← Eesti

1-19-2639/50

Obsah (8)§ 121§ 179§ 424§ 64§ 68§ 65§ 16§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2639 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarik

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3, § 179 lg 11 ja § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 4. oktoobri 2019 otsus süüdistatav Aigar Arolepa kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Prokurör ringkonnaprokurör Marge Püss Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello Süüdistatav Aigar Arolepp isikukood 38708182723; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 10.08.

  1. RESOLUTSIOON
  2. Jätta Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  4. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt Aigar Arolepale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
  5. Mõista Aigar Arolepalt menetluskuluna riigituludesse välja 129,60 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  6. Aigar Arolepal tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  7. jaanuaril 2020 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  8. jaanuarist
  9. Maakohtu otsus
  10. A. Aroleppa süüdistatakse

§ 179

lg 11 järgi selles, et: - 2016 märtsist kuni 2018 detsembrini saatis täpselt tuvastamata kuupäevadel enda elukohas XXX suhtlusportaali Facebook vahendusel korduvalt lapsealisele L.V. le pornograafilise sisuga pilte ja video. Lisaks sellele kirjutas A. Arolepp L.V. ga Facebookis seksuaalsetel teemadel ja tegi korduvalt ettepanekuid seksuaalseteks tegevusteks, sealhulgas seksuaalvahekorras olemiseks ja pornograafilise sisuga saadetud videofailis nähtu järele proovimiseks; - 2019 jaanuaris täpselt tuvastamata kuupäeval pakkus enda elukohas L.V. le 10 eurot, et viimane võtaks riidest lahti. Kui viimane ettepanekuga nõus ei olnud, pakkus A. Arolepp talle sama tegevuse eest 50 eurot. 2. Samuti süüdistatakse A. Aroleppa

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et lõi 26.11.2018 hilisõhtul oma elukohas enda elukaaslasele K.K. le vastu vasakut kõrva, tekitades kannatanule füüsilist valu. 3. Viimaks süüdistatakse A. Aroleppa

§ 424

lg 1 järgi selles, et 10.08.2019 kella 14.49 paiku juhtis XXX teel mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX , kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,24 mg/l kohta. 4. Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega tunnistati A. Arolepp

§ 179

lg 11 järgi süüdi ja karistati 1 aasta pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ja

424 lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Arolepale 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o 5 kuud ja 27 päeva vangistust ning A. Arolepale mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. 5. Maakohus leidis, et A. Arolepale

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistus on tõendamist leidnud K.K.

ütlustega, kes avaldas, et 26.11.2018 lõi A. Arolepp teda vastu kõrva. Konflikt tekkis seetõttu, et ta hakkas purjus A. Arolepa kaisust nende ühist last, beebit, ära võtma. Nad olid koos voodis ja K.K. kartis, et A. Arolepp lämmatab lapse ära. Seepeale hakkas A. Arolepp teda kohe peksma, löögi tagajärjel oli tal kõrv väga valus ja hommikul sinine. Hommikul näitas ta seda A. Arolepale, kes ütles, et ei mäleta midagi. Tütar L.V. tegi kõrvast 2 ka pildi, mida näitas politseile. Eeltoodut kinnitavad ka alaealise L.V. ütlused ja mobiiltelefoni vaatlusprotokoll koos fotodega. A. Arolepp ei eita, et lõi K.K. , kuid on seisukohal, et sel ajal nad enam lähisuhtes ei olnud ja magati eraldi tubades. Väidetavalt lõppes nende kooselu pärast A. Arolepa esimest kriminaalkaristust. 6. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et A. Arolepp on toime pannud

§ 121

lg 1 teise alternatiivi järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud valu. Eeltoodu pani A. Arolepp toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna lüües rusikaga K.K. le vastu kõrva, pidi ta võimalikuks pidama, et tekitab kannatanule valu. 7. Vastupidiselt A. Arolepa seisukohale leidis maakohus, et A. Arolepa tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kuna see on toime pandud lähisuhtes.

