Obsah (9)

§ 184§ 392§ 64§ 65§ 68§ 63§ 424§ 73§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8498 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 184lg 21 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.

Sama otsusega tunnistati G. Shcherbakov süüdi

§ 392

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 184lg 21 p 1 järgi, 3 kg amfetamiini käitlemises 07.05.2009-08.05.2009, mõisteti G.

Shcherbakov õigeks seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti G.

Shcherbakovile kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1,

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.07.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti G. Shcherbakovile 10 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati tõkendina vahi all pidamine kantud karistuse hulka ning karistusaja alguseks loeti 17.05.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2013 otsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 21.06.2012 otsus G. Shcherbakovile

§ 184

lg 21 p 1 ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuste ning liitkaristuste mõistmise osas

§ 64lg 1, § 65 lg 2 alusel.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti G. Shcherbakovile kuritegudes

§ 184

lg 21 p 1 ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati G.

Shcherbakovile mõistetud karistust Viru Maakohtu 03.07.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 4 kuud 27 päeva vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. 1.

1. Riigikohus jättis 09.09.2013 määrusega G. Shcherbakovi kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata. 1.
2. Karistusaja algus 17.05.2010 ja karistusaja lõpp 14.10.
4. Viru Maakohtu 27.12.2019 määrusega jäeti G. Shcherbakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
5. G. Shcherbakov on ära kandnud vähemalt poole mõistetud vangistusest ehk G. Shcherbakovi puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 2.
6. Maakohus leidis, et G. Shcherbakovi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise ühe tingimusena õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20) – iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakovi vangistuse tingimustes distsiplinaarkorras karistatud üks kord, kuid kohtu ette toodud materjalide pinnalt on sedastatav, et 05.07.2019 määratud distsiplinaarkaristuse määramise aluseks olev käskkiri ei ole jõustunud, kuna G. Shcherbakov on esitanud vastava kaebuse Tartu Halduskohtule. Kuna distsiplinaarsüüteo otsus ei ole jõustunud, on G. Shcherbakov distsiplinaarkorras karistamata isikuks. G. Shcherbakovi käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist toetavad. Nii on G. Shcherbakov vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul ja seda vaatamata oma tervislikule seisundile, millest võib järeldada tööharjumuse säilimist. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku ja võimaluse toetada oma abikaasat. Iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakovil vabanemise järgselt võimalus asuda täitma töökohustusi OÜ-s Mürin. G. Shcherbakov on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja vestlustes kriminaalhooldusametnikuga. Iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakov vangistuses viibimise jooksul läbinud korduvalt A1 riigikeele kursuse. Ta on osalenud ka A2 riigikeele kursusel, kuid eksami sooritus positiivsele tulemusele ebaõnnestus. Kahtlusteta evivad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavat kaalu isiku vabastamiseks. G. Shcherbakovil on olemas vabanemisfondis rahalised vahendid esmaseks toimetulekuks, võlakohustused puuduvad. Kuigi G. Shcherbakovil puudub kehtiv elamisluba Eestis ja ta kuulub vangistusest vabanemisel Eestist väljasaatmisele, on kaitsja kohtuistungil kinnitanud, et G. Shcherbakovi abikaasa on esitanud elamisloa taotluse. Eelneva pinnalt on alust seisukohaks, et G. Shcherbakovi puhul mitmeid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. 2.
7. G. Shcherbakov soovib võimaliku vabanemise korral asuda elama talle endale kuluvasse korterisse ühes oma abikaasaga. Iseloomustuse koostamise seisuga korteris keegi ei ela. Kehtiv elamisluba G. Shcherbakovil puudub. Tartu Ringkonnakohus selgitas 07.11.2018 G. Shcherbakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine määruses, et 2 vabaneva kinnipeetava kohta tehtud otsus tema riigist väljasaatmiseks ei ole asjaolu, mida kohtud ennetähtaegse vabastamise põhjendatust hinnates võiksid arvesse võtta. Seega tuleb nentida G. Shcherbakovi puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt G. Shcherbakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vaatamata sellele, et esinevad formaalsed alused ennetähtaegseks vabastamiseks, leiab maakohus, et G. Shcherbakovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 2.
8. G. Shcherbakov mõisteti süüdi ja ta kannab pikaajalist vanglakaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tegemist oli organiseeritult grupis sooritatud korduvate ja korduvate tegudega, mitte aga ühekordse juhusliku tegevusega. Vangla on hinnanud G. Shcherbakovi ühiskonnas kõrgohtlikuks. G. Shcherbakov pani kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Iseloomustusest nähtub, et G. Shcherbakov ja tema pere olid majanduslikult kindlustatud, kuid G. Shcherbakovi motiveeris kuritegu toime panema majandusliku kasu saamine. Ka pole võimalik mööda vaadata tõsiasjast, et viimatise süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo pani G. Shcherbakov toime katseajal, kui ta oli süüdi mõistetud

