Obsah (5)

§ 316§ 22§ 68§ 73§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Prokurör Süüdistatav Kaitsja Tallinna Ringkonnakoh

§ 316

lg 1 järgi ja Laima Gundega Geme süüdistuses

§ 316

lg 1 –

§ 22lg 3 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu 23.

jaanuari 2019 otsus Kaitsja adv. Ants Nõmmik, süüdistatav Laima Gundega Geme Kaido Tuulemäe Laima Gundega Geme sünd. 04.03.

1. Läti isikukood 040395-12758; elukoht XXX; Läti Vabariigi kodanik, emakeel läti keel; XXX; kriminaalkorras karistamata Ants Nõmmik RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. jaanuari 2019 otsus Laima Gundega Geme

§ 68alusel eelvangistuse aja arvestamise ning ärakandmata karistuse määramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 05.04.2018.a kuni 28.05.2018, s.o 1 (üks) kuu ja 23 päeva ning 20.07.2017.a. kuni 22.07.2017, s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

1. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.
2. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata, süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.
3. Määrata Advokaadibüroo Ants Nõmmik (reg. kood 11562356) apellatsioonimenetluses Laima Gundega Gemele osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 180 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. 1 OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör esitas
5. mail 2018 XX-le süüdistuse

§ 316

lg 1 järgi ning Laima Gundega Gemele

§ 316lg 1 ja § 22 lg 3 järgi.

Süüdistuse kohaselt kõrvaldas XX kriminaalasjas tõendi eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Nimelt tungis ta süüdistuse kohaselt Lääne prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile aadressiga A. H. Tammsaare pst. 61/Riia mnt 127a, Pärnu, kus hõivas ilma loata sõiduauto Audi A6 Avant (reg.nr XXXXXX), mis oli asitõend kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXXXX. Ta sõitis selleks vastavat luba omamata läbi aeda tekitatud avause minema ja lahkus koos sõidukiga Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Laima Gundega Geme aitas süüdistuse kohaselt tõendi kõrvaldamisele kaasa sellega, et ta toimetas XX oma sõiduautoga Mercedes-Benz A170

1. juulil 2017 Pärnu linnas A. H. Tammsaare pst. 61/Riia mnt 127a asuva platsi juurde. Pärast sõiduauto Audi A6 Avant politsei territooriumilt minema viimist järgnes Laima Gundega Geme oma vennale, väljudes kell 02.06 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Maakohtu menetluse ajal muutis prokurör L. G. Gemele esitatud süüdistust, lisades, et L. G. Geme aitas XX teole kaasa eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Muid muudatusi süüdistuse tekstis ei tehtud.
2. Pärnu Maakohus mõistis XX õigeks. Laima Gundega Geme tunnistas kohus

§ 316

lg 1 –

§ 22

lg 1, 3 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus karistusest kantiks 1 kuu 23 päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et L. G. Geme ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus mõistis L. G. Gemelt riigi kasuks välja sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi kulu 1875 eurot. Kohus leidis, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et politsei parklast Audi ära viijaks oli just XX. Kohus luges aga tõendatuks, et tuvastamata isikule, kes Audi parklast ära viis, aitas kaasa L. G. Geme. Kohus luges tõendatuks selle, et L. G. Geme toimetas öösel nn Loodusmaja parklasse isiku, kes kõrvaldas asitõendi politseiparklast. Kohus märkis, et tõendatud ei ole, millal kõrvalistuja L. G. Geme autosse sisenes, st millal kaasaaitamistegu algas. Kohus leidis, et kuigi süüdistuses on kajastatud ka L. G. Geme tegevus pärast Audi ärasõitmist asitõendite parklast, jääb selgusetuks, milles seisnes tema kaasaaitamistegu. Maakohus luges tõendatuks järgmised asjaolud: 1) L. G. Geme oli C talus oma ema YY juures, kes oli ka Audi omanik. Kohus leidis, et Audi omanikul on juurdepääs Audi tagavaravõtmele; 2 2) L. G. Geme laadis C wifi-võrgus oma mobiiltelefoni kaardirakenduse Pärnusse jõudmiseks; telefoni vaatlusprotokollist nähtub piisavalt andmeid, et telefoni L. G. Gemega seostada; 3) Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteem (ANTS) fikseeris L.G. Geme Mercedes-Benzi Pärnusse jõudmise; 4) L. G. Geme sõiduauto viibis vahetu sündmuspaiga lähenduses, jälgitav on L.G. Geme sõiduauto liikumine ja kõrvalistuja kohalt asitõendite parklast väljunud isik, kes viib ära asitõendist auto; 5) L. G. Geme teatas whatsappi kaudu emale (asitõendist auto omanikule), milles andis märku, et sõidetakse kodu poole; see haakub ANTS-i väljavõttega; 6) Samal päeval oli asitõendist auto L.G. Geme valduses, mida näitab see, et L. G. Geme läks koos YY-ga Läti ARK-i. Kohus märkis, et kogutud tõendid lükkavad ümber kaitsja väite, mille kohaselt ei oleks L. G. Geme saanud jõuda piiriületuste vahele jääval ajavahemikul Pärnusse ja tagasi. Kohus leidis, et see oli võimalik piisava kiiruse puhul, s.o ilmselt kiiremini kui lubatud sõidukiirus. Kohus ei nõustunud ka kaitsja seisukohaga, et turvakaamera salvestistel paistev auto ei pruugi olla L. G. Geme Mercedes-Benz A