K.K. ja A. Arolepp olid vähemalt seitse aastat elukaaslased ja neil on ühine laps. K.K. sõnul kolis ta eraldi elama

  1. a alguses. A. Arolepa poolt avaldatu, et nad elasid 2018 novembris eraldi tubades, ei välista lähisuhte olemasolu. A. Arolepp ja K.K. kasvatasid koos ühist last ja neil oli toimiv peresuhe. 26.11.2018 tekkis K.K. l hirm, et alkoholijoobes A. Arolepp võib kogemata voodis oma lapsele viga teha. A. Arolepa ütlusest nähtub, et jätkuvalt oli teemaks ka armukadedus, kuna K.K. süüdistas teda petmises, aga mida ta ise tegi. See näitab, et neil oli K.K. ga partneritena sellel ajal olemas veel omavaheline tundeseotus.
  2. Maakohus ei tuvastanud A. Arolepa teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
  3. Maakohus leidis, et ka

§ 179lg 11 järgi esitatud süüdistus on tõendamist leidnud.

A. Arolepp tunnistab enda süüd osaliselt, leides, et saatis L.V. telefoni üksnes video. 10. Maakohtu hinnangul on A. Arolepale

§ 179lg 11 järgi esitatud süüdistus tõendamist leidnud kannatanu L.V.

ütlustega, kes on kirjeldanud, kuidas A. Arolepp saatis talle Facebookis seksuaalse alatooniga video ja kuidas A. Arolepp temaga Messengeris ainult „seksiasjadest“ räägib. Samuti saatis A. Arolepp talle ka kolmel korra seksuaalse alatooniga pildi ja kirjutas kahel korral, et teeme pildi peal tehtut järgi. Samuti andis L.V. ütluseid, et A. Arolepp on talle ka riiete ära võtmise eest pakkunud 10 eurot ja kui 10 eurot ei sobi, pakkus A. Arolepp 50 eurot. L.V. ei olnud sellega nõus. Eeltoodut nägi pealt ka tema vend K.V. . 11. Kannatanu L.V. ütluseid kinnitavad ka alaealise K.V. i, K.K. ja lastekaitsespetsialisti K. Puistaja ütlused, K.K. Facebooki Messengeri vaatlusprotokoll. 12. L.V. oli süüdistuses kirjeldatud seksuaalse iseloomuga tegude toimepanemise ajal noorem kui kümneaastane, s.o isik, kelle suhtes on võimalik toime panna

§-s 179 sätestatud kuritegusid. A. Arolepale on süüks arvatud

§ 179järgi kaks erinevat teokoosseisu.

Esiteks lapseealise seksuaalne ahvatlemine pornograafilise teose muul viisil kättesaadavaks tegemisel, s.o pornograafilise sisuga videoklipi ja piltide saatmine Facebookis (alt 1); ning muul viisil seksuaalne ahvatlemine, s.o ettepanek seksuaalseteks tegevusteks, videos ja fotol nähtu järeleproovimiseks ning 2019 jaanuaris tehtud ettepanek võtta raha eest riidest lahti (alt 4).

  1. Maakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et A. Arolepp edastas Facebookis L.V. le 2018 detsembris videoklipi, mille L.V. telefonist ära kustutas pärast seda, kui K.K. oli näidanud videoklippi 2019 jaanuari alguses K. Puistajale. Samasuguse videoklipi saatis A. Arolepp 11.12.2018 ka K.K. le. Nii A. Arolepp kui K.K. kinnitasid, et A. Arolepp saatis L.V. le sama video, mida käesolevas kriminaalasjas on vaadeldud asitõendina. Seega on K.K. le saadetud faili alusel võimalik hinnata, kas A. Arolepa poolt L.V. le saadetud video oli pornograafilise sisuga.
  2. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse (PorTS) § 1 lg 2 p 3 kohaselt on pornograafia selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalsed toimingud labaselt ja pealetükkivalt esiplaanile toob. 3
  3. K.K. Facebooki kontole saadetud video on maakohtu hinnangul pornograafia, kuna sellel on pealetükkival viisil kujutatud ainult mehe ja naise seksuaalakti, suures plaanis naise suguelundeid. L.V. ütlustega on tõendatud, et kõnealuse video saatis A. Arolepp talle siis, kui L.V. oli seitsmeaastane. L.V. sõnul saatis A. Arolepp talle selliseid pilte kolmel korral. Kuna ülejäänud piltide kohta puudub täpsem kirjeldus, ei ole maakohtul võimalik hinnata, kas tegemist oli pornograafiliste piltidega ja nende saatmist ei saa seetõttu A. Arolepale süüks arvata.
  4. Lisaks sellele, et A. Arolepp saatis L.V. le pornograafilise sisuga videofaili ja pildi, tegi ta lapsele kahel korral ettepaneku nendel kujutatut järgi teha. Sellega tegi süüdistatav L.V. le ettepaneku astuda temaga suguühendusse, kuna saadetised kujutasid ainult seksuaalakti. Lisaks L.V. ütlustele kinnitavad sellise sõnumi olemasolu ka K. Puistaja ütlused. L.V. ütlustega loeb maakohus tõendatuks, et samasisulise sõnumi on A. Arolepp saatnud talle ka varem.
  5. Samuti luges maakohus L.V. ütlustega tõendatuks, et 2019 jaanuaris, kahe ülekuulamise vahepealsel perioodil, s.o ajavahemikul 04.01.2019 – 16.01.2019 tegi A. Arolepp talle kodus ettepaneku võtta riidest lahti, pakkudes selle eest alguses 10 eurot ja hiljem 50 eurot. Eeltoodut kinnitavad tunnistaja K.V. i ütlused. Maakohtu hinnangul on tegemist

§ 179

lg 1 neljanda teoalternatiiviga, s.o seksuaalse ahvatlemisega, mille eesmärgis oli näha alasti tütarlast. 18. Maakohus leidis, et A. Arolepp pani esimesed

§ 179

lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Ta saatis teadvalt lapseealisele L.V. le pornograafilise pildi ja videoklipi, olles teadlik, et L.V. saab sõnumi kätte. Asjaolu, et tegemist ei olnud kogemata saadetud jõulutervitust sisaldava videoga, vaid teadlikult saadetud pornograafilise sisuga videoklipiga, kinnitab videole lisatud tekst proovida nähtut järgi teha. Samasisulist teksti kasutas Ai. Arolepp ka varem saadetud pildi korral. 19. 2019 jaanuaris ahvatles A. Arolepp lapseealist kannatanut seksuaalselt kavatsetult (

§ 16lg 2).

Ta tegi L.V. le korduvalt ettepaneku lahti riietuda. Kui tüdruk sellest keeldus, pakkus ta raha, suurendades pakutavat summat. Selline tegevus näitab, et A. Arolepp tegutses kindla eesmärgi nimel.

  1. Maakohus luges tõendatuks, et A. Arolepp on kolmel korral lapseealist L.V. t seksuaalselt ahvatlenud. Esimest korda
  2. a pornograafilise foto ja sõnumi saatmisega, 2018 jaanuaris pornograafilise video ja sõnumi saatmisega ning 2019 jaanuaris raha eest lahti riietumise ettepanekut tehes. Esimesed teod on sarnased, kuid nende vahel on pikk ajavahemik. Kolmas tegu on eelnevatest erineva sisuga. Need teod ei ole toime pandud ühtse tahtlusega ja neid ei saa käsitleda jätkuva teona. Seega on A. Arolepp isik, kes on korduvalt lapseealist kannatanut seksuaalselt ahvatlenud, mistõttu vastab tema tegevus

§ 179lg 11 koosseisule.

21. Maakohus ei tuvastanud A. Arolepa teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 22.

§ 424lg 1 järgi esitatud süüdistuses A.

Arolepp ennast süüdi ei tunnistanud, väites, et tarbis alkoholi autos pärast seda, kui oli auto ära parkinud. Maakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustunud ja luges tunnistajate S.T. , E.P. i ja süüdistatava A. Arolepa enda ütlustega tõendatuks, et A. Arolepp juhtis 10.08.2019 kella 14.49 paiku XXX teel mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX . Asjaolu, et A. Arolepal ei olnud võimalust tarvitada alkoholi alates sellest hetkest kui ta möödus politseiautost kuni selleni, kui ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, tõendavad tunnistajate E.P. i ja S.T. ütlused ning pardakaamera salvestis. Kogu sündmus toimus pardakaamera salvestise kohaselt ühe minuti jooksul. See lükkab ümber A. Arolepa ütlused selle kohta, et pärast kodutalu hoovi jõudmist läks politsei saabumiseni veel 510 minutit ja ta hakkas autos jooma, väljus pärast politsei saabumist alles minuti-kahe pärast. A. Arolepal ei olnud võimalik alkoholi tarbida ka teel patrullautosse nii nagu ta väidab. Salvestiselt on selgelt näha, et A. Arolepal ei ole midagi käes, tal ei ole seljas selliseid riideid, mille alla saaks peita viinapudelit. Tunnistaja E.P. i ütluste kohaselt olid kõik alkohoolsed 4 joogid J.O. i käes. A. Arolepa ütlused ei kattu ka J.O. i ütlustega, kes ütleb, et tal tuli pilt ette alles siis, kui politsei aknale koputas. Seega ei saanud autos sellist suhtlust A. Arolepa ja J.O. i vahel toimuda nagu süüdistatav kirjeldas. Samas tunnistas J.O. i, et nad olid sellel päeval koos A. Arolepaga viina joonud. Kuna viina joomine ei saanud toimuda autos vahetult pärast seda, kui politsei A. Arolepa juhitud sõiduki peatas, oli see aset leidnud enne seda, kui A. Arolepp sõitis oma kodutalu juurde. 23. Seega rikkus A. Arolepp LS § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid, juhtides 10.08.2019 kella 14.49 paiku XXX teel mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes, s.o seisundis kus alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus oli 1,24 mg/l kohta. Lisaks sellele puudus A. Arolepal mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellise teoga täitis A. Arolepp