§ 424

järgi ja oli vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi

§ 73alusel.

Mõistetud karistuse täitmisele pööramise oht ei hoidnud G. Shcherbakovi eemal uue eelnevast ühiskonnaohtlikuma kuriteo toimepanemisest. Seega G. Shcherbakovi tegevust ei piiranud hirm võimaliku pikaaegse vangistuse ees. Selline käitumismuster annab alust rääkida G. Shcherbakovi puhul uute kuritegude toimepanemise ohust. Iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks ka suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega ja kuigi taolist suhtlust G. Shcherbakov ise eitab, nähtub iseloomustusest, et kriminaalkorras karistatud isikutega on suhtlus toimunud telefonikõnede ja kirjavahetuse kaudu. 2.

1. Seisukoha kujundamisel arvestas maakohus ka G. Shcherbakovi kohtuistungil avaldatuga, millest nähtub, et end süüdi toimepandud kuriteos ta ei tunnista - tegu on süüdistuse sõnastusega. Eeltoodust saab teha vaid järelduse, et G. Shcherbakov ei mõista enda toimepandud kuritegu ja selle raskust ning esitab vaid end õigustavaid seisukohti. Seega pole G. Shcherbakovist lähtuv oht majandusliku kasu saamise eesmärgil süütegude toimepanemiseks maandatud, temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge ja see välistab G. Shcherbakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. 2.
2. Analüüsides toimepandud tegude tehiolusid, on maakohus seisukohal, et vaatamata G. Shcherbakovi vangistusaegsele üldjoontes positiivsele käitumisele ja progressile on ta toime pandud tegudega kahjustanud õigushüvesid ja õiguskorda sedavõrd ulatuslikult, et tema poolt seniks kantud karistusaeg pole piisav, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmisele viisile. Olgu ka korratud, et seadusandaja tahte kohaselt on süüdimõistetu vangistusaegne korrektne käitumine vaid üks aspekt, mida kohus arvestab vabastamisküsimuse lahendamisel. Maakohus ei saa kõrvale jätta ega jäta kõrvale toimepandud kuriteo asjaolusid – kuriteo toimepanemise asjaolusid kohustub kohus arvestama seadusest tulenevalt. 2.
3. Lisaks tuleb silmas pidada, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Kuna G. Shcherbakovi karistamise aluseks olevad teod viitavad võimalusele, et ta on suuteline uuteks kuritegudeks isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil ja arvestades, et G. Shcherbakovi tervislik seisund võimaldab töökohustusi täita vaid piiratud ulatuses, siis viitab see ka küllaldaselt suurele uute kuritegude toimepanemise ohule. G. Shcherbakov oli kuritegude toimepanemise ajal enda sõnade kohaselt majanduslikult kindlustatud, mis viitab ühetaoliselt, et G. Shcherbakovi majanduslik kindlustatus pole juba 3 varasemalt olnud tema õiguskuulekuse garantiiks, mistõttu ei saa ka antud juhul omistada tema heale majanduslikule toimetulekule suurt ja ülekaalukat tähendust. 2.
4. Maakohus ei pidanud põhjendatuks G. Shcherbakovi vabastamist ka järgmistel põhjustel. G. Shcherbakovi kohta koostatud iseloomustuse järgi ja vastavalt kohtuistungil kinnitatule, kannab kinnipeetav karistust vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Ka on G. Shcherbakov maakohtule kinnitanud, et soodustusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Individuaalne täitmiskava ei näe ka ette avavanglasse paigutamise võimalust. G. Shcherbakov, kandes karistust vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas, on kinnipidamisasutuse poolselt hinnatud kinnipeetavaks, kes vajab pidevat tugevdatud järelevalvet, suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele ja võimaldamaks vangistusasutusel tema suhtes vangistuse täideviimist. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuses olnud kõikuv. Süüdimõistetul on esinenud probleemkäitumist suhtlemises. Iseloomustusest nähtuvalt on varasemalt mõtlemises ja hoiakutes ilmnenud ärritust/kõrgenenud hääletooni/ebaviisakust, kui G. Shcherbakov ei saavuta oma tahtmist. Kuna aga selliste käitumismallide esinemist ei ole kinnipidamisasutus täheldanud vaid viimase aasta kestel, siis järeldas maakohus, et tegemist on olukorraga, kus kinnipeetava käitumismustris on ilmnenud muutused alles viimasel ajal ja puudub võimalus kinnitada toimunud muutuste püsivust ning G. Shcherbakov on alles oma mõttemaailmas suundumas seaduskuulekale teele. Põhjust on rõhutada, et praeguse karistuse kandmise aluseks olnud teod pani G. Shcherbakov toime tingimustes, kus tal olid olemas kindel elukoht, lähedaste toetus, ta oli majanduslikult kindlustatud ja ta juhtis toimivat äriühingut ehk et sisuliselt olid G. Shcherbakovil olemas ligilähedaselt samalaadsed tingimused, mis toetavad vaadeldavalgi juhul tema ennetähtaegset vabanemist. See tähendab, et juba varasemalt pole G. Shcherbakovi vabastamise kasuks rääkivad asjaolud tema õiguskuulekust taganud ega välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. See toob põhjuslikuna kaasa, et ka praegusel juhul polnud maakohtul võimalik positiivsetele ja G. Shcherbakovi vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. Vaatamata mitmetele G. Shcherbakovi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis G. Shcherbakovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja G. Shcherbakovi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
5. Viru Maakohtu 27.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu G. Shcherbakovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. 3.