1. Kohus möönis, et videod ja pildid on udused, kuid leidis, et neilt on siiski tuvastatav, et tegemist oli Mercedes-Benz A170-ga. Kohus lisas, et lõpuks oli just L.G. Geme asitõendist Audiga Läti ARK-s. Kohus leidis, et täidetud on kõik L. G. Gemele inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused. Subjektiivse kuriteokoosseisu kohta märkis kohus, et arvestades tema rolli intensiivsust, realiseeris L. G. Geme koosseisu kavatsetusega.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni L. G. Geme ja tema kaitsja. Mõlemas apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist L. G. Geme süüdimõistmise ja talt menetluskulude väljamõistmise osas ning L. G. Geme õigeksmõistmist. 3.1 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on hinnanud kogutud tõendeid hinnanud nende kogumis ebaõigesti ja jõudnud seetõttu ebaõigetele järeldustele L. G. Geme süü tõendatuse osas. Lisaks ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, sest kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole loogiliselt jälgitav ning selle aluseks on kogutud tõendite ebaõige tõlgendamine ja seeläbi ekslike hinnangute kujundamine. Vale on kohtu seisukoht, et L. G. Geme kaasaaitamisteo panus on osaliselt tõendatud sellega, et L. G. Geme tõi öösel Eestisse isiku, kes kõrvaldas asitõendi politseiparklast. Samas ei pidanud kohus tuvastatavaks L. G. Geme vahetut panust tagasisõitmisel. Järgnevalt märgib kaitsja: „Pärnu maakohus on seetõttu asunud seisukohale, et ju siis ikkagi L. G. Gēme enda sõidukiga tagasi sõitis, ju ta on siis ka kaasaaitamises süüdi. Kohtu selline käsitlus on arusaamatu, meelevaldne ja ei vasta kohtulikul uurimisel tuvastatule.“ Kaitsja lisab: „Kohtu käsitlus, et kokkuvõtvalt on tuvastatav, et L. G. Gēme tegevus – sõit Pärnusse ja tagasi ongi vahetult seotud temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemisega ning on sellega ka põhjuslikus (selgusetu kas vahetu põhjuslik seos või kohtu mõtte kohaselt kaudne põhjuslik seos) seoses, on äärmiselt arusaamatu, selgusetu ning L G Gēme süüdimõistmine kohtu sellise ebamäärase tõendite hindamise põhjal on seadusevastane.“ Kaitsja leiab, et kohus on lubamatult tuginenud erinevatele eeldustele: kohus on eeldanud, et L. G. Geme võttis oma ema elukohast Audi tagavaravõtme. Vale on väide, et ANTS fikseeris 3 L.G. Geme Mercedes Benzi Pärnusse jõudmise. Ka oletab kohus, et L. G. Geme ületas tagasi sõites oluliselt kiirust, sest muidu ei oleks ta jõudnud nii lühikest aega hiljem uuesti riigipiiri ületada. Kaitsja leiab, et kuna tõenditena esitatud videod ja pildid on väga ähmased ei ole tõendatud, et Pärnus sõitis L. G. Gemele Mercedes Benz. Kaitsja rõhutab, et auto registreerimisnumber ei ole tuvastatav. Ka ei ole tõendatud, et just L. G. Geme oli see, kes kõnealuse autoga sõitis. Kaitsja leiab, et whatsappi kõne ega see, et Audi oli järgmisel päeval L. G. Geme ema elukoha juures, ei tõenda L. G. Geme süüd. 3.2 L. G. Geme leiab, et maakohtu otsus on põhjendamatu, puudulik ja õigusvastane. L. G. Geme vaidleb vastu kohtu järeldusele, et ta oli teadlik mitte ainult sõiduki seosest tema venna kriminaalasjaga, vaid ka sellest, kelle valduses ja kus asub sõiduk.
3. juulil 2017 osales menetlustoimingus üksnes YY. L. G. Geme leiab, et miski ei viita sellele, et tema oleks teadnud, milline oli Audi staatus kriminaalasjas. Seda kinnitavad L. G. Geme hinnangul ka tema ema ütlused. YY ütluste kohaselt teavitati teda sõiduki kinnipidamisest, aga pole andmeid, et YY oleks olnud teadlik sellest, et Audi on kriminaalasjas asitõend. L. G. Geme sõnul on vale kohtuotsuses olev väide, et
4. juulil 2017 viis ta autosse tagasi koti, mida oli tahtnud vennale üle anda, sest sel päeval ei olnud pakkide vastuvõtmise päev. L. G. Geme kinnitusel võeti täidetud kott koos selle sisuga vastu. Seda kinnitab paki üleandmise taotluse vorm. Süüdistatav selgitab, et pidas vajalikuks sellele tähelepanu juhtida, sest see on üks maakohtu otsusest sisaldunud valeväidetest. L. G. Geme hinnangul näitavad sellised vead, et uurimine on olnud puudulik ja süüdistus on koostatud pealiskaudselt ja valesti. Süüdistatav peab meelevaldseks kohtu järeldust, et L. G. Geme sai enda valdusesse Audi tagavaravõtmed, kui viibis oma ema YY juures C talus. L. G. Geme rõhutab, et tema elukoha aadress on XXX. Kohtu oletus tema viibimiskoha kohta on ebaloogiline. L. G. Geme leiab, et talle inkrimineeritud kuriteoga ei ole seostatav maakohtu otsuses välja toodud fakt, et C wifi-võrgus on alla laetud kaardirakendus. Kriminaalasja materjalides ja kohtuotsuses ei ole viiteid sellele, et vastavat kaardirakendust oleks kasutatud mingi konkreetse koha otsimiseks Pärnu linnas. L. G. Geme sõnul ei oleks tal kaardirakendust vaja olnud, sest sündmuspaik asub Riia mnt ääres ja sündmuspaigani jõudmiseks tuli sõita ainult otse ühes suunas, pealegi oli ta käinud
5. juulil 2017 YY-ga viimas pakki Pärnus kinni peetud QQ-le. Kriminaalasja materjalides, süüdistusaktis ja Pärnu Maakohtu kohtuotsuses on tema MercedesBenzi läbiotsimisel leitud Samsungi telefoni seotud kahe abonendinumbriga, kuid kõnealune telefon ei võimalda kasutada üheaegselt kahte sim-kaarti. Seegi näitab L. G. Geme hinnangul, et kriminaalasja materjalid on eksitavad. Veel väidab L. G. Geme, et kohtuotsuses on temaga seostatud mõlemat abonentnumbrit ja otsuse kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kumma abonendinumbriga sim-kaarti kasutati kuriteo toimepanemise ajal. L. G. Geme kinnitab, et
6. juulil 2017 saabus ta Eesti Vabariiki turismi eesmärgil, sest viibis Eesti-Läti piiri lähedal Salacgriva piirkonnas. Seda selgitas ta Eesti Vabariigi Riigikohtule
7. augustil 2017 esitatud kaebuses. Prokurör oli tema kaebusest teadlik, kuid ei arvestanud süüdistuse esitamisel selles esitatud põhjendustega. Vale on maakohtu otsuses esitatud väide, et ANTS on fikseerinud L. G. Geme Mercedes-Benzi Pärnusse jõudmise. ANTS fikseeris tema Eesti-Läti piiri ületamisi, mitte Pärnu linnas viibimise aega ja kohta. L. G. Geme märgib, et Euroopa inimõiguste konventsiooni
8. lisaprotokolli kohaselt on igal riigi territooriumil seaduslikult viibival isikul on õigus seal vabalt liikuda ja 4 elukohta valida ning igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, sealhulgas kodumaalt. L. G. Geme leiab, et sellest tulenevalt ei või tema seaduslikku viibimist Eesti Vabariigi territooriumil kasutada tõendina tema kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku vastu, seostades minu Eesti Vabariigis viibimist minule inkrimineeritud kuriteoga. Süüdistatav leiab, et turvakaamerate salvestised on kehva kvaliteediga ning nende alusel ei ole tuvastatav, et salvestistel olev sõiduk on just Mercedes Benz A
9. Pealegi on arusaamatu, miks viidatakse just Mercedes Benz A170 marki sõidukile, sest sellega identse kerega on ka Mercedes-Benz A140 ja A160 marki sõidukid. Ka ei saa turvakaamera salvestise alusel tuvastada, et salvestisel olevast autost oleks keegi väljunud. Salvestiste vaatlusprotokollis välja toodud sõiduki ukse avamine ja sulgemine ei tõenda isiku istumist autosse või autost väljumist. Süüdistatava arvates on arusaamatu, miks on turvakaamerate salvestisi vaadeldud ainult hetkest, mil kaamerate vaatevälja ilmub väidetavalt kuriteos kasutatud sõiduk, ning vaadeldud ei ole varasema aja kohta tehtud salvestisi, mis võimaldaks veenduda, kas turvakaamerate vaateväljas ei liigu ka teisi sõidukeid või isikuid. L. G. Geme märgib, et vahi all viibimise ajal esitas ta prokuratuurile taotluse nõuda välja ja lisada kriminaaltoimikusse ka teiste Pärnu linna turvakaamerate salvestised
10. juuli 2017 kohta. Kohtutoimikust ilmneb, et neid ei ole toimikusse lisatud. Seetõttu leiab L. G. Geme, et prokurör on keskendunud tema sõidukile ega ole arvestanud muude oluliste asjaoludega. L. G. Geme leiab, et maakohtu otsuses viidatud whatsappi sõnumitest ei ole võimalik mingeid üheseid järeldusi teha. Süüdistatav leiab, et Audiga
11. juulil 2017 tehtud seaduslikud toimingud ei ole seostatavad süüdistuste kvalifikatsiooniga. Sel ajal ei olnud ta teadlik selle asitõendi staatusest. Tõele ei vasta väited, et ta vältis suhtlemist Läti Vabariigi politseiga. Lisaks ei olnud Audi objekt, mida oleks läbiotsmisel otsitud. Veel leiab L. G. Geme, et kriminaalmenetluse käik on olnud arusaamatu: ta peeti kinni ja vahistati kahtlustatuna Audi vargusele kaasaaitamises. Pärnu Maakohtu
12. septembri 2017 määruses on välja toodud, et Audi A6 teisaldamine ja minema viimine on kvalifitseeritud ümber

