1-16-1731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–16-1731 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristin

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele Heiti Kitsele Harju Maakohtu 22.03.2016.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 8 (kaheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. Lugeda Heiti Kitse karistuse kandmise alguseks 21.11.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista Heiti Kitselt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Heiti Kitsele eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada Heiti Kitsele, prokurörile, Tallinna Vanglale ja Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 22.03.2016.a kohtuotsusega tunnistati Heiti Kits süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat 7 kuud vangistust.

Tartu Ringkonnakohtu 21.08.2018 kohtumäärusega vabastati Heiti Kits tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 04.06.2019. a, millest kohaldati esimeseks 4kuuks elektroonilist valvet ning määrati ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2, 4 alusel määrati Heiti Kitsele lisakohustusteks – mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; alluda OÜ Terviskeskus Elulootus sõltuvusravile või kriminaalhooldaja määratud ravile; alluda elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 07.09.

1. a. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 10.04.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande Heiti Kitse karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Heiti Kits ei täida talle kohtu poolt määratud lisakohustust - asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele. Kriminaalhooldusametnik võttis xxx OÜ juhatuse liikme xxx telefoni teel ühendust reedel, s.o 05.04.
3. a ning vestlusest selgus, et Heiti Kits töötas antud firmas ajavahemikul 17.09.
4. a kuni 15.12.
5. a. Seisuga 02.04.
6. a kriminaalhooldusalune ei tööta ega ole end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud. Kriminaalhooldusalune Heiti Kits ei järgi kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Heiti Kits käis viimati osakonnas registreerimas 27.02.
7. a ning kriminaalhooldusametnik määras talle uueks ajaks 13.03.
8. a. 2 Kriminaalhooldusalune helistas 13.03.
9. a ning väitis, et on haige ja lubas, et esmaspäeval, s.o 18.03.
10. a helistab, mida ta aga ei teinud. Kriminaalhooldusametnik helistas ise Heiti Kitsele 19.03.
11. a, kes väitis, et on ikka veel haige ja perearsti juurde pidavat minema neljapäeval, s.o 21.03.
12. a või reedel, s.o 22.03.
13. a, peale seda lubas tulla osakonda, kuid Heiti Kits oma lubadust ei täitnud ja osakonda ei ilmunud. Isik helistas 26.03.
14. a ja väitis, et läheb uuesti perearsti vastuvõtule 27.03.
15. a ning peale seda tuleb osakonda ja esitab arstitõendi haigestumise kohta, kuid ka sel kuupäeval isik ei ilmunud osakonda. Kriminaalhooldusametnik helistas isikule 28.03.
16. a ja 29.03.
17. a, Heiti Kits telefonikõnedele ei vastanud. Heiti Kits helistas 04.04.
18. a ning väits, et on ikka veel haige, perearsti juurde pidi minema esmaspäeval, s.o 08.04.
19. a ning osakonda lubas tulla 09.04.
20. a kell 09.00, mida ta aga ei teinud. Nooremametnik tegi kodukülastuse isiku elukohta xxx 04.04.2019, Heiti Kitse kodus ei olnud. Harju Maakohtu 15.05.
21. a kohtumääruse kuulutati Heiti Kits tagaotsitavaks ning ta peeti kinni selles kriminaalasjas 21.11.
22. a. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele Heiti Kitsele Harju Maakohtu 22.03.
23. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. On leidnud kinnitust, et isik tarvitas alkoholi, kuigi see oli talle keelatud. Alkoholi kogus ei ole oluline rikkumise toimepanemisel. Samuti tarvitas ta katseajal narkootikume ja ei ilmunud registreerimistele. Kriminaalhooldusalune asus kohtuistungil seisukohale, et ta on nõus tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. Ta tunnistas, et tal tuvastati joove ning ta rikkus käitumiskontrolli kohustusi, kuid rikkumise põhjust ei oska ta välja tuua. Vahepeal oli ta haige, mille kohta esitas ka arstitõendid. Ta kartis kohtuistungile tulla. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata Heiti Kitse karistust täitmisele. Tänaseks päevaks on talle määratud katseaeg lõppenud. Asjaolu, et isik ei täitnud töötamise kohustust, ei ole põhjus, miks peaks karistuse täitmisele pöörama. Kuna isiku suhtes on alustatud uus kriminaalasi, siis ei ole vajadust seda karistust täitmisele pöörata.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Heiti Kitsele Harju Maakohtu 22.03.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja Tartu Ringkonnakohtu 21.08.
2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune Heiti Kits ei täitnud talle kohtu poolt määratud lisakohustust - asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele. Kriminaalhooldusametnikule teatas Heiti Kitse tööandaja xxx OÜ juhatuse liige xxx telefoni teel, et Heiti Kits töötas antud firmas 3 ajavahemikul 17.09.
3. a kuni 15.12.
4. a. Erakorralise ettekande kohtule esitamise seisuga, s.o 02.04.
5. a kriminaalhooldusalune ei töötanud ega olnud end ka Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud. Samuti kriminaalhooldusalune Heiti Kits ei järginud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nooremametnik tegi kodukülastuse Heiti Kitse elukohta xxx 04.04.
6. a, s.o päeval, mil isik telefoni teel väitis, et on ikka veel haige ega saa registreerimisele ilmuda, kuid Heiti Kitse kodus ei olnud. Kriminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil seisukohale, et kuna H. Kits ei ole vanglast vabanedes täitnud talle kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse kohustusi, tuleb Heiti Kitsele mõistetud karistus täitmisele pöörata. Heiti Kits oli kohtuistungil nõus tema suhtes mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega ja tunnistas tema poolt kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Teatas, et vahepeal oli ta küll haige, mistõttu ei olnud tal võimalik registreerimisele ilmuda. Heiti Kitse kaitsja avaldas kohtuistungil arvamust, et isiku mittetöötamine ei saa küll olla karistuse täitmisele pööramise aluseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud Heiti Kitsele mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas peale Heiti Kitse vanglast vabanemisest, kuid isik on rikkunud käitumiskontrolli kohustusi juba katseaja algusest peale. On leidnud kinnitust, et Heiti Kits rikkus kohtumäärusega talle