6. Määruse tegemisel on maakohus teostanud kaalutlusõigust ekslikult, kuna on jätnud arvestamata G. Shcherbakovi vabastamise kasuks räägivad rohked positiivsed asjaolud ning on arvestanud üksnes toimepandud kuritegude asjaolusid. 3.
7. Maakohus on asunud seisukohale, et G. Shcherbakovi puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabanemist toetavad ja tema karistamisega on saavutatud progress rehabilitatsiooni suunas. Maakohus on positiivsete asjaoludena tuvastanud õiguskuuleka käitumise karistuse kandmise ajal. Iseloomustuse kohaselt on G. Shcherbakovi vangistuse tingimustes distsiplinaarkorras karistatud kambris ravimite hoidmise eest. Nimetatud käskkirja 4 peale on esitatud kaebus halduskohtusse ning Tartu Halduskohus 08.01.2020 määrusega kaebuse ka menetlusse võtnud (lisa 1). Määruskaebuses korratakse üle maakohtu määruses välja toodud süüdimõistetu suhtes esinevad positiivseid asjaolusid. Pikaajaline vangistus on piisava mõju avaldanud ning G. Shcherbakov on oma käitumist vanglas parandanud ning asunud seaduskuulekale teele. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 asunud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selline eeldus on G. Shcherbakovi puhul täidetud. 3.
8. Positiivsetele asjaoludele on maakohus vastandanud kuriteo toimepanemise asjaolud. Maakohus on leidnud, et G. Shcherbakov mõisteti süüdi ja ta kannab pikaajalist vanglakaristust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikute grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Karistuse määramise ajal karistusseadustik nägi selle teo eest karistusena kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. G. Shcherbakovile on määratud karistusena 10 aastat vangistust. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi ning G. Shcherbakovile karistuse määramine on olnud kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Seega karistuse pikkus ei saa käesoleval juhul olla ennetähtaegse vabastamise takistuseks. Ennetähtaegse vabastamise takistuseks ei ole ka asjaolu, et G. Shcherbakov kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas ning soodustusi (avavangla paigutamine) tema suhtes kohaldatud ei ole. Teadaolevalt ei paigutata kinnipeetavat avavanglasse, kui temal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. 3.
9. G. Shcherbakovile määratud liitkaristusest 10 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust on tema ära kandnud peaaegu 9 aastat ja 8 kuud. Individuaalses täitmiskavas määratud tegevused on läbitud ning alates 2017 aastast on G. Shcherbakov hõivatud majandustöödel. Individuaalne täitmiskava ei näe rohkem ette uue kuriteo toimepanemise riski vähendavat tegevust, mistõttu individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid on saavutatud. G. Shcherbakovil on jäänud kanda vangistust vähem kui 9 kuud, mistõttu on arvestades esmakordset vangistust saabunud aeg ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on õiguskuulekas käitumine, siis käesoleval juhul on see saavutatav kriminaalhooldusega, nii katseajaga, käitumiskontrolli kui ka täiendavate kohustustega, mis omakorda aitavad kaasa ka G. Shcherbakovi resotsialiseerumisele ning sellega vähendatakse riski, et G. Shcherbakov jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. 3.
10. Arvestada tuleb ka G. Shcherbakovi kehva terviseseisundiga, mille kohta on maakohtule esitatud tõendid. Vangistuse jooksul on tuvastatud ka osaline töövõimetus. Vabanemisel on G. Shcherbakovi eesmärk tegeleda lähedaste ja tööandja toel tervise parandamisega. Pikaajaliste, krooniliste või tõsiste terviseprobleemidega isikul on kinnipidamisasutuses viibimine võrreldes hea tervise juures oleva inimesega koormavam nii üldiselt kinnipidamistingimuste kui raviteenuste kättesaadavuse piiratuse tõttu. Näiteks vanglas on korduvalt edasi lükatud vajalikud operatsioonid. Seetõttu ka terviseseisundist tulenevalt ennetähtaegne vabastamine on käesoleval juhul põhjendatud. Kehv terviseseisund käesoleval juhul vähendab riski, et G. Shcherbakov jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist.
11. Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.01.
12. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus ei nõustu ei kaitsja ega maakohtu käsitlusega määratud distsiplinaarkaristuse mittejõustumise ja arvestamise keelu osas, mistõttu tuleb selles osas jätta maakohtu määrusest välja põhistused ja asendada need ringkonnakohtu põhistustega. Muus osas leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus on põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Määruskaebus jääb edutuks.
14. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on teinud kaalutlusvea. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus käesolevalt kaalutlusviga ei tuvastanud. See, et kaebuses ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda, et seal oleks tehtud kaalutlusviga. Samuti tutvudes maakohtuga määrusega ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetu oleks jäetud ennetähtaegselt vabastamata üksnes toimepandud kuritegude asjaolude tõttu, nagu üritab väita kaitsja. Maakohus on arvestanud kõiki asjaolusid kogumis. Ka ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks arvestanud karistuse pikkust kui materiaalsetest eeldustes tulenevat asjaolu, mille alusel on G. Shcherbakov jäetud ennetähtaegselt vabastamata. Karistuse pikkusel on mõju üksnes formaalsete eelduste täidetusele. Küll üritab kaitsja jätta muljet nagu kantud karistuse pikkus oleks eraldi argument vabastamise kasuks.