§ 316

lg 1 järgi, süüdistus esitati talle

§ 316

lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ja maakohus on ta süüdi mõistnud

§ 316lg 1 ja § 22 lg 1, 3 järgi.

L. G. Geme leiab, et tema vastu esitatud tõendid on kaudsed ja võimaldavad vaid kaudseid ja oletuslikke järeldusi. Seetõttu on rikutud tema süüdimõistmisel süütuse presumptsiooni põhimõtet. Samuti on kohus sellega, et luges tema süü tõendatuks osaliselt, rikkunud in dubio pro reo põhimõtet. Lõpuks märgib L. G. Geme, et kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud sellega, et ta oli kinni peetud

1. juulist 2017 kuni
2. juulini
4. Prokurör on esitanud apellatsioonidele kirjaliku vastuse, milles leiab, et apellatsioonide argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Prokurör leiab, et kuna L. G. Geme kasutas kohtus õigust ütlusi mitte anda, ei saa tõendina käsitada L. G. Geme apellatsioonis esitatud subjektiivseid põhjendusi ja selgitusi toimunud sündmuste osas. Prokuröri hinnangul on veenvalt tõendamist leidnud, et L. G. Geme teadis, et tema vend QQ on Eestis kuriteos kahtlustatavana kinni peetud.
5. juulil 2017 ehk kaks päeva pärast QQ kinnipidamist käisid L. G. Geme ja tema ema L. G. Geme sõiduautoga Mercedes-Benz A170 5 Pärnus PPA Lääne perfektuuri majas, et viia arestimajas kinnipidamises viibivale vennale pakk. Samal päeval viidi L. G. Geme emaga YY-ga läbi menetlustoiming. Järelikult oli L. G. Geme teadlik sellestki, et sel ajal tema emale kuulunud Audi A6 oli Eesti Vabariigi politsei poolt kriminaalasjas kinni peetud. Seda teadmist kinnitab tõsiasi, et just L.G.Geme toimetas
6. juulil 2017 menetluse käigus tuvastamata isiku parkla juurde, kus Audit hoiti. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et L. G. Geme elukoht asub Läti Vabariigis XXX. See ei välista aga, et kuriteo toimepanemisele eelneval õhtul ehk vahetult enne Eestisse sõitmist viibis ta oma ema ja venna XX elukohas C-s. Sellele viitab tema telefoni vaatlusega tuvastatu. Tõele ei vasta L. G. Geme apellatsioonis esitatud väide, et süüdistusaktis ja kohtuotsuses on Mercedes-Benzi läbiotsimisel leitud telefoniga seostatud kahte telefoninumbrit. Samuti ei vasta tõele väited, nagu oleks kohtuotsuses L. G. Gemet seostatud mõlema telefoninumbriga ja et pole võimalik tuvastada, kumb number on leitud sõiduki Mercedes-Benz läbiotsimisel leitud mobiiltelefonist Samsung ja oli kasutusel kuriteo toimepanemise ajal. Mobiiltelefoni Samsung GT-I9105P seostatakse ainult telefoninumbriga VVV. Vastab tõele, et teise kriminaalasja (kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX) eeluurimise käigus teostati kõnede eristus muuhulgas ka telefoninumbrile +SSS ja antud erituse tulemuse andmed on kajastatud käesoleva kriminaalasja 26.09.2017 asitõendi protokolli esimeses punktis. Nimelt oli menetlejal eeluurimisel alust arvata, et L. G. Geme kasutas lisaks numbrile +VVV ka numbrit +SSS. Nimetatud asjaolu ei leidnud aga tõsikindlalt kinnitust, mistõttu ei ole sellel telefoninumbril ka käesoleva kriminaalasja kontekstis tähtsust. Seda, et auto läbiotsimisel leitud telefon kuulus just L. G. Gemele, näitavad telefoni salvestatud kontaktid ning L. G. Geme Facebooki kontol on pilt, millel L. G. Gemel on käes mobiiltelefon Samsung GT-I9105P. L. G. Geme apellatsioonis viidatud Riigikohtule esitatud kaebuse kohta märgib prokurör, et sellele viitamise eesmärk jääb arusaamatuks ning pealegi pole seda tõendina kriminaalasja juures. L.G.Geme osalemist kuriteo toimepanemises tõendab seega asjaolu, et Pärnus käidi sõiduautoga Mercedes-Benz A170 (reg.nr-ga NNNNNN), mis on L. G. Geme auto ja seda kasutas nii enne kui pärast kuriteo toimepanemist L. G. Geme. Samuti viibis kuriteo toimepanemise ajal Pärnus L. G. Geme telefon Samsung GT-I9105P. Kuriteo toimepanemise ajal suhtles L.G.Geme telefoni teel eelneval päeval installeeritud programmi whatsapp vahendusel nii oma venna XX-ga kui ka oma ema YY-ga. Lisaks kinnitab L. G. Geme kuriteos osalemist asjaolu, et
7. juuli 2017 varahommikul oli Audi A6 Avant tema otseses valduses ning ta läks emaga Limbaži Liiklusohutusameti Keskusesse, kus auto vormistati L. G. Geme nimele. Prokurör märgib, et kui L. G. Geme püüdis
8. augustil 2017 Audi kohta uut registritoimingut teha, mis ebaõnnestus, siis ta lahkus ja jättis dokumendid maha ning ei vastanud politsei kõnedele. Prokurör leiab, et Läti Vabariigi politsei Sirene kaudu edastatud teave lükkab ümber L. G. Geme apellatsioonis esitatud väite, mille kohaselt pole Läti Vabariigi politseiametnikud temaga mis tahes viisil ühendust võtnud. Tõele ei vasta ka väide, et läbiotsimistel Audit ei otsitud. L. G. Geme väide, et Läti ARK-i selgituse kohaselt takistas
9. augustil 2017 registritoimingu tegemist andmebaasis olnud viga, on paljasõnaline ja tõendamata; esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis nimetatud asjaolu kinnitaksid. Prokurör leiab, et L.G. Geme väited kvalifikatsiooni muutumise kohata ja muude kohtueelse menetluse käigus aset leidnud toimingute kohta on asjakohatud ja arusaamatud. 6 Prokurör märgib, et on süüdistuskõnes välja toonud, miks oli L. G. Geme eesmärk just kõrvaldada Audi kui kriminaalasja asitõend, ning kordab oma argumente: „Seega tõendeid kogumis hinnates on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et XX ja Laima Gundega Geme olid kohe alguses teadlikud oma venna QQ kahtlustatavana kinnipidamisest ning Pärnu arestimajja toimetamisest. Samuti olid nad teadlikud, et Eesti politsei on kinni pidanud kuriteo toimepanemisel kasutatud YY-le kuuluva sõiduauto Audi A6 Avant [XXXXXX]. Kui QQ peeti kinni kolmapäeval, siis juba reedel tuli tema ema ja õde talle arestimajja pakki viimas. Pühapäeval käis vend XX Pärnus ning tundis huvi, kus Pärnus hoiab politsei äravõetud sõidukeid ning sai vastava teabe puksiirteenust osutavalt AA-lt. Seega olid nad teadlikud, et autoga on toime pandud kuritegu ja politsei on selle koos autos olevate asjadega tõendina hoiule võtnud. Keegi antud isikutest ei pöördunud auto tagasisaamiseks politsei või prokuratuuri poole. Kui midagi varjata ei ole ja lihtsalt soovitakse enda omandis olev auto tagasi saada, oleks see igati mõistetav ja loogiline käitumine. Nii oleks käitunud iga keskmine mõistlik isik, kes soovib oma asja tagasi saada. Seega peab olema mingi eriline põhjus, et koheselt asuti autot otsima ning selle leidmisel, viidi see politseiterritooriumile sisse tungimise teel minema. XX ja Laima Gundega Geme ei soovinud kohtus ütlusi anda ning tõtt öelda on antud teguviisi motiive keeruline ka mõistlikult muul viisil selgitada. Auto minema viimine ei saanud olla seotud asjaoluga, et seda sooviti müüa. 20 aastat vanal vigastatud, määrdunud ja halvas seisukorras Audi A6 Avandil ei ole sellist turuhinda, mis tingiks selle kiireloomulise politsei parklast ebaseadusliku hõivamise. Lisaks puudub vähimgi viide, et antud autot oleks soovitud raha saamiseks müüa. Samal varahommikul, mil auto politsei parklast minema viidi, vormistati see koheselt Lätis Laima Gundega Geme nimele. Seda hoolimata sellest, et L.G.Gemel oli endal auto olemas. Seega ei saanud põhjuseks olla raha teenimine. Samuti ei saanud põhjuseks olla transpordivajadus, sest Läti ametivõimudelt laekunud informatsiooni kohaselt oli YY nimele registreeritud neli sõidukit ja kõigil oli lubatud liikluses osaleda. XX nimel oli Opel Vectra Caravan ja Laima Gundega Gemele kuulus Mercedes-Benz A
10. Lisaks välistab selle ka asjaolu, et ärandatud Audilt eemaldati registreerimisnumbrid ja jäeti Seja asulasse seisma. Kui Laima Gundega Geme läks uuesti Audiga registritoiminguid vormistama, siis ta lahkus ja ei vastanud telefonile. Asitõend viidi politsei parklast ära sisuliselt vahetult pärast kuriteo toimepanemist, täpsemalt pärast kolmandat tööpäeva. Seega oli kriminaalmenetlus tõendite kogumise algusfaasis ning see asjaolu oli teada ka L.G.Gemele. Objektiivselt leidiski aset tõendi füüsiline kõrvaldamine kriminaalasjas s.o menetleja valdusest. Prokurör on seisukohal, et justnimelt süüdistatavate välise teopildi alusel on võimalik tuvastada nende teo motiivi s.o soovi kõrvalda kriminaalmenetlusest auto kui asitõendi, et takistada tõendamisasjaolude tuvastamist – Audi viidi ära esimesel võimalusel, kui selle asukoht tuvastati, hoolimata sellest, et see asus teises riigis lukustatud ja piiratud aiaga politsei territooriumil, kus olid ka valvekaamerad. Seejuures ei olnud autol olulist väärtust, süüdistavatel oli endil töökoht ja samuti oli neil olemas oma transpordivahendid, millega liigelda. Seega puudus süüdistatavatel igasugune muu mõistlikult eeldatav huvi autot ära viia.“ Prokurör ei pea põhjendatuks ka kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohti. Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtuotsusest nähtub, et L. G. Gemet käsitletakse läbivalt kuriteo toimepanijana ning ka otsuse reolutiivosas on L. G. Geme süüdi tunnistatud. 7 Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu järeldustega tõendite hindamisel, ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Kaitsja ei ole konkreetselt välja toonud, millist tõendit on kohus valesti hinnanud või mil viisil on süüdistatava süü välistatud. Prokuröri hinnangul on tõendeid kogumis hinnates võimalik järeldada, et L. G. Geme on toime pannud talle süüdistuses etteheidetud kuriteo ning Pärnu Maakohus on seda otsuses ka veenvalt põhjendanud. Kuigi kohtuotsust saanuks mitmes punktis oluliselt paremini sõnastada, on kohtu siseveendumuse kujunemine tervikuna lugejale jälgitav. Prokurör leiab, et võimalikud minetused sõnastuses on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. KrMS § 341 lg-s 3 sätestatud toimimisalternatiivide vahel valiku tegemisel tuleb teatud juhtudel muu hulgas arvesse võtta ka menetlusökonoomia argumenti. (3-1-1-14-14 p-d 695–708 ja 718, 3-1-1-109-15, p 128). Juhul, kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks.
11. 20.05.2019 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
12. jaanuari 2019 otsuse Laima Gundega Geme

§ 316

lg 1 –

§ 22

lg 1, 3 järgi süüditunnistamise ja talle karistuse kohaldamise ning talt menetluskulude väljamõistmise osas ning mõistis Laima Gundega Geme

§ 316

lg 1 –

§ 22lg 1, 3 järgi õigeks.