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivsed tunnused.

24. Maakohus on seisukohal, et A. Arolepp pani kuriteo toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Juba kella ühe paiku päeval tundis tunnistaja G.O. A. Arolepa juures alkoholilõhna. Ta ütles A. Arolepale, et ta on purjus ja palus ära koju minna. A. Arolepp ei saanud seetõttu ka autot tankida. Vaatamata sellele jätkas A. Arolepp mootorsõiduki juhtimist ja püüdis pool tundi enne kinnipidamist veelkord bensiini tankida. Ka sellel korral bensiini talle alkoholijoobe kahtluse tõttu ei müüdud. Seega teadis A. Arolepp, et ta on sellises alkoholijoobes, milles mootorsõiduki juhtimine on keelatud. 25. Maakohus ei tuvastanud A. Arolepa teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 26. Karistusregistri väljatrüki andmetel on A. Arolepal üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Maakohus mõistis karistuseks 6 kuud vangistust tingimisi

§ 74alusel üheaastase katseajaga.

Kandmata vangistuse pikkuseks pärast kahtlustatavana kinnipidamise aja maha arvamist jäi 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Politsei – ja Piirivalveamet karistas 29.08.2019 väärteoasjas A. Aroleppa LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 300 eurot.

  1. Tartu Vangla kriminaalhooldusametniku iseloomustusest nähtub, et A. Arolepa käitumiskontroll ei kulgenud esimestel kuudel kõige ladusamalt. Kriminaalhooldusalusel oli erinevaid probleeme ja ametniku hinnangul mitte kõige paremad toimetulekuoskused. Ta jättis minemata või hilines nii programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames kokkulepitud kohtumistele kui kriminaalhooldaja vastuvõtule.
  2. Kambja Vallavalitsuse kirja andmetel on nende lastekaitsespetsialist viimase kahe aasta jooksul korduvalt külastanud A. Arolepa ja K.K. kodu XXX . Esimesed kokkupuuted perega olid
  3. aastal seoses perevägivallajuhtumiga. Paljudel juhtudel on tüli põhjuseks olnud A. Arolepa poolt alkoholi tarvitamine. 2017 mais tasus Kambja vallavalitsus OÜ A-Kliinik poolt A. Arolepale osutatud raviteenuse eest. 14.12.2017 andis ta kirjaliku lubaduse registreeruda programmi „Kainem ja tervem Eesti“, millest ta kinni ei pidanud.
  4. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on A. Arolepp pöördunud vaimse tervise õe vastuvõtule „Kainem ja tervem Eesti“ raames 2018 novembris ja detsembris. Visiidid programmi raames lõpetati, kuna patsiendil puudus haiguskriitika ja motivatsioon edasiseks raviks. Uuesti pöördus ta jaanuaris 2019 ja viibis kahel korral sõltuvusravi osakonnas ravil.
  5. A. Arolepa karistust kergendavaid ega raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
  6. Maakohus on seisukohal, et

§ 424lg 1 järgi ei ole võimalik karistada A.

Aroleppa rahalise karistusega, kuna see ei mõjuta teda samalaadsetest süütegudest hoiduma. Väärteokorras karistati teda rahatrahviga 29.08.2019 selle eest, et ta juhtis 30.07.2019 mootorsõidukit lubatud alkoholipiirmäära ületades. Tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,28 mg/l kohta. 11 päeva pärast eelmist rikkumist tabati A. Arolepp uuesti mootorsõiduki juhtimiselt oluliselt 5 raskemas alkoholijoobes. Kuigi A. Arolepp on püüdnud tegeleda sõltuvusprobleemiga, ei ole ta suutnud seda järjekindlalt teha ja on lühikese aja jooksul kaks korda asunud alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima. A. Aroleppa ei ole varem kriminaalkorras

§ 424lg 1 järgi karistatud.

