lg 2 kohaselt karistatakse isikut sellise teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tulenevalt
lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on selgitanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. See tähendab, et juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik
lõikes 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lõike 1 alusel omistada, siis pole menetlusaluse isiku karistamise eeldused täidetud. Sellest tulenevalt palub kaitsja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel. Alternatiivse taotluse juures leiab kaitsja, et menetlusalusele isikule määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks otsuse tegemisel üldse arvestanud kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kaitsja leiab, et selles väärteoasjas on alust rääkida miinimumilähedasest karistusest. Seda ennekõike põhjusel, et kiirmenetluse otsuse kohaselt piirdub menetlusaluse isiku rikkumine VMS § 286 lõikes 1 nimetatud rikkumisega. Viidatud rikkumine tuleneb tegevusetusest ning selle taga olev tahtlus saab tõenäoliselt olla hooletus
Xxxx töötajad töötasid menetlusaluse isiku juures väga lühikest aega – arvestavalt alla ühe kuu. Samuti on menetlusaluse isiku juhatuse liige tunnistanud juriidilise isiku süüd ning avaldanud kahetsust. Selliselt on tegemist veel kergendava asjaoluga
Lisaks on ettevõte teavitanud PPA-d sellest, et kiirmenetluse otsuses olevad töötajad viibivad ja töötavad Eestis. Selliselt viibisid kiirmenetluse otsuses olevad töötajad 5.11.2019.a pildistamisel P. Pinna tänava politseijaoskonnas. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur. E-krediidiinfo andmetel oli perioodil 1.06.2019.a kuni 31.08.2019.a ettevõtte maksustatav käive ligikaudu 30 000 eurot. Kaitsja hinnangul ei täida karistuse eripreventiivseid eesmärke rahatrahv, mis on sedavõrd suur, et moodustab 33% ettevõtte kvartali käibest. Sellisel juhul tekib oht, et ettevõte sunnitakse majandusraskustesse. Eeltoodud argumentidele tuginedes palub kaitsja kohtul vähendada menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi kohtu õiglasel äranägemisel. Kohtuvälise menetleja seisukoht 3 Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga ja vaidleb sellele vastu. Kohtuväline menetleja taotleb kohtuvälises menetluses kiirmenetluse otsuse muutmata jätmist, kaitsja kaebuse rahuldamata jätmist ja valitud kaitsjale makstud tasu osapoolte kanda jätmist. Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtuvalt tuvastas PPA väärteomenetluses, et A7 Energy UÜ rikkus tööandjana seaduses sätestatud kohustusi. VMS § 286 lõikes 1 seob seadusandja vastutuse ilma töötamiseks õiguslikku alust omamata välismaalasele töötamise võimaldamise eest tööandja hoolsuskohustuse täitmisega. Välismaalaseks on isik, kes ei ole Eesti kodanik. See tähendab, et kõik tööandjaid, kes võimaldavad välismaalasel Eestis töötada, on kohustatud kontrollima välismaalase riigis viibimise ja töötamise aluse seaduslikkust. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Arvestades, et menetlusaluse isiku organ on kollegiaalne, tuleb selgitada, millisele organi liikmele või liikmetele nimeliselt tegu omistatakse. Äriregistri väljavõtte kohaselt on ettevõtte A7 Energy UÜ ainsaks esindajaks A A. Samuti on A A üle kuulatud A7 Energy UÜ seadusliku esindajana. Seega on A7 Energy UÜ tegu toime pandud tema organi poolt. Samuti võttes arvesse, et pole tuvastatud asjaolusid nagu juhatuse liige oleks tööandja kohustusi rikkunud, kas enda või muu kolmanda isiku mis tahes kasu saamise eesmärgil, leiab PPA, et süütegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides. PPA leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A7 Energy UÜ rikkus VMS § 286 lõikes 1 sätestatud tööandja kohustust kontrollida, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Seega vastab A7 Energy UÜ poolt toimepandud tegu VMS § 301 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Subjektiivse koosseisu osas leiab PPA, et A7 Energy UÜ esindaja A A pani temale etteheidetava väärteo toime tahtlikult. A7 Energy UÜ esindaja A A on eelnevalt taotlenud PPA- lt välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, mis osadel juhtudel rahuldati, kui ka osa taotlusi jäeti PPA poolt rahuldamata. A7 Energy UÜ esindaja A A menetlusaluse isiku ülekuulamisel tunnistas, et jättis lühiajalise töötamise taotlused PPA- le esitamata põhjusel, et puudusid piisavad vahendid riigilõivu tasumiseks. Seega leiab PPA, et A7 Energy UÜ on täitnud VMS § 301 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. A7 Energy UÜ teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik A7 Energy UÜ on äriregistrisse kantud õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik ning seega
VMS § 301 lg 2 võimaldab kohtuvälisel menetlejal kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuväline menetleja karistas A7 Energy UÜ-d VMS § 301 lg 2 alusel 10 000 euro suuruse rahalise karistusega. PPA märgib, et äriühingute poolt PPA- lt välismaalastele taotletud töölubade väljastamine annab PPA-le võimaluse ennetada ohtu avalikule korrale. Taotluste menetlemisel teeb PPA põhjaliku taustaanalüüsi välismaalase osas. Lisaks eeltoodule, võtab välismaalase lühiajalise töötamise registreerimisega äriühing endale mh kohustuse maksta välismaalasele kriteeriumikohast töötasu. Kriteeriumikohast töötasu mitte makstes saab äriühing ebaausa konkurentsi eelise. Trahvisumma määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse ka seda, et A7 Energy UÜ andis nõusoleku kiirmenetluse läbiviimiseks. PPA hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 10 000 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohtu seisukoht Tutvunud A7 Energy UÜ poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. 4 Kiirmenetluse otsuse teokirjeldus ei kajasta kõiki A7 Energy UÜ vastutusele võtmise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ega võimalda teokirjelduse piiridest väljumata kontrollida, kas menetlusalune isik pani toime VMS § 301 lg 2 tunnustele vastava väärteo. Kiirmenetluse otsuses on väärteo kirjelduses märgitud üksnes faktide loetelu ja seadusesätted, millisel tingimusel võivad välismaalased Eestis töötada ning mida peab tööandja tegema. Kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on määratud karistus A7 Energy UÜ-le, s.o juriidilisele isikule.
lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seetõttu on juriidilise isiku vastutuse eelduseks füüsilise isiku tegevus. Vastavalt kohtupraktikale vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad süüteokoosseisu tunnused ning juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi või eelpoolnimetatud isikute tegevuse kaudu ning tuleb tuvastada kas nad tegutsesid juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, so juhatuse liikme kaudu, mis ei pea veel tähendama seda, et see juhatuse liige on juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-88-12 punktis 7 on selgitatud, et asjaolu, milline juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või kelle heakskiidul või korraldusel see tegu on toime pandud, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada. Eeltoodud seisukohad on leidnud kajastamist arvukates Riigikohtu lahendites (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1-138-08, p 7 koos seal viidatud kohtupraktikaga ja 28. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-21-12, p 6.1). A7 Energy UÜ-le koostatud kiirmenetluse otsuse lahtris „Väärteo kirjeldus“ ei ole ära näidatud A7 Energy UÜ organit, selle liiget, juhtivtöötajat ega pädevat esindajat, kes juriidilise isiku huvides õigusrikkumise toime pani, s.t. kes jättis kontrollimata, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Kiirmenetluse otsuses osundatakse üksnes juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale, kes esindas osaühingut väärteomenetluses: „A7 Energy UÜ juhatuse liige A A tunnistab juriidilise isiku süüd”. See, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud. Kohtuvälise menetleja vastuses kaebusele on viidatud, et A A oli ettevõtte ainuisikuline juhatuse liige, viidates äriregistri väljavõttele. See, aga ei tähenda, et keegi ettevõtte töötajatest ei pidanud VMS § 286 lõike 1 tuleneva nõuete täitmist kontrollima.
Seega ei pea isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või midagi tegemata jättis, olema tingimata tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu juhtivtöötaja. 5 Kohus nõustub kaebuse esitaja etteheitega selles, et kiirmenetluse otsusest ei nähtu, kas viie xxxx töölise Eestis töötamise registreerimata jätmine oli toime pandud A7 Energy UÜ huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-9-05 punktis 9 on selgitanud, et küsimus, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, tuleb lahendada igal konkreetsel juhul lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest. Asjaolu, et õigusrikkumine on pandud toime juriidilise isiku huvides, tuleb välja tuua kiirmenetluse otsuses. Seda ei saa asendada hilisem kohtuvälise menetleja selgitus kaebusele saadetud vastuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-43-14 punktis 12 on selgitanud, et kohtumenetluses ei ole kohtuvälisel menetlejal enam seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja näinud ette vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis. Kohtuvälises menetluses vormistatud väärteoprotokolli täiendamine kohtuistungil kohtuliku uurimise käivitumisel olukorras, kus VTMS § 83 alusel arutab väärteoasja maakohus, ei ole võimalik, sest see rikub isiku kaitseõigust. Kuivõrd antud väärteoasjas ei ole kiirmenetluse otsuses juriidilise isiku karistamise eelduseks olevaid asjaolusid ära näidatud ning seda puudust ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuulub kohtuvälise menetleja 11.12.2019.a. kiirmenetluse otsus nr 10220142925677 tühistamisele ja väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Kuna väärteomenetlus tuleb lõpetada, ei pea kohus vajalikuks kaebuse ülejäänud väiteid käsitleda. Valitud kaitsja tasu Kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada A7 Energy UÜ-le maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu 576 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud 23.12.2019.a menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kaitsjal väärteoasja materjaliga tutvumisele ja kaebuse koostamisele kokku 4 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 120 eurot. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Maakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud A7 Energy UÜ kaitsmiseks maakohtu menetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb menetluskulu (koos käibemaksuga) 576 eurot VTMS §-st 23 juhindudes A7 Energy UÜ-le hüvitada riigieelarve vahenditest. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.