Tallinna ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur ning 14.11.2019 oli ringkonnakohtu otsus Riigikohtu otsusega tühistatud ja saadetud tagasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukooseisus. Eelmenetluses ringkonnakohtus jäi apellandist kaitsja enda poolt esitatud apellatsiooni juurde. Oma varsemalt esitatud kirjalike seisukohtade juurde jäi ka prokuratuur ning palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellantide apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus sissejuhatavalt märgib, et süüdistatava kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse kuriteo objektiivse koosseisuga realiseerimisega seonduvat ja leitakse, et L. G. Geme poolt objektiivse kuriteokooseisu realiseerimine pole tõendamist leidnud. Süüdistatav oma apellatsioonis märgib, et ta ei olnud teadlik mitte ainult sõiduki seosest tema venna kriminaalasjaga, vaid ka sellest, kelle valduses ja kus asub sõiduk. Märkida tuleb sedagi, et Tallinna Ringkonnakohus eelmises kohtukoosseisus andis oma 20.05.2019 otsuses ammendavad vastused apellatsioonides esitatud argumentidele. Prokuratuuri kassatsioonis Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2019 järeldusi seoses L. G. Geme-le inkrimineeritud kuriteo § 316 lg 1 –

§ 22

lg 1, 3 järgi objektiivse koosseisu realiseerimisega ei vaidlustatud ning nende osas pole Riigikohus seisukoha võtnud. Riigikohus ei nõusutnud Tallinna ringkonnakohtuga üksnes osas, et L. G. Gemele esitatud süüdistus ei võimalda hinnata, kas talle etteheidetav tegu vastab

§ 316

lg 1 – § 22 lg te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele. Ringkonnakohtu uus kohtukoosseis, tutvunud nii esitatud apellatsioonidega kui ka kriminaalasja materjalidega tervikuna, leiab nõustuvalt ringkonnakohtu eelmise kohtukooseisu vastustega apellatsioonidele, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust Pärnu Maakohtu 23.01.2019 otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioonis toodud argumendid väärivad tähelepanu vaid karistuse mõistmise osas. Ringkonnakohtu uus koosseis peab võimalikuks ja vajalikuks taasesitada ringkonnakohtu eelmise kohtukoosseisu vastuseid esitatud apellatsioonidele muutmatul kujul (I), käsitleb L. G. 8 Geme poolt toimepandud teo subjektiivse koosseisu realiseerimisega seonduvat (II), seejärel peatub mõistetud karistusel ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) . I.