Maakohtu hinnangul on lühiajaline vangistus, 6 kuud, piisav, et mõjutada teda edaspidi samalaadsetest süütegudest hoiduma. 32. Kuna A. Arolepp on varem toime pannud vägivallateo, mille eest teda karistati lühiajalise vangistusega, ei ole põhjendatud teda

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava uue vägivallateo eest karistada rahalise karistusega. Samas ei ole A. Arolepa süü väga suur. Ta lõi K.K. ühel korra ja ei tekitanud sellega kannatanule olulisi vigastusi. Seetõttu peab maakohus võimalikuks karistada A. Aroleppa sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega, milleks on 8 kuud vangistust. 33. Maakohus on seisukohal, et A. Aroleppa tuleb

§ 179lg 11 järgi karistada 1 aasta pikkuse vangistusega.

A. Arolepp on lapseealist kannatanut ahvatlenud korduvalt. Lastekaitseseaduse § 7 lg 1 kohaselt lasub esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamisel mitte ainult vanemal vaid ka last kasvataval isikul. Ilmselgelt ei mõelnud A. Arolepp lapse heaolule ja vajadustele, vaid ainult enda seksuaalsetele soovidele. A. Arolepp ei saa aru, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav ja võib lapsele halvasti mõjuda, tekitada eale mittesobivat huvi seksuaalteemade vastu. See selgub nii K.K. ütlustest, kui ka L.V. ütlustest. Kui K.K. ütles A. Arolepale, et ta ei tohi nii väikesele lapsele selliseid videoid saata, vastas viimane L.V. kohta, et ta ei ole enam nii väike laps, on kolmandas klassis. 34.

§ 179

lg 1 järgi on sama sanktsiooni raames võimalik süüdlast karistada ka raskema seksuaalse ahvatlemise eest, milleks on isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamine või alaealise nähes suguühtesse astumine. A. Arolepa teod on oma olemuselt kergemad ja alaealist vähem traumeerivamad, mistõttu on kohtu hinnangul võimalik teda karistada sanktsiooni keskmisele määrale lähedase vangistusega. 35. Kuritegude kogumis tuleb A. Arolepale mõista

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest tuleb

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.01 – 18.01.2019, s.o 2 päeva. A. Arolepa poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 36. A. Arolepp pani kuriteod toime Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega määratud katseajal, mistõttu tuleb talle mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis

§ 65lg 2 alusel.

Sellisel juhul suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. A. Arolepale tuleb mõista liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust, mis moodustub käesoleva otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest ja Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega mõistetud kandmata karistusest, milleks on 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Apellatsioon 37. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja A. Arolepa täielikku õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse A. Arolepale kergema karistuse mõistmist. 38.

§ 179lg 11 järgi esitatud süüdistuses tunnistab A.

Arolepp enda süüd osaliselt. A. Arolepp väidab, et saatis L.V. telefoni video. Ta ei mäleta, et ta oleks L.V. ga Facebookis pidanud seksuaalsetel teemadel kirjavahetust. A. Arolepa sõber saatis talle mingi video, kus oli kirjas „häid jõule“, mille ta saatiski L.V. le edasi. Ta ei tea, miks ta seda tegi, ta oli purjus. A. Arolepp 6 võis sinna mingi teksti lisada. Pornograafilise sisuga piltide saatmist A. Arolepp ei mäleta. Ta ei ole teinud L.V. le ettepanekuid riidest lahti võtmiseks ega ka raha pakkunud. A. Arolepa sõnul kustutas ta L.V. telefonist video ära, sest lastel ei ole vaja selliseid asju näha. A. Arolepp on teadlik, et L.V. on hetkel kümneaastane. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et antud episoodides puudub A. Arolepal tahtlus

§ 179lg 11 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime panna ja tegemist on eksitusega.

39.

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistust A.

Arolepp tunnistab. Küll aga väidab A. Arolepp, et nad ei olnud sel ajal enam lähisuhtes ja magasid eraldi tubades. Nende kooselu lõppes pärast esimest A. Arolepa kriminaalkaristust. A. Arolepp ei pea selliselt aset leidnud löömist kuriteoks. 40. A. Arolepp ei tunnista enda süüd ka

§ 424

lg 1 järgi esitatud süüdistuses ja kinnitab, et tarbis alkoholi oma sõiduautos pärast seda, kui oli auto ära parkinud. A. Arolepa kinnitas, et sõitis oma kodutalu hoovi ja läks 5-10 minutit enne, kui politsei tuli ja ta puhuma pani. Pärast auto parkimist hakkas ta autos jooma, kuna oli närvis, et talle bensiini ei müüdud. Nad korjasid autost asju kokku, kui J.O. i ütles, et politsei parkis end nende taha. A. Arolepp ütles J.O. ile, et „võtame siis selle peale“. Politsei koputas aknale ning ta väljus autost minuti-kahe pärast. Enne kui A. Arolepp tõenduslikku alkomeetrisse puhus, jõi ta veel väljas ja tegi suitsu. Süüdistatav A. Arolepa kirjalik seisukoht ja taotlus 41. A. Arolepp taotleb tõkendina kohaldatud vahistamise ja mõistetud karistuse asendamist elektroonilise järelevalve või üldkasuliku töö tundidega, kuna ta ei ela enam kannatanuga koos ning ei ole kellelegi ohtlik. 42.

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuse osas leiab A.

Arolepp, et K.K. viis ta poole aasta jooksul sellisesse seisu, et ta kaalus mitmel korral enne K.K. löömist enesetappu. K.K. karjus ja sõimas teda igal õhtul ning A. Arolepp lõi teda afektiseisundis, mistõttu ei tunnista enda süüd. Ringkonnakohtu järeldused

  1. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus muutmisele ei kuulu. Sellele järeldusele ringkonnakohus jõudis kriminaalasjas kogutud kõigi tõendite uuesti hindamise tulemusel. Alust tõendite ümberhindamiseks ei ole. Samuti ei ole alust mõistetud karistuse kergendamiseks.
  2. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Samas aga mõned kordamised tulenevad vajadusest vastata kaitsja väidetele.
  3. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus märgib järgmist.
  4. Kaitsja leiab, et maakohus on valesti A. Arolepa süüdi mõistnud

§ 179lg 11 järgi, sest tal puudus tahtlus seda kuritegu toime panna.

Tegemist on eksitusega, sest sõber saatis talle mingi video, kus oli kirjas „häid jõule“, mille ta saatiski L.V. le edasi. Ta ei tea, miks ta seda tegi, ta oli purjus. A. Arolepp võis sinna mingi teksti lisada. Pornograafilise sisuga piltide saatmist A. Arolepp ei mäleta. Ta ei ole teinud L.V. le ettepanekuid riidest lahti võtmiseks ega ka raha pakkunud.

  1. Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu. Need on ümber lükatud kannatanu L.V. , tema seadusliku esindaja K.K. ning tunnistajate K.V. i ja K. Puistaja ütlustega, samuti Facebooki konto vaatlusega (I kd lk 38-41, 43-62, 152-159). Maakohus on kõiki neid tõendeid põhjalikult käsitlenud (maakohtu otsuse lk 6-9). 7
  2. Maakohus tuvastas, et K.K. Facebooki kontole saadetud video on pornograafia, kuna sellel on pealetükkival viisil kujutatud ainult mehe ja naise seksuaalakti, suures plaanis naise suguelundeid. L.V. ütlustega on tõendatud, et kõnealuse video saatis A. Arolepp talle siis, kui L.V. oli seitsmeaastane. Lisaks sellele, et A. Arolepp saatis L.V. le pornograafilise sisuga videofaili ja pildi, tegi ta lapsele kahel korral ettepaneku nendel kujutatut järgi teha. Sellega tegi süüdistatav L.V. le ettepaneku astuda temaga suguühendusse, kuna saadetised kujutasid ainult seksuaalakti. Samuti luges maakohus L.V. ütlustega tõendatuks, et 2019 jaanuaris tegi A. Arolepp talle kodus ettepaneku võtta riidest lahti, pakkudes selle eest alguses 10 eurot ja hiljem 50 eurot. Tegemist on

§ 179

lg 1 neljanda teoalternatiiviga, s.o seksuaalse ahvatlemisega, mille eesmärgis oli näha alasti tütarlast. Maakohus leidis, et A. Arolepp pani esimesed

