← Eesti

2-19-115942/9

Obsah (9)§ 394§ 416§ 3141§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 177

2-19-115942 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 03. veebruar 2020 Tsiviilasja number 2-19-115942 Tsi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. OÜ Aktiva Finants esitas 23.10.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse R H vastu võlgnevuse 158.45 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS ja kostja 18.11.2012 liitumislepingu nr xxxx, 12.09.2015 osamaksetega vara müügilepingu nr xxxx ning 09.02.2014 liitumislepingu nr xxxx. Ajavahemikul 01.05.2017 - 01.08.2017 esitas E AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.07.
  2. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist.
  3. E AS loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 OÜ-le Aktiva Finants, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  4. Kostja on jätnud tasumata arveid perioodil 01.05.2017-01.08.2017 kogusummas 158.45 eurot.
  5. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist nõuda majandus - ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimene tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja esindaja on saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja, s.o 17.07.2019, 31.01.2019, 30.04.
  7. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.08.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 23.10.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (158,45) x viivitatud päevade arv

(796)x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 27.75 eurot. Hageja palub kohtul lisaks välja 2
(4)2-19-115942 mõsta kostjalt ka viivis perioodi eest alates 24.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  1. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 158.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 27.75 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivis alates 24.10.2019 kuni põhinõude summas 158.45 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt väljamõista menetluskulud summas 295 eurot, sh riigilõiv 45 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus võttis 28.10.2019 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade loeti kostjale kättetoimetatuks

§ 3141lg 2 alusel alates 06.01.2020.

Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja E AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 11. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 216.20 euro ulatuses (s.h põhivõlgnevus summas 158.45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 27.75 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 158.45 eurolt alates 24.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui 158.45 eurot. 12.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui 3

(4)2-19-115942 menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 14. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 45 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 240 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 240 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on 3-l leheküljel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Maakohtu arvates ei saa heauskseks pidada sellist hageja käitumist, kus ta nõuab hagihinnast kaks korda suuremas ulatuses menetluskulude hüvitamist (käesolevas menetluses kokku 295 eurot). Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 95, s.h riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.