Obsah (11)

§ 146§ 65§ 651§ 153§ 66§ 163§ 170§ 171§ 176§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-14-59184 Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi R. K. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlustoiming Määru

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) väljamaksed kogusummas 1 422, 30 eurot järgmiselt: - Ajutise halduri tasu 752,65 eurot - Kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult 188,16 eurot - Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 316,81 eurot - Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 19,20 eurot - Ajutise halduri bürookulud 81,19 eurot - Panga teenustasu 0,16 eurot - Notaritasu pärimistunnistuse eest 64,13 eurot Pankrotihalduri tasu on deponeeritud summas 2 031, 10 eurot (sh käibemaks).

§ 65

kohaselt arvutatakse pankrotihaldurile tasu lähtuvalt

§ 651

toodud piirmääradest.

§ 651

kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 7 038, 20 eurot 1 692, 58 eurot, millele lisandub käibemaks 338, 52 eurot. 3 2.3 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 02.02.

1. a. jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 01.03.
2. a. määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 2 võlanõuet summas 15 741, 51 eurot järgmiselt: Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1 p 1.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded,

§ 153

lg 1 p 2, summas 15 741,51 eurot: Jrk nr Võlausaldaja nimi 1 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Rahandusministeerium Maanteeameti kaudu 2 Tunnustatud nõude suurus (eurodes) 9 270,03 Jaotise % 6 471,48 41,11% 58,89% Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

§ 153lg 1.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Pankrotimenetluses on võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vabasid vahendeid 3 584, 80 eurot. Arvestades, et kolme ülekande (kaks võlausaldajatele ja üks pankrotihalduri tasu maksmiseks) tegemiseks on panga teenustasud 0,48 eurot, saab halduri võlausaldajatele teha järgmised väljamaksed kokku summas 3 584, 32 eurot. Jrk Võlausaldaja nimi nr 1 Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 2 Rahandusministeerium Maanteeameti kaudu Tunnustatud nõude Väljamakstav summa suurus (eurodes) (eurodes) 9 270,03 2 110, 77 6 471,48 1 473, 55 2.4 Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara teadaolevalt puudub. 2.5 Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Viru Maakohtu 12.01.

1. a kohtumäärusega kuulutati välja R. K. pankrot ning pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. R. K. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 06.02.
2. a., kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Martin Krupp. 15.06.
3. a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati 2 nõudeavaldust kogusummas 15 741,51 eurot. Koosolekul esitatud nõudeid ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 2 võlanõuet kogusummas 15 741,51 eurot. 02.02.
4. a. koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Viru Maakohus kinnitas 01.03.
5. a. määrusega. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli võlgnik abielus M. S.iga alates 25.11.
6. a. M. S. suri xxx a. M. S.i (edaspidi pärandaja) pärija, M. S., esitas Tallinna notar Mari-Liis Parmasele pärandvara inventuuri avalduse. Pärandvara inventuuri tegijaks määrati Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse. 4 Kuivõrd pärandaja oli oma surma hetkel abielus R. K.ga, kohaldati nende varasuhetele abielu sõlmimisest kuni abielu lõppemiseni varaühisuse vararežiimi. 09.08.
7. a esitas pankrotihaldur R. K. volitusel kohtutäiturile avalduse, milles palus ühendada R. K., kui M. S.i seadusliku pärija ja M. S.i, kui M. S.i seadusliku pärija avaldused pärandvara inventuuri nõudes. Tallinna notar Mari-Liis Parmase 31.03.
8. a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on M. S.i vara pärijaks ½ suuruses osas tema abikaasa R. K.. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 17.08.
9. a koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulus pärandvara hulka ASis SEB Pank arvelduskonto nr EExxx, mille saldo seisuga 06.04.
10. a oli 265,81 eurot ja kogumishoius nr EExxx, mille saldo seisuga 06.04.
11. a oli 11,66 eurot. Pankrotihaldur tegi täiendava päringu AS-ile SEB Pank, milles palus täpsustada arvelduskonto ja kogumishoiuse saldot seisuga 13.02.
12. a. Vastavalt AS-i SEB pank päringu vastusele on arvelduskonto nr EExxx saldo seisuga 13.02.
13. a 209,80 eurot ja kogumishoiuse nr EExxx saldo 11,66 eurot. 2.6 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Jrk nr Võlausaldaja nimi Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste 1 Keskuse kaudu Rahandusministeerium 2 (Maanteeamet) Nõude summa (eurodes) 9 270,03 6 471,48 Saamata jäänud summa (eurodes) 7 159, 26 4 997, 93 2.7 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole esitatud ja pankrotihaldur ei kavatse esitada hagisid. 2.8 Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on välja toodud lõpparuande p 2.
14. 2.9 Maksejõuetuse põhjus Võlgniku maksejõuetuse põhjus ei ole pankrotikuritegu vaid muu põhjus pankrotiseaduse mõistes. Võlgnik kannab karistusena eluaegset vabadusekaotust ning on seetõttu sõltuv vangla poolt pakutavatest võimalustest sissetuleku teenimisel. Võlgnik on olnud makseraskustes vähemalt alates
15. aastast kui võlgniku suhtes algatati esimene pankroti väljakuulutamiseni menetluses olnud täitemenetlustest, millest tulenevat kohustust ei suutnud võlgnik täielikult tasuda. Seoses suutmatusega tasuda kohustusi algatasid sissenõudjad täitemenetlused ning sellega on kaasnenud võlgniku kohustuste mahu suurenemine kohtutäiturite tasu ja kulude nõuete näol. Samas on saanud võlgnik tasu ja hüvitisi, mille arvelt on ta oma kohustusi vähendanud. 2.10 Pankrotihaldur palub kinnitada lõpparuande, vabastada Martin Krupp halduri kohustuste täitmisest ja kinnitada halduri lõplik tasu vastavalt taotlusele.
16. R. K. esitas omapoolsed vastuväited halduri esitatud lõpparuandele. 5 R. K. vaidleb vastu halduri tasu suurendamisele ja märgib, et täiendav menetlus seonduvalt lõpparuandega oli põhjustatud vajakajäämisest halduri töös. Suurendatud tasu taotlus on ebaõiglane, arvestades menetluse venimist. R. K. viitab

