KOHTUOTSUS Õigeksvõtulpõhinevkohtuotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-20823 M. R. hagi P. G.i (G.) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 1179.00 eurot Hageja: M. R. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: M. R. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, epost: xxx Hageja lepinguline esindaja: A. J. (e-post: xxx) Kostja: P. G. (isikukood: xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Resolutsioon
- Rahuldada M. R. hagi P. G.i vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.
- Suurendada P. G.ilt tsiviilasjas nr 2-09-3563 M. R. kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja P. G.ilt igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (
- aastal 292.00 eurot) poja M. R. (sünd xxx) kasuks alates 01.01.2020 kuni M. R. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx.
- Elatis kanda hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks hageja seadusliku esindaja M. R. arveldusarvele nr EExxx, selgitusega „elatis lapsele“.
- Jätta menetluskulud hageja kanda.
- Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on M. R. hagi P. G.i vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks varasemalt juba elatis välja mõistetud tsiviilasjas nr 2-09-3563 summas 139.00 eurot kuus. Väljamõistetud elatis ei rahulda enam hageja igapäevaseid vajadusi ning elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Eelnevast tulenevalt palub hageja kohtul suurendada väljamõistetud elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani alates 01.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning kostjal kanda elatis hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks hageja seadusliku esindaja M. R. arveldusarvele nr EExxx, selgitusega „elatis lapsele“. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 24.01.2020 esitas hageja oma seisukoha, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 51.00 eurot (koos käibemaksuga) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja märkis, et pöördus enne hagi esitamist korduvalt kostja poole ettepanekuga elatise suurendamiseks miinimummäärani, kuid kostja keeldus. Kostja nõustus miinimumelatise maksmisega alles 16.01.2020, seega pärast hageja poolt elatise suurendamise hagiavaldusega kohtu poole pöördumist. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud tekkisid kostja käitumisest tulenevalt. Kostja vastuväited 16.01.2020 esitatud vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks. Kostja teatas, et nõustub tasuma elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Kostja märkis, et hageja ei pidanud elatise suurendamiseks kohtusse pöörduma, kuna hageja seaduslik esindaja pöördus tema poole detsembris 2019 elatise suurendamise nõudega ning kostja nõustus vabatahtlikult alates jaanuarist 2020 maksma elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. Sellest tulenevalt on põhjendamatu taotleda kostjalt menetluskulude sissenõudmist, sest menetluskulusid oleks võinud vältida, mistõttu palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja tunnistab hagi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse § 97 p 1, § 100 ja §
- TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud ja teatanud, et nõustus vabatahtlikult alates jaanuarist 2020 maksma elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, mistõttu ei oleks hageja pidanud elatise suurendamiseks kohtusse pöörduma. Hageja on taotlenud elatise suurendamist alates 01.01.
- Kostja on maksnud elatist miinimummääras jaanuari eest 16.01.
- Eelnevast nähtub, et elatise võlgnevust ei ole tekkinud, kostja on tasunud elatist 2020 jaanuari eest hageja poolt taotletud määras ning ei ole seega oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kohus ei määra kindlaks menetluskulusid, kuna kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik