KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Mihkel Roos Kohtujurist Eliko Suurkuusk Avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 29.05.2019, Tallinn Tsiviilasja numbe
) § 27 lg 2 p 3 alusel tuleb hagi rahuldada ja tuvastada, et kinnisasi aadressil xxxx, registriosa nr xxxx, on I A lahusvara. 6.
§ 25
kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara).
§ 27
lg 1 kohaselt ei kuulu ühisvara hulka kummagi abikaasa lahusvara.
§ 27
lg 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara: 1) abikaasa isiklikud tarbeesemed; 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel; 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
§ 27lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade 2
(4)ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
- TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
- Asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Puudub vaidlus asjaolus, et kinnistusraamatusse on aadressil xxxx asuva korteriomandi nr xxxx ainuomanikuna kantud hageja (tl 27-29).
- Puudub vaidlus asjaolus, et 25.04.2012 kandis hageja notarile üle korteriomandi eest tasumiseks 2870 eurot (tl 57). Seejuures aga kostja leiab, et nimetatud raha ei olnud hageja lahusvara, vaid kostja raha, mille kostja oli hagejale andnud korteriomandi sissemakse tegemiseks.
- Puudub vaidlus ka järgmistes asjaoludes: - 26.04.2012 sõlmis hageja korteriomandi müügilepingu, milles kinnitas soovi kasutada 2870 eurot korteriomandi eest tasumiseks (tl 57). - 27.04.2012 sõlmiti poolte abielu (tl 57). - 08.05.2012 kanti hageja omanikuna kinnistusraamatusse (tl 27).
- Hageja omandas korteriomandi poolte abielu ajal. Korteriomand on aga hageja lahusvara, sest hageja omandas korteriomandi lahusvarasse kuuluva õiguse alusel. Hagejale ainuisikuliselt kuulus enne abielu sõlmimist tekkinud nõudeõigus korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks. Nimetatud nõudeõigus tekkis 26.04.2012 müügilepingust ja kuulus hagejale enne abiellumist ning oli alates abielu sõlmimisest hageja lahusvara
§ 27lg 2 p 2 järgi.
Hageja omandas korteriomandi selle omandi üleandmise nõudeõiguse alusel. 12. Kostja esile toodud asjaolu, mille kohaselt makseid korteriomandi laenumaksete tasumiseks tehti poolte ühisvara arvel, ei oma asjas tähtsust. Asjaolu õigsuse korral võib see anda alust rahaliseks nõudeks, kuid ei saanud muuta omandiõiguslikke suhteid
§ 27järgi.
Hageja omand ei tekkinud laenumaksete tegemise tulemusel. 13. Kostja esile toodud asjaolu, mille kohaselt hageja kasutas korteriomandi sissemakse tegemiseks raha summas 1870 eurot, mille kostja oli hagejale vahetult enne korteriomandi ostu andnud, ei oma asjas tähtsust. Kostja õiguslik seisukoht, mille kohaselt nimetatud raha kuulus korteriomandi sissemakse tasumisel kostjale, on ekslik. Kostja esile toodud asjaolude õigsuse korral kuulus hagejale üle kantud raha hagejale, sõltumata raha saamise õiguslikust alusest ja selle olemasolust. Kostja esile toodud asjaoludel, mille kohaselt kostja andis hagejale raha korteriomandi sissemakse tasumiseks, omandas hageja raha suhtes käsutusõiguse. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt kostja oleks andnud hagejale õiguse teha tehinguid kostja arvel. 3
(4)- Kostja esile toodud asjaolu, mille kohaselt kostja maksis abielu lahutamisel hagejale korteriomandiga seoses rahalist hüvitist ja hageja raha vastuvõtmisega võttis omaks, et korteriomand on ühisvara, ei oma asjas tähtsust. Poolte arusaam, hageja kaudne ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lõikes 4 nimetatud tahteavaldus ei saanud korteriomandi omandiõiguslikke suhteid muuta. Kostja esile toodud asjaolu õigsuse korral on hageja tahteavaldus, millega hageja loovutas korteriomandi omandiõiguse kostjale, notariaalse tõestamise vormi nõude (AÕS § 64 1, § 120 lg 1) järgimata jätmise tõttu tühine.
- Kostja esile toodud asjaolu, mille kohaselt kostja investeeris korterisse oma tööd ja raha, ei oma asjas tähtsust. Asjaolu õigsuse korral võib see anda alust rahaliseks nõudeks, kuid ei saanud muuta omandiõiguslikke suhteid
§ 27järgi.
Kostja ühine omand hagejaga ei saanud seaduse kohaselt tekkida iseenesest kostja rahaliste panuste tegemisest ega korteriomandiga vallasasjade ühendamisest. AÕS § 68 lg 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel.
- TsMS § 333 lg 1 teise lause alusel tuleb kostja taotlus kohtuistungi helisalvestise väljastamiseks jätta rahuldamata. 09.05.2019 kohtuistungil tehtud protokollilise määrusega kohus TsMS § 59 lg 12 alusel määras mitte võimaldada menetlusosalistel tutvuda kohtuistungi helisalvestisega, sest istungil peeti kompromissläbirääkimisi.
- Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
- Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik 4
(4)