusega KarS § 4231 ja 424 järgi, kahtlustuse aluseks olev tegu KarS § 4231 alusel toime pandud 16.11.2019). Muuhulgas oli A. Ujok kõnealuse otsusega allutatud ka kriminaalhooldusele ja kohustatud täitma kontrollnõudeid. Seega sisuliselt ei jõudnud A. Ujok veel kriminaalhooldusnõudeid täitma asudagi, kui isikut on järjekordselt alust kahtlustada uute kuritegude toimepanemises.
23. Eeltoodu põhjal saab väita, et A. Ujoki puhul ei oleks elektroonilise järelevalve all viibimises midagi sellist, mis aitaks tagada tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei ole ka kriminaalkolleegium veendunud, et elektrooniline järelevalve hoiaks tingimata ära A. Ujoki poolt uute kuritegude toimepanemise. Nagu öeldud, A. Ujoki puhul eksisteerib tema varasemast elukäigust lähtuvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise oht ning elektrooniline järelevalve ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohaseks vahendiks, mis aitaks kõnealust uute kuritegude toimepanemise riski ära hoida.
24. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 09.01.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
25. Vandeadvokaadi abi M. Paabumets esitas ringkonnakohtule kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku 64,80 eurot (selahulgas käibemaks 10,80 eurot). Tartu Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud ja tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 ning § 187 lg 2 teise lause alusel lugeda menetluskulude hulka. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4