§ 179

lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod toime otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Ta saatis teadvalt lapseealisele L.V. le pornograafilise pildi ja videoklipi, olles teadlik, et L.V. saab sõnumi kätte. Asjaolu, et tegemist ei olnud kogemata saadetud jõulutervitust sisaldava videoga, vaid teadlikult saadetud pornograafilise sisuga videoklipiga, kinnitab videole lisatud tekst proovida nähtut järgi teha. Samasisulist teksti kasutas A. Arolepp ka varem saadetud pildi korral. Maakohus luges tõendatuks, et A. Arolepp on kolmel korral lapseealist L.V. t seksuaalselt ahvatlenud. Esimest korda 2016. a pornograafilise foto ja sõnumi saatmisega, 2018 jaanuaris pornograafilise video ja sõnumi saatmisega ning 2019 jaanuaris raha eest lahti riietumise ettepanekut tehes. Esimesed teod on sarnased, kuid nende vahel on pikk ajavahemik. Kolmas tegu on eelnevatest erineva sisuga. Need teod ei ole toime pandud ühtse tahtlusega ja neid ei saa käsitleda jätkuva teona. Seega on A. Arolepp isik, kes on korduvalt lapseealist kannatanut seksuaalselt ahvatlenud, mistõttu vastab tema tegevus

§ 179lg 11 koosseisule (vt täpsemalt käesoleva otsuse p-d 9-21).

49. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega ja ei pea vajalikuks neile midagi lisada. Süüdistus

§ 179

lg 11 järgi on tõendatud, see on toime pandud tahtlikult ning tegemist ei ole eksitusega, nagu apellatsioonis väidetakse. 50. Kaitsja leiab, et maakohus on A. Arolepa alusetult

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi mõistnud, sest ta lõi küll K.K.

ühe korra lahtise käega vastu kõrva, kuid see oli tingitud K.K. provotseerivast käitumisest. Seda on A. Arolepp märkinud ka oma 18.12.2019 kirjalikus seisukohas, väites, et lõi K.K. afektiseisundis olles.

  1. Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu. Need on ümber lükatud kannatanu K.K. ütlustega, mida kinnitavad L.V. ütlused ja fotod (I kd lk 36-37, 56-57 ja 154). Maakohus on kõiki neid tõendeid põhjalikult käsitlenud (maakohtu otsuse lk 4-5).
  2. Maakohus tuvastas, et konflikt tekkis seetõttu, et K.K. hakkas purjus A. Arolepa kaisust nende ühist last, beebit, ära võtma. Nad olid koos voodis ja K.K. kartis, et A. Arolepp lämmatab lapse ära. Seepeale hakkas A. Arolepp teda kohe peksma, löögi tagajärjel oli tal kõrv väga valus ja hommikul sinine. Hommikul näitas ta seda A. Arolepale, kes ütles, et ei mäleta midagi. Tütar L.V. tegi kõrvast pildi, mida näidati politseile. Sellega A. Arolepp pani toime

§ 121

lg 1 teise alternatiivi järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud valu. Eeltoodu pani A. Arolepp toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna lüües rusikaga K.K. le vastu kõrva, pidi ta võimalikuks pidama, et tekitab kannatanule valu. Tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kuna see on toime pandud lähisuhtes.

K.K. ja A. Arolepp olid vähemalt seitse aastat elukaaslased ja neil on ühine laps. A. Arolepa poolt avaldatu, et nad elasid 2018 novembris eraldi tubades, ei välista lähisuhte olemasolu. A. Arolepp ja K.K. kasvatasid koos ühist last ja neil oli toimiv peresuhe. 26.11.2018 tekkis K.K. l hirm, et alkoholijoobes A. Arolepp võib kogemata voodis oma lapsele viga teha. See näitab, et neil oli K.K. ga partneritena sellel ajal olemas veel omavaheline tundeseotus. 53. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Uuritud tõenditest ei tulene, et tegemist oleks olnud K.K. provotseeriva käitumisega, mille tagajärjel A. Arolepp väidetavalt 8 viibis afektiseisundis. 54. Süüdistus

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on tõendatud ja pole mingit alust selles osas õigeksmõistvat kohtuotsust teha. 55. Kaitsja leiab, et maakohus on A. Arolepa alusetult

§ 424

lg 1 järgi süüdi mõistnud, sest ta tarbis alkoholi oma sõiduautos pärast seda, kui oli auto ära parkinud. A. Arolepp kinnitas, et sõitis oma kodutalu hoovi ja läks 5-10 minutit enne, kui politsei tuli ja ta puhuma pani. Seega on süüdistus tõendamata.