1. Süüdistatav heidab apellatsioonis ette, et kohtueelse menetluse käigus on tema kahtlustust muudetud ning maakohus on ka süüdimõistva otsuse tegemisel kvalifitseerinud tema teo süüdistusega võrreldes erinevalt. Need väited ei anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kriminaalmenetluse seadustik ei keela kahtlustuse muutmist kriminaalmenetluse käigus. Ka kohus pole teo kvalifikatsiooni muutes kriminaalmenetlusõigust rikkunud: kohus on seotud küll süüdistuses esitatud faktiliste asjaolude kirjeldusega, kuid mitte prokuratuuri poolt neile antud õigusliku hinnanguga.
2. Nii süüdistatav kui kaitsja toovad välja, et maakohus on pidanud L. G. Geme kaasaaitamistegu tõendatuks üksnes osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on väide, justkui oleks maakohus lugenud L. G. Geme teo tõendatuks vaid osaliselt, ekslik. Kaitsja väitel ei pidanud kohus tõendatuks L. G. Geme kaasaaitamispanust Lätti naasmisel. Tegelikult on maakohus öelnud seda, et süüdistuses kirjeldatud L. G. Geme tegevus pärast Audi parklast ära sõitmist – Audile järgnedes Lätti sõitmine – ei aidanud enam kohtu hinnangul tõendi kõrvaldamisele kaasa, st see tegevus ei olnud kohtu hinnangul käsitatav kaasaaitamisteona. Alusetu on ka süüdistatava seisukoht, et tema süüdimõistmine olukorras, kus maakohus pidas süüdistust põhjendatuks ainult osaliselt, rikub in dubio pro reo põhimõtet.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendite kogumist nähtuvalt oli L. G. Geme see, kes tõi oma autoga Pärnusse politsei parkla juurde isiku, kes toimetas sellest parklast minema YY Audi A6 Avanti. Kõnealune Audi oli politsei parklas põhjusel, et seda kasutanud O. Gemist kahtlustati vargustes. Apellatsioonide argumendid ei lükka seda järeldust ümber. Alusetud on kaitsja väited, mille kohaselt on maakohus tuginenud lubamatutele oletustele. Seisukohad, mida kaitsja peab lubamatuteks oletusteks, põhinevad konkreetsetel tõenditel, st tegemist on tõendite alusel tehtud järeldustega. Ringkonnakohtu hinnangul on jälgitav, kuidas maakohus jõudis tõendite alusel järeldusteni, millega kaitsja ei nõustu. 9.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L. G. Geme autoga – Mercedes-Benz A170ga – toimetati A. H. Tammsaare pst 61 parkla juurde isik, kes sõitis parklast ära sinna hoiule pandud Audi A6 Avantiga. Vaidlus puudub selle üle, et L. G. Gemele kuulus teo toimepanemise ajal hõbehall sõiduauto Mercedes-Benz A
4. Autot ja selle registreerimistunnistust on asitõendina vaadeldud (kd I; tl. 73 – 77). Maakohus on asunud seisukohale, et turvakaamerate videosalvestistelt ja fotodelt on näha, et just samasuguse Mercedes-Benziga toimetati Pärnu Spordihalli ja Pärnu Keskkonnahariduskeskuse vahel olevasse parklasse isik, kes toimetas Audi politsei kasutatavast parklast minema. Maakohus on otsuses kirjeldanud, kuidas turvakaamerate salvestistelt on näha auto saabumist Pärnu Spordihalli ja Pärnu Keskkonnahariduskeskuse vahel olevasse parklasse; selle kõrvalistuja kohalt isiku väljumist ja Tammsaare pst 61 asuva politsei parkla poole suundumist ning lõpuks Mercedes-Benzi lahkumist pärast Audi parklast välja sõitmist. Nii kaitsja kui süüdistatav leiavad apellatsioonides, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud salvestised ja fotod on niivõrd kehva kvaliteediga, et ei võimalda tuvastada, et tegemist oli just L. G. Geme autoga. Sama seisukoha esitasid nad ka maakohtus ning kohus on seda käsitlenud. Maakohus möönab, et salvestiste ja fotode kvaliteet on kehv, kuid leiab, et siiski on tuvastatav, 9 et tegemist on L. G. Geme autoga. Kohus leidis, et auto akende kuju ja tagumise väikese akna ja aknaposti kuju järgi on tuvastatav, et tegemist on Mercedes-Benz A170 tüüpi sõiduautoga. Samuti tõi kohus välja, et tegemist on heledat värvi autoga sarnaselt L. G. Geme autoga. Ka ringkonnakohus leiab, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on auto kerekuju, proportsioonide ja aknajoone alusel võimalik järeldada, et tegemist on MB A-klassi autoga. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et toimiku materjalide alusel pole võimalik tuvastada, et tegemist on just MB A170-ga, mitte mõne teise MB A-klassi autoga. Ringkonnakohus möönab, et tõesti ei ole tegelikult võimalik tuvastada, et tegemist oli just mudeliga MB A170 – numbriline tähis iseloomustab mootorit. Ringkonnakohtu hinnangul on aga oluline see, et tegemist on autoga, mis oma põhitunnuste poolest vastab L. G. Geme autole: tegemist on sama põlvkonna A-klassi Mercedes-Benziga, mille värvitoon sarnaneb samuti L. G. Geme auto omale. Üksivõetuna ei ole see info piisav, väitmaks, et tegemist oli L. G. Geme autoga, koos teiste L. G. Gemet süüstavate tõenditega aga küll. Alusetu on L. G. Geme etteheide, et turvakaamerate salvestiste vaatlemisel on keskendutud tema autole, kriminaalasja juurde pole võetud rohkemate kaamerate salvestisi ega vaadeldud laiemat ajavahemikku. Kriminaalasja juurde võetakse asjassepuutuvad tõendid. Kuna tuvastatud on see, millal Audiga parklast ära sõideti, on igati põhjendatud, et uuritakse just umbes selle aja salvestisi ning keskendutakse lähipiirkonna turvakaamerate salvestistele. 9.2 Tõendatud on see, et samal ajal viibis L. G. Geme oma autoga Eestis. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) vaatluse protokolliga on tõendatud, et L. M. Gemele kuuluv sõiduauto Mercedes Benz A170 registrinumbriga NNNNNN sisenes
5. juulil 2017 kell 00:21:08 Ikla piiripunkti kaudu Eestisse ning lahkus uuesti Eestist kell 02:06:
6. Õige on apellatsioonides toodud väide, et tegemist on süsteemiga, mis registreerib Eesti Vabariiki sisenevad ja riigist väljuvad autod, mistõttu ei tõenda selle andmed vahetult L. G. Geme auto jõudmist Pärnusse. Nimetatud info on aga oluline põhjusel, et näitab, et turvakaamera salvestistel nähtav auto võis olla L. G. Geme auto. Kaitsja asus maakohtus seisukohale, et arvestades L. G. Geme auto Eestisse sisenemise ja riigist väljumise vahelist aega, ei saanud auto jõuda Pärnusse. Maakohus leidis, et see oli võimalik kiirust ületades. Kaitsja hinnangul on maakohtu seisukoht, et L. G. Geme ületas oluliselt lubatud sõidukiirust, oletuslik. Ringkonnakohus leiab, et küsimus sõidukiirusest on teisejärguline ning oluline on vastata küsimusele, kas on võimalik, et kell 00:21:08 Ikla piiripunkti kaudu Eestisse sisenenud ja kell 02:06:12 uuesti riigist lahkunud, seega ca 105 minutit Eestis olnud autoga oli võimalik jõuda käia Pärnus. Ringkonnakohus märgib, et nt Google Maps kaardirakenduse teekonnaplaneerija andmetel on Ikla piiripunkti ja A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu vahemaa 62,1 km ning ilma liikluseta on selle autoga läbimise aeg 46 minutit. Seega oli kell 00:21 Eestisse sisenenud autol võimalik jõuda mõned minutid pärast kella ühte A. H. Tammsaare pst 61 juurde. Seda, et Audi A. H. Tammsaare pst parklast ära viimise ajal Pärnus olnud auto sai kell 02:06:08 Ikla piiripunkti kaudu Eestist lahkuda, näitavad selgelt kogutud tõendid. Nimelt lahkus Audi, mis sõitis kell 01.22 parklast välja (kd I; tl. 69), Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist kell 02:00:10 (kd I; tl. 60), st mõned minutid enne L. G. Geme autot. Alusetu on L. G. Geme seisukoht, et kuna Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaselt oli tal seaduslikult Eestis viibides õigus vabalt liikuda, ei tohi süüstava tõendina kasutada andmeid tema viibimiskoha kohta. Liikumisvabadus ei tähenda, et kohtumenetluses ei tohi kasutada andmeid isiku asukoha kohta. Mis puutub L. G. Geme väitesse, et ta käis ööl vastu
