Obsah (4)

§ 459§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14858 Tsiviilasi G Ki hagi V Ki va

) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 10. Hageja soovib suurendada Harju Maakohtu 21.01.2009 kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust 2 500 krooni (159,78 eurot) seaduses sätestatud miinimummäärani, kuna hageja vajadused on arvates kohtuotsuse tegemise ajast suurenenud. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda

§ 459

lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Kohus tuvastab, et hageja viibis perioodil 29.10.2018 kuni 13.06.2019 sotsiaalprogrammi alusel Xxxx (I kd, tl 24 ja
2. Menetluse kestel kolis hageja turvakodust ema juurde ning alates 18.09.2019 kuni 11.06.2020 viibib hageja sotsiaalprogrammi raames taaskord turvakodus (I kd, tl 188). Kostja täidab Harju Maakohtu 21.01.2009 kohtuotsust kohtutäituri vahendusel.
3. Kohus selgitas 25.06.2019 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 71-72).
4. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
5. Seega tuvastab kohus esmalt asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 21.01.2009 kohtuotsuse tegemisel. Tsiviilasjas nr 2-08-66272 tehtud kohtuotsuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejale elatist 2 500 krooni (159,78 eurot) kuus alates 09.10.2008 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus tuvastas nimetatud lahendis, et hageja igakuised vajadused on kaetud summaga 4 300 krooni (274,82 eurot) kuus.
6. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsuse p-is 11, et hageja viibis perioodil 29.10.2018 kuni 13.06.2019 sotsiaalprogrammi alusel Xxxx ning alates 18.09.2019 kuni 11.09.2019 viibib hageja sotsiaalprogrammi raames taaskord turvakodus. Kohus kohustas 25.06.2019 määrusega hagejat esitama igakuiste kulude nimekiri turvakeskuses viibitud ajal ning käesoleva hetke seisuga (I kd, tl 71-72). 11.07.2019 menetlusdokumendi kohaselt on hageja igakuised kulud 635 eurot ning hageja ema kannab nendest kuludest 476 eurot. Turvakeskuses viibitud aja kohta hageja igakuiste kulude nimekirja ei esitanud. Kohus kogus ise tõendeid turvakeskusest ning kohtule 30.12.2019 esitatud tõendist nähtuvalt viibib hageja turvakeskuses viibimise ajal alates 18.10.2019 kodus reedest kella 17.00 kuni pühapäeva õhtuni. Alates 06.01.2010 lisandub üks päev nädala sees ning alates 09.03.2020 lisandub veel üks päev. Tegemist on planeeritava kavaga, kuna see sõltub hageja käitumisest ja rikkumistest. Rikkumise korral käib hageja kodus ainult nädalavahetusel maksimaalselt 24 tundi korraga (II kd, tl 16). Seega tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab käesoleval ajal ema juures umbes 12-15 päeva kuus. 3
7. Seega arvestab kohus asjaoluga, et umbes 12-15 päeva kuus ema juures elades on hageja igakuised vajadused käesoleval ajal järgmised. Kohus arvestab hageja kommunaalkuludele 20 eurot, toidukuludele 75 eurot kuus, riietele-jalanõudele 40 eurot kuus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et igas kuus ei kulu riietele hageja poolt novembris 2019 riietele kulutatud summa. Hügieenitarvete, vitamiinide kuludeks arvestab kohus 20 eurot kuus. Hageja poolt nimetatud kuludeks märgitud 70 eurot igakuiselt on ülepaisutatud. Taskurahale arvestab kohus 25 eurot ning turvakeskuse tasuks 25 eurot. Hageja sünnipäevaks arvestab kohus 6 eurot, aastas tuleb 72 eurot. Juukselõikuse kulud 16 eurot kuus on põhjendatud. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ühes kuus käesoleval ajal 227 eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja kulud võivad tõusta maksimaalselt 230 euroni. Kummagi vanema kanda jääb seega 115 eurot. Kostjalt on 21.01.2009 kohtuotsusega välja mõistetud 159,78 eurot. Seega on hageja igakuised vajadused käesoleval ajal kostja poolt tasutava 159,78 euroga kaetud. Kohus arvestab antud juhul ka asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja peab samuti hageja ülalpidamisse panustama. Hageja elas perioodil 03.10-28.10.2018 ning 14.06.2019-17.09.2019 ema juures ning seega olid sel ajal hageja kulud suuremad, kuid perioodil 29.10.2018 – 13.06.2019 viibis hageja suurema osa turvakeskuses ning seega olid hageja kulud mis jäid ema kanda väiksemad.
8. Kohus on kõike eelnevat kokkuvõtvalt seisukohal, et käesoleval ajal ei ole hageja vajadused suurenenud võrreldes Harju Maakohtu 21.01.2009 tehtud lahendi tegemise ajaga ning sellest tulenevalt ei ole muutunud 21.01.2009 kohtuotsuse tegemise ajal esinenud asjaolud. Seega ei ole vaja edasi analüüsida kummagi vanema varalist seisundit ega kummagi vanema teiste laste igakuiseid vajadusi.
9. Kohus selgitab, et asjaolude muutumise korral (hageja kolimisel turvakeskusest ema juurde) on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. MENETLUSKULUD 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 20.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada

§ 162lg-t 4 ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja esitas 16.10.2019 kohtule taotluse jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja jäi 25.11.2019 toimunud kohtuistungil nimetatud taotluse juurde. 21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4