  1. Ringkonnakohus eeltoodud väidetega ei nõustu. Need on ümber lükatud tunnistajate E.P. i, S.T. ja G.O. a ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega (I kd lk 63-74, 162-168). Maakohus on kõiki neid tõendeid põhjalikult käsitlenud (maakohtu otsuse lk 10-13).
  2. Maakohus tuvastas, et asjaolu, et A. Arolepal ei olnud võimalust tarvitada alkoholi alates sellest hetkest kui ta möödus politseiautost kuni selleni, kui ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, tõendavad tunnistajate E.P. i ja S.T. ütlused ning pardakaamera salvestis. Kogu sündmus toimus pardakaamera salvestise kohaselt ühe minuti jooksul. See lükkab ümber A. Arolepa ütlused selle kohta, et pärast kodutalu hoovi jõudmist läks politsei saabumiseni veel 5-10 minutit ja ta hakkas autos jooma, väljus pärast politsei saabumist alles minuti-kahe pärast. A. Arolepal ei olnud võimalik alkoholi tarbida ka teel patrullautosse nii nagu ta väidab. Salvestiselt on selgelt näha, et A. Arolepal ei ole midagi käes, tal ei ole seljas selliseid riideid, mille alla saaks peita viinapudelit. Tunnistaja E.P. i ütluste kohaselt olid kõik alkohoolsed joogid J.O. i käes. A. Arolepa ütlused ei kattu ka J.O. i ütlustega, kes ütleb, et tal tuli pilt ette alles siis, kui politsei aknale koputas. Seega ei saanud autos sellist suhtlust A. Arolepa ja J.O. i vahel toimuda nagu süüdistatav kirjeldas. Samas tunnistas J.O. i, et nad olid sellel päeval koos A. Arolepaga viina joonud. Kuna viina joomine ei saanud toimuda autos vahetult pärast seda, kui politsei A. Arolepa juhitud sõiduki peatas, oli see aset leidnud enne seda, kui A. Arolepp sõitis oma kodutalu juurde. Lisaks sellele juba kella ühe paiku päeval tundis tunnistaja G.O. A. Arolepa juures alkoholilõhna. Ta ütles A. Arolepale, et ta on purjus ja palus ära koju minna. A. Arolepp ei saanud seetõttu ka autot tankida. Vaatamata sellele jätkas A. Arolepp mootorsõiduki juhtimist ja püüdis pool tundi enne kinnipidamist veelkord bensiini tankida. Ka sellel korral bensiini talle alkoholijoobe kahtluse tõttu ei müüdud. Seega teadis A. Arolepp, et ta on sellises alkoholijoobes, milles mootorsõiduki juhtimine on keelatud.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Uuritud tõenditest ei tulene, et A. Arolepp tarbis alkoholi oma sõiduautos pärast seda, kui oli auto ära parkinud. Süüdistus

§ 424

lg 1 järgi on tõendatud ja pole mingit alust selles osas õigeksmõistvat kohtuotsust teha.

  1. Alternatiivina on taotletud A. Arolepale mõistetud karistuse kergendamist. Seda on taotlenud ka A. Arolepp ise oma kirjalikes seisukohtades. Samas kaitsja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, miks karistust tuleks kergendada. A. Arolepp ise leiab, et teda tuleks karistada mittevabaduskaotusliku karistusega seetõttu, et ta ei ela enam kannatanuga koos ja pole kellelegi ohtlik.
  2. Ringkonnakohus leiab, et alust karistuse kergendamiseks ei ole.
  3. Maakohus on A. Arolepale karistuse mõistmist väga põhjalikult motiveerinud (vt käesoleva otsuse p-d 26-36). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Alust karistuse kergendamiseks ei anna ka A. Arolepa väide, et ta ei ela enam kannatanuga koos ja pole kellelegi ohtlik. A. Aroleppa on ka varem karistatud K.K. suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises 30.10.2018 kohtuotsusega (I kd lk 87-90) ja juba 26.11.2018 pani ta sama kannatanu suhtes toime uue kehalise väärkohtlemise. See näitabki tema ohtlikkust.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu 9 Maakohtu 04.10.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  5. Kaitsja advokaat A. Kello on esitanud taotluse hüvitada kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kokku 120 minuti ulatuses 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 129,60 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu summas 129,60 eurot A. Arolepa kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Maarika Kuusk 10 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.