7. juulit 2017 Eestis turistina, siis ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit kriminaalasjas ei ole. Nagu prokuröri vastuses märgitud, on tegemist asjaoluga, mille kohta oleks saanud L. G. Geme anda ütlusi, kuid L. G. Geme kasutas õigust ütlusi mitte anda. Riigikohtule esitatud kaebust, millele L. G. Geme viitab, selle 10 kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ning sellele tugineda ei saakski. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, kuulatakse üle (KrMS § 66 lg 1, § 68). Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sellest ühtlasi, et tõendina ei saa kasutada isiku menetlusdokumentide esitatud väiteid, mida ei ole kogutud ettenähtud korras. 9.3 Seda, et L. G. Geme kasutas oma autot ise, kinnitab tema autost leitud telefoni Samsung GT-I9105P vaatlusprotokoll. Selle andmetel on kell 01:02 saabunud L. G. Geme numbrile Eesti levialasse sisenemisega seotud sõnumid (kd I; tl. 106). Telefon asus esimese sõnumi saabumise ajal Pärnus tugijaama U8353-PLennuki (Riia mnt 273) ja teise sõnumi saabumisel Pärnu kesklinnale (sh A. H. Tammsaare pst-le) lähemal asuva U0801-P-Energia (Energia tn 7) levialas. A. H. Tammsaare pst 61 parkla ei jää nende mastide levialast kaugele. Turvakaamera salvestise kohaselt liikuski L. G. Geme autole sarnanev A-klassi Mercedes-Benz kell 01:04 mööda A. H. Tammsaare puiesteed. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et telefoni salvestatud kontaktid ning L. G. Geme Facebooki kontol olev pilt, millel L. G. Gemel on käes mobiiltelefon Samsung GT-I9105P (kd I; tl 130) , näitavad, et tegemist oli just L. G. Geme telefoniga. Põhjendamatud on L. G. Geme väited, justkui oleks kriminaalmenetluses, sh maakohtu otsuses vastuolulised andmed selle kohta, millise numbriga sim-kaart selles telefonis oli. Maakohus on tuginenud asitõendi vaatlusprotokollile, mille kohaselt olid vaadeldavateks objektideks mobiiltelefon IMEIkoodiga 357798/05/132172/5 ning sim-kaart identifitseerimisnumbriga 89371026111105188514 (kd I; tl. 85). Toimikus ei ole tõendeid, millest nähtuks väide, nagu oleks telefonis samaaegselt kasutatud mitut sim-kaarti. 9.4 Ka telefonist selle vaatlusel saadud info viitab sellele, et just L. G. Geme oli see, kes toimetas politsei parkla juurde isiku, kes sealt L. G. Geme emale kuulunud Audiga ära sõitis. Esiteks nähtub telefonist, et see oli teo toimepanemisele eelnenud õhtul C ehk L. G. Geme ema wifi-võrgus. See osutab sellele, et Audi politsei parklast ära viimise eelsel ajal oli L. G. Geme oma ema juures. Seetõttu on asjassepuutumatu L. G. Geme apellatsioonis märgitu, et tema elukoht on XXX. Kuna Audi kuulus L. G. Geme emale, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et L. G. Gemel oli võimalik saada oma ema elukohast Audi varuvõti. Ka nähtub telefoni vaatlusprotokollist, et C-s tehti Audi äratoomiseks ettevalmistusi: telefoni laeti navigeerimisprogramm Waze, milles otsiti Pärnus asuvat sihtkohta. Samuti laeti telefoni suhtlusprogramm whatsapp, mida telefonis
8. juuli 2017 ööl kasutati (kd I; tl. 104). Muu hulgas on whatsappi vahendusel saadetud YY-le sõnumid „Sõidame“ ja „Tagasi“ (kd I; tl. 107, 111). L. G. Geme on apellatsioonis märkinud, et tal poleks olnud vajadust navigeerimisprogrammi järele, kuna ta oli alles Pärnus käinud ja sündmuskoht oli Riia mnt ääres. Kohtukolleegium nendib, et see ei lükka ümber fakti, et telefoni oli just süüdistuses kirjeldatud teole eelneval ajal vastav programm laetud ja sellega oli otsitud Pärnus asuvat sihtkohta. Ka peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga kõnekaks whatsappi kaudu järjest saadetud sõnumeid „Sõidame“ ja „Tagasi “: need olid saadetud Audi omanikule ajal, kui Audi oli parklast lahkunud ja pisut enne seda, kui Audi ja seejärel L. G. Geme Mercedes-Benz Ikla kaudu Eestist lahkusid. Kuna sõnumid on saadetud järjest, on põhjust arvesada neid koos ning mitmuse kasutamine sobib sellega, et naasti kahe autoga. 9.5 Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et lisaks eelnevale viitab L. G. Geme seotusele Audi parklast ära toimetamisega tõik, et
9. juuli 2017 hommikul käis ta koos YY-ga 11 autot enda nimele registreerimas. Koos asjaoludega, et L. G. Geme oli Audi parklast äraviimise ajal Eestis ja tema omale sarnaneva autoga toimetati parkla juurde Audi ära viinud, näitab auto kiire registreerimine tema nimele tema seotust Audi politsei parklast ära toimetamisega. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaudsete tõendite kogumiga on tõendi kõrvaldamisele kaasaitamise objektiivne koosseis tõendatud. Kriminaalmenetluse seadustik ei keela asjaolude tuvastamist kaudsete tõendite alusel.
10. Kaitsja ei ole apellatsioonis subjektiivset süüteokoosseisu puudutavaid argumente esitanud.
11. L. G. Geme väidab apellatsioonis, et ta ei olnud üldse teadlik sellest, et Audi oli kriminaalasjas asitõend. See oleks asjakohane juhul, kui L. G. Gemele heidetaks ette üksnes auto enda nimele registreerida laskmist ning tõendatud ei oleks, et L. G. Geme osales auto parklast ära toimetamisel. Maakohus leidis, et L. G. Geme teadis seda, et auto on kriminaalasja pärast politsei valduses,
12. juulist 2017: siis käis L. G. Geme koos YY-ga Pärnu politseimajas, kus YY-ga viidi läbi menetlustoiming. L. G. Geme rõhutab, et menetlustoiminguid tehti ainult tema emaga ja see ei tähenda, et ka L. G. Geme pidi teada saama, et Audi on kriminaalasjas asitõend. Pealegi nähtub YY ütlustest, et talle öeldi üksnes, et Audi on kinni peetud. Seega ei teadnud ka YY, et tegemist oli asitõendiga. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava väited maakohtu seisukohta ümber ei lükka. Kuivõrd L. G. Geme oli emaga politseihooneski kaasas, on igati alust järeldada, et YY kaudu jõudis ka temani info, et Audi on politsei valduses. Seda kinnitab tõsiasi, et just L. G. Geme toimetas Pärnusse politsei parkla juurde isiku, kes auto parklast ära viis. II.
13. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus L. G. Geme poolt toimepandud teo subjektiivse koosseisu realiseerimisega seonduvat. Kohtukolleegium sissejuhatavalt märgib, et KrMS § 364 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. 14.11.2019 otsuses asus soostus Riigikohus ringkonnakohtu eelmise kohtukoosseisu etteheitega, et maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud L. G. Geme subjektiivset koosseisu

