RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 301 lg 2 alusel rahatrahviga 12 000 eurot. Otsuse kohaselt kontrollis kohtuväline menetleja 15. märtsil 2019 A tehase ehitusobjektil töötavaid välismaalasi. Ehitusel olid Helmot-E OÜ töötajatena Valgevene Vabariigi kodanikud, kelle lühiajalist töötamist Eestis ei olnud Politsei- ja Piirivalveametis nõuetekohaselt registreeritud.

§ 286

lg 1 kohaselt peab tööandja kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.
2. Viru Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vaidlust ei ole selles, et kontrolli tegemise ajal töötasid ehitusobjektil Helmot-E OÜ-ga töölepingu sõlminud välismaalased, kes viibisid Eestis seaduslikul alusel, kuid nende lühiajaline Eestis töötamine oli registreeritud teise tööandja juures.
5. märtsil 2019 esitas 4-19-2526 Helmot-E OÜ juhatuse liige Politsei- ja Piirivalveametile taotlused töötajate lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, kuid järelevalve tegemise ajal ei olnud välismaalased Helmot-E OÜ-s töötamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt veel luba saanud. Järelikult ei olnud neil kontrollimise päeval õiguslikku alust Helmot-E OÜ-s töötamiseks. Helmot-E OÜ tegutses välismaalasi õigusliku aluseta tööle lubades tahtlikult: juhatuse liige R. G. teadis, et iga tööandja peab saama eraldi loa välismaalase tööle võtmiseks. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Helmot-E OÜ kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. 4.
7. Kassaatori hinnangul oli välismaalastel Eestis töötamiseks õiguslik alus ja menetlusalune isik väärtegu toime ei pannud. Maakohus tuvastas, et vaidlusaluste isikute lühiajaline töötamine oli Eestis küll registreeritud, kuid teiste tööandjate juures.

§ 1071

lg-st 2 ei tulene, et välismaalase Eestis lühiajaline töötamine registreeritakse tööandjapõhiselt. Samuti ei kohusta seadus tööandja vahetumisel töötamist uue tööandja juures uuesti registreerima. 4.2.

§ 1091sätestab välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise lõppemise.

Tööandja vahetumine ei ole üheks registreerimise lõppemise aluseks. Seega kehtisid praegusel juhul välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise registreeringud ja menetlusalusel isikul ei olnud kohustust nende töötamist uuesti registreerida. Välismaalase ajutine Eestis töötamine registreeritakse esimest korda töötama asudes ja see kehtib kuni registreerimisel määratud tähtpäevani, selle kehtetuks tunnistamiseni

§ 109

järgi või lõppemiseni

§-s 1091 sätestatud alusel.

§ 296lg 1 kohustab tööandjat kontrollima töötajate Eestis töötamise õiguslikku alust.

Menetlusalune isik täitis selle kohustuse, esitades kirjalikud tõendid välismaalaste Eestis töötamise registreerimise kohta.

1. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Välismaalaste lühiajaline Eestis töötamine Helmot-E OÜ-s ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Ettevõtte juhatuse liige R. G. võimaldas välismaalastel Helmot-E OÜ-s töötades lühiajalise töötamise tingimusi rikkuda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Vaidlust ei ole selles, et kõnesolevate välismaalaste lühiajaline töötamine Eestis oli registreeritud teiste tööandjate juures ja Politsei- ja Piirivalveamet ei olnud nende töötamist Helmot-E OÜ-s registreerinud. Erinevalt kassaatorist leiab kolleegium, et välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimine

§ 106alusel on tööandjapõhine.

Viidatud sätte järgi võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. 7.

§ 106

lg 11 kohaselt võib välismaalase lühiajalise töötamise registreerida, kui välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised ning tööandja on Eestis registreeritud. Need nõuded peavad olema välismaalase Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud (

§ 106lg 12).

Välismaalane võib Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine (

§ 1071lg 2).

Siseministri

1. detsembri
2. a määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ (edaspidi määrus) § 1 lg 1 kohaselt esitab lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile tööandja. Taotluses tuleb esitada erinevaid andmeid tööandja, töötaja, töökoha, töötasu jm kohta (määruse § 8). Taotluse esitamisega kinnitab tööandja, et ta on veendunud välismaalase vastavuses 2

§ 280

lg 1 p 5 kohustab välismaalast mh teavitama Politsei- ja Piirivalveametit töötamistingimuste muutumisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest. Sarnane kohustus on ka tööandjal (

§ 285lg 1).

1. Otsus lühiajalise töötamise kohta tehakse seega tööandja esitatud andmete alusel (mh töökoha, töötasu jmt andmed), mis võivad tööandja vahetumisel muutuda. Uue registreerimistaotluse esitamisel saab Politsei- ja Piirivalveamet kontrollida välismaalase lühiajalise töötamise lubatavust uue tööandja juures. Seega on välismaalase lühiajalise töötamise Eestis registreerimine tööandjapõhine ja eeldab enne uuele töökohale asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreerimist. Järelikult pidanuks Helmot-E OÜ enne välismaalaste tööle lubamist nende lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerima.
2. Eelnevale vaatamata tuleb väärteomenetlus VTMS § 1732 lg 3 alusel Helmot-E OÜ suhtes kassatsiooni piiride väliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu lõpetada.
3. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus nr 4-18-6507/42, p-d 26–28.)
6. Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo Helmot-E OÜ huvides toime pani. Seega ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Maakohus sellele tähelepanu ei pööranud. Kuna VTMS § 7 järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seega tuleb väärteomenetlus Helmot-E OÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
7. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu väärteotoimikus kahe tunnistaja ja menetlusaluse isiku esindaja venekeelsetele ütlustele, mida ei ole tõlgitud, kuid millele maakohus otsuse tegemisel tugines. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 10 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Menetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kõik seda valdavad. KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuli
9. a määrus asjas nr 3-1-1-62-15, p 9). VTMS § 2 alusel laienevad osundatud sätted ka väärteomenetlusele. Kui tõendid ei ole eestikeelsed või eesti keelde tõlgitud, puudub kohtul alus nende toimikusse lisamiseks ja neile otsuse tegemisel tuginemiseks. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli
11. a otsus asjas nr 3-1-1-22-14, p 10.1.)
12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 1, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni osaliselt, tühistab Viru Maakohtu
13. septembri
14. a otsuse ja lõpetab Helmot-E OÜ suhtes väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris Velmar Brett Paavo Randma 3