§ 75lg 2 p 21 alusel määratud lisakohustust – mitte tarvitada narkootikume.

Politsei teatel tarvitas Heiti Kits 25.09.

1. a GHB. Seega narkootikume tarvitamine leidis aset vaid 18 päeva peale isiku vanglast vabanemist. Tartu Ringkonnakohtu 21.08.
2. a kohtumäärusega kohustati Heiti Kitse asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt 2 nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumisest. Heiti Kits küll asus tööle 17.09.
3. a, kuid ta töötas seal vaid kuni 15.12.
4. a ning peale seda kuupäeva ei ole ta uuesti tööle asunud ega võtnud end Töötukassas arvele. Samuti oli Heiti Kitsel probleeme registreerimistele ilmumisega. Põhjusega puudumisi on tal haiguslehega tõendatud alates 13.03.
5. a - 29.04.
6. a ja 07.05.-08.05.
7. a. Perearst dr xxx teatas 09.05.
8. a Harju Maakohtu järelepäringule, et Heiti Kits oli 23.04.
9. a haige ja põdes bronhiiti ning 07.05.
10. a olid patsiendil veel haigusnähud, mis ei võimaldanud teha rasket füüsilist tööd, aga ei olnud takistuseks osalemaks kohtuistungil. Lisaks teatas Heiti Kitse perearst 16.05.
11. a Harju Maakohtule, et Heiti Kits pöördus 15.05.
12. a polikliinikusse ning soovis saada tõendit alates 14.05.
13. a, kuna tema kaebuseks oli punetav silm, mille tõttu määrati talle retseptiravim. Samal päeval, s.o 15.05.
14. a Heiti Kits helistas perearstile ja kuna ta tõendit ei saanud, siis ta ähvardas perearsti ja sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Samuti perearst täpsustas, et varasemalt on Heiti Kits soovinud haiguslehte seoses kriminaalhooldajale ning tööst vabastuseks, mitte aga kohtule esitamiseks. Seega ei olnud Heiti Kitsel alates 14.05.
15. a mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks. Isiku sellisest käitumisest saab kohus teha vaid järelduse, et vaatamata üle 2 aasta 10 kuu ja 3 päeva vangistuses viibimist, ei ole Heiti Kits muutnud oma käitumisviise ega harjumisi ning ei arvesta käitumiskontrolli nõuetega. Kui isik on vabastatud kriminaalhooldusele tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, peab ta kindlasti eriti tähelepanulikult jälgima kriminaalhoolduse nõuete korrektset täitmist. Kohtu hinnangul on Heiti Kits rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kohustusi tahtlikult. Kohus vabastas Heiti Kitse tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täita. 4 Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse Heiti Kitse rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. H. Kits viibis juba reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ta ikkagi ei hakanud vanglast vabanemisel reeglitekohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise - kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt talle määratud kohustusi täidab. Kohus vabastas isiku 21.08.
16. a kohtumäärusega karistuse kandmiselt just eesmärgil, et anda isikule ikkagi võimalus karistust edasi vabaduses kanda, kuid H. Kits ei ole osanud seda hinnata. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on Heiti Kitse suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Heiti Kitsele Harju Maakohtu 22.03.
17. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 8 kuud ja 27 päeva vangistust -

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5