§ 316

lg 1 – § 22 lg te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel, mis ei pea aga ilmtingimata kaasa tooma süüdistatava õigeksmõistmist. Riigikohus asus seisukohale, et menetletavas kriminaalasjas täideviijale esitatud süüdistusest nähtub selgelt talle teo toimepanemisel etteheidetav eesmärk. Samuti ilmneb L. G. Geme süüdistusest, et ta aitas tahtlikult kaasa täideviija teole asitõendi kõrvaldamisel. Seejuures on toodud faktilised asjaolud, milles L. G. Geme kaasaaitamistegu seisnes. Riigikohus nõustus prokuratuuriga ka selles, et süüdistuses kajastatud faktilised asjaolud võimaldavad kohtul hinnata täideviija ja L. G. Geme teo subjektiivse koosseisu tõendatust. Riigikohus on selgitanud, et kohtud on vaatamata süüdistuses sellekohaste viidete puudumisele õigustatud tuvastama teatud asjaolusid kui n-ö taustafakte, mis kinnitavad või lükkavad ümber süüdistuses kirjeldatud asjaolude esinemist, kuid ei ole käsitatavad süüdistuse alusfaktidena, mis oleks subsumeeritavad mõne koosseisulise tunnuse alla. 13. Riigikohus on samuti põhjalikult käsitlenud

§ 316

koosseisulise tunnusena sätestatud eesmärgiga seonduvat.