1. Küll ei saa nõustuda maakohtu käsitlusega, et kuna süüdimõistetu on distsiplinaarkaristuse vaidlustanud halduskohtus, ei ole tegemist jõustunud distsiplinaarkaristusega, mida saaks arvestada. Ka kaitsja leiab määruskaebuses, et vangla iseloomustusest tulenevalt on süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristus, kuid selle peale on Tartu Halduskohtusse esitatud kaebus, mille halduskohus on ka menetlusse võtnud. Distsiplinaarkaristuse määramisel on tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Haldusakt kehtib HMS § 61 lg 1 kohaselt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Hilisemat kehtima hakkamist käesolevas asjas ei nähtu. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2). Kohtuasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et halduskohtus vaidlustatud vangla määratud G. Shcherbakovi distsiplinaarkaristus oleks praeguseks kehtetuks tunnistatud või et käskkirja kehtivus HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud. 6 Kaitsja esitatud lisa kohaselt ja ka kohtute infosüsteemi andmetel on süüdimõistetu vaidlustanud Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-19-1839) käskkirja nr 6-3/429-1, millega määrati 05.07.2019 süüdimõistetule distsiplinaarkaristus. Halduskohtu 08.01.2020 määrusest nähtub, et esitatud kaebus võeti menetlusse, tunnistati vastustajaks Viru Vangla ning kohustati vastustajat esitama Tartu Halduskohtule kirjalik vastuse kaebusele 21 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Viru Vangla sai määruse kätte 09.01.
2. Edasine menetlus käesoleva määruse tegemise seisuga puudub. HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega tulnuks maakohtul ja tuleb ringkonnakohtul G. Shcherbakovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et Viru Vangla määratud distsiplinaarkaristus on kehtiv. Seega on ekslik maakohtu määruse seisukoht, et süüdimõistetul puudub kehtiv distsiplinaarkaristus ning vangla iseloomustuses toodud distsiplinaarkaristust tuleb arvestada. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi (mis ei ole küll karistusseadustik, aga täitmiseks sisuliselt alati kohustuslik) on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. G. Shcherbakovil olev kehtiv distsiplinaarkaristust näitab, et süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks on alust arvata, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, miks süüdimõistetu karistuse eesmärgid ei ole täidetud ning määruskaebuse alusel puudub võimalus seada maakohtu järeldusi kahtluse alla. Kui süüdimõistetu võib olla näidanud sõnas motivatsiooni muutuda ja olla õiguskuulekas, siis tema käitumine seda väljendust ei peegelda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole uue kuriteo riskide maandamiseks G. Shcherbakovi puhul sobilik ka kriminaalhooldus. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. G. Shcherbakov on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust.

1. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks sarnaselt maakohtuga rõhutada ka seda asjaolu, et kuigi määruskaebuses korratakse, et süüdimõistetul on olemas elu- ja töökoht ning toetav perekond, s.o positiivsete asjaolude väljatoomine, siis nimetatud asjaolud olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust – tal oli elukoht, ta on töötanud, samuti oli tal perekond. Vaatamata sellele ei takistanud need asjaolud süüdimõistetu poolt kuritegu toimepanemast, seda sealhulgas majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuidas need asjaolud käesolevalt omaksid teistsugust positiivset mõju, ringkonnakohtu hinnangul määruskaebusest tuvastatav ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul lisab kaalu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ka asjaolu, et süüdimõistetu jätkuvalt ei tunnista teo toimepanemist, lükkab vastutuse süüdimõistmise eest pigem süüdistusele, seega ei ole alust ka arvata, et süüdimõistetu saaks aru toimepandud teost, selle raskusest ja vajadusest oma käitumist muuta. 7
2. Ka ei leia ringkonnakohus, et süüdimõistetu terviseseisund oleks selline, mistõttu tuleks ta ennetähtaegselt vabastada. Terviseseisundist tulenevalt karistuse kandmiselt vabastamist reguleerib KrMS § 425 ning see ei ole käesoleva menetluse esemeks. Ka ei saa asuda seisukohale, et süüdimõistetul pole võimalik saada vangistuses vajalikku ravi. Kaebusest ei nähtu, millistel põhjustel on edasi lükatud väidetavalt süüdimõistetule vajalikud operatsioonid. Samas arvestades, et süüdimõistetu töötab vastavalt võimetele vangistuses, siis ei anna ka tervislik seisund alust arvata, et süüdimõistetu ei saaks vangistuses vajalikku ravi, ta ei ole võimeline vangistust kandma või et tegemist oleks asjaoluga, mis maandaks uue kuriteo riski. Vangla iseloomustusest tuleneb üksnes, et süüdimõistetul esineb kroonilisi haigusi ja ta tarvitab ravimeid. Maakohtule esitatud lisadest nähtub, et süüdimõistetu on pöördunud info saamiseks, millal on võimalik saada hambaarsti juurde (lk 100), vangla kulul prillide saamiseks (lk 101) ja info saamiseks määratud ravimite kohta (lk 102). Ka väljavõttest haigusjuhtudest (lk 103) ei nähtu, et isik ei saaks ravi või ta ei ole võimeline karistust kandma.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-dest 2, 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. detsembri 2019 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhistused seoses jõustumata distsiplinaarkaristusega ning asendada need põhistused ringkonnakohtu määruses tooduga. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 8