§ 316

kohaselt on karistatav tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist. Toimepanijal peab olema tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes (

§ 16

). Lisaks kujutab süüteokoosseisu subjektiivset tunnust

§-s 316 sätestatud eesmärk, mis iseloomustab täideviija käitumise 12 sihte ja väljendab tahtluse vormina kavatsetust (

§ 16lg 2).

Koosseisus sätestatud eesmärk ei pea olema ainus, mida isik tegu toime pannes saavutada soovib. Ka samaaegne mitme eri eesmärgi poole püüdlemine ei välista kavatsetust, s.o tegemist võib olla eesmärkide paljususega ning seejuures ei pea koosseisuline eesmärk neist olema peamine. Teisisõnu võib isiku käitumise peamiseks motivaatoriks olla näiteks soov saada tagasi tema valdusest välja läinud ese (põhieesmärk), millega kaasneb ka soov valduse tagasivõitmise kaudu kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust (kõrvaleesmärk). Samuti ei pea isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema tegevus eesmärgini viib (vt RKKKo 3-1-1-62-14, p 11), ega omama üksikasjalikku ettekujutust, millise konkreetse tõendamiseseme asjaolu tuvastamist võib tõendi kõrvaldamine takistada. (p 26)

§-s 316 sisaldub mittekongruentne süüteokoosseis, mille puhul ulatub täideviijal subjektiivselt esinev eesmärk kaugemale objektiivsetest koosseisutunnustest. Seetõttu ei ole nõutav, et tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist tegelikult takistaks (vt ka RKKKo 3-1-1-38-11, p 30), vaid on oluline, et taotletav eesmärk oleks isikut liikumapanevaks jõuks (vt RKKKo 1-15-10119/80, p 38). (p 27)

1. Käesolevas kriminaalmenetluses on üheselt tõendatud, et Laima Gundega Geme oli algusest peale teadlik oma vend QQ politsei poolt kahtlustatavana ning YY-le kuulunud sõiduauto Audi A6 Avant (reg nr. XXXXXX) 05.07.2017 kinnipidamisest. Uuritud tõenditest nähtub, et kinnipidamisest ülejärgmisel päeval ehk 07.07.2017 tuli ta koos ema YYga Lääne prefektuuri kahtlustatav QQ-le pakki üle andma. YY-le anti politseis teada, et auto on seoses kriminaalmenetlusega kinni peetud. Antud kontekstis eluliselt on usutav, et ema ja tütar Gemed juba siis (ehk kahtlustatava esimesel külastamisel) tulid muuhulgas ka auto järele, kuid autot neile ei antud, kuna see oli asitõendiks kinni peetud. Seda veendumust kinnitab asjaolu, et 09.07.2017 tunnistaja AA-le helistas XX ning tundis huvi, kas ta veab politsei poolt ära võetud autosid, kus Pärnu politsei ära võetud autosid hoiab ja kuidas neid kätte saab. AA selgitas täpselt, kus politsei hoiuparkla asub ning temale teadaolevat kättesaamise korda. Samuti ütles, et ei ole mõtet vaatama minna, kuna see kinnine territoorium ja on aed ees. Juba järgneva päeva öösel 10.07.2017 ehk mõned tunnid peale AA-le tehtud kõnet toimetas Laima Gundega Geme politsei parkla juurde tundmatu isiku, kes hõivas ilma loata sõiduauto Audi A6 Avant (reg.nr XXXXXX), mis oli asitõend kriminaalasjas, sõitis selleks vastavat luba omamata läbi aeda tekitatud avause minema ja lahkus koos sõidukiga Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Uuritud tõenditest nähtub samuti, et Laima Gundega Gemele oli üheselt teada, et tuldi politsei valduses olevale Audi A6 Avant (reg nr. XXXXXX) järele, mille hõivamise järel koheselt lahkuti Eestist. Kohtukolleegiumi veendumusel kõnekas asjaolu L.G. Geme tahtlusevormi tuvastamisel on ka tema teojärgne käitumine, kui ta juba 10.07.2017 püüdis koos emaga kõnealuse Audi kohta Limbaži liiklusohutusameti keskuses uut registritoimingut teha (kd II, tl 10-18). Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel (vt nt RKKKo 3-1-1-46-15, p 9 ja RKKKo 3-1-1-102-16, p 17). Kohtukolleegiumi veendumusel eespool kirjeldatud sündmuste jada näitab üheselt, et asitõendina olnud Audi viidi ära esimesel võimalusel, kui selle asukoht tuvastati, hoolimata sellest, et see asus teises riigis lukustatud ja piiratud aiaga politsei territooriumil, kus olid ka valvekaamerad. Kohtukolleegium on eespool viidanud Riigikohtu seisukohale samas asjas, millest nähtub, et isiku käitumise peamiseks motivaatoriks olnud soov saada tagasi tema (antud juhul tema venna) valdusest välja läinud ese (põhieesmärk), ei välista kavatsetust takistada käimasolevat kriminaalmenetlust (kõrvaleesmärk). Antud juhul uuritud tõendikogumiga on ümberlükkamatult tõendatud, et süüdistatav Laima Gundega Geme oli teadlik, et Audi A6 Avant omab tähtsust kriminaalmenetluse lahendamisel, see on kinni peetud politsei poolt, kuid ta soovis asitõendiks olnud autot tagasi saada ning aitas tõendi kõrvaldamisele kaasa sellega, et ta toimetas auto 13 politseiparklast äraviimiseks kohale tundmatu isiku, seega realiseeris süüdistatav kaasaaitajale vajalikku topelt tahtluse kavatsetuse vormis. III.
2. Esitatud apellatsioonis süüdistatav L. G. Geme märgib, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud sellega, et ta oli kinni peetud
3. juulist 2017 kuni
4. juulini
5. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud apellatsiooni argument väärib tähelepanu. Nähtuvalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist oli L. G. Geme kinni peetud ajavahemikul 20.07.2017 kuni 22.07.2017 (kd I, tl 71) ning see aeg ei ole maakohtu poolt arvestatud

§ 68alusel karistusaja hulka.

Selliselt maakohus ebaõigesti kohaldas karistuse mõistmisel materiaalõigust. See rikkumine tingib maakohtu otsuse tühistamise süüdistatavale mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning selles osas uue kohtuotsuse tegemise.

1. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt on tehtud toimingute – maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamsie – ajakulu kokku 3 tundi. Sellest tulenevalt taotleb kaitsja, et kohus määraks riigi õigusabi tasu suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kohtukolleegium leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tühistatakse esimese astme kohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja tehakse uus kohtuotsus, siis kannab menetluskulud riik.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p 2 ning § 340 lg 2 p 4 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
3. jaanuari 2019 a kohtuotsuse L. G. Geme eelvangistuse ja kinnipidamise aja arvestamise ning ärakandmata karistuse määramise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata, süüdistatava apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Allkirjastatud digitaalselt 14