§ 65

lg 2, mille kohaselt ei võeta halduri tasu arvestamisel arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 19.01.2015.a. L. K. poolt pankrotihalduri kontole tasutud 1 204, 51 eurot oli saadud halduri tegevusest sõltumata. Summa kanti üle R. K. palvel ajutise halduri tasu katteks. R. K. leiab, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivaralt 5 833, 69 eurot. Aruandes märgitud kulu – notari tasu 64, 13 eurot- on tõendamata, jääb võlgnikule arusaamatuks, mistõttu ei ole alust seda kinnitada. Halduri väide, et esialgses lõpparuandes ei kajastanud haldur kõiki andmeid kuna tulude-kulude analüüs oli tehtud varasemalt, alates märts 2018, ei ole õige. L. K. tegi oma ülekande 19.01.2015 summas 1 204, 51 eurot. Võlgnik palub mitte kinnitada halduri tasu lõpparuandes märgitud suuruses ning mitte arvestada põhjendatud kuluna notari tasu 64, 13 eurot.

1. Viru Maakohus kinnitas 07.11.2019.a. määrusega lõpparuande, lõpetas R. K. pankrotimenetluse ja algatas R. K. kohustustest vabastamise menetluse. R. K. esitas määruskaebuse maakohtu 07.11.2019.a. määrusele. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused ei ole kooskõlas. Kuigi määruse resolutsioonis on toodud, et lõpparuanne kinnitatakse, siis põhjendustest tulenevalt kohus seda ei tee või teeb selle reservatsiooniga, mis peaks kajastuma ka resolutsioonis. Kohus märgib resolutsioonis, et kokku jääb võlausaldajatele II järgus välja maksmata nõudeid 12 157, 19 eurot. Nimetatud arvväärtus on saadud lahutades tunnustatud nõuetest maha halduri aruandes märgitud väljamaksmiseks vabade vahendite summa. Viimane on aga suurem kohtu poolt samas määruses kinnitamata jäänud halduri tasu osa (deponeeritud 2031, 10 –määratud tasu 1050,55 eurot = 980, 55 eurot) ja kinnitamata kuluna pärimistunnistuse notari tasu (64,10 eurot) võrra – kokku seega 1044, 68 euro võrra. R. K. leiab, et määruse resolutsioonis tuleks selgelt välja tuua, et halduril kuulub võlausaldajatele väljamaksmiseks kinnitamata jäänud halduri tasu osa (980, 55 eurot) ja kinnitamata kulu, pärimismenetluse notari tasu (64,13 eurot) võrra suurem summa, võrreldes lõpparuandes märgituga (3584, 32 eurot). Pankrotimenetluse lõpu seisuga jääb võlausaldajatele välja maksmata 11 112,51 eurot (erinevalt vaidlustatud määruses toodud 12 157, 19 euro asemel). Määruskaebuse esitaja palub tühistada maakohtu 07.11.2019.a. määrus ja vabastada R. K. riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 p 1 ja 2 vabastab kohus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
3. Kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, leiab et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 663 lg 4 kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.
4. R. K. märgib määruskaebuses, et vaidlustatud maakohtu määruse (07.11.2019.a. määruse) resolutsioon ja põhjendused ei ole kooskõlas. Resolutsioonis ei kajastu maakohtu 6 poolt määruse põhjendustes toodu, et halduril kuulub võlausaldajatele väljamaksmiseks kinnitamata jäänud halduri tasu osa (980, 55 eurot) ja kinnitamata kulu, pärimismenetluse notari tasu (64,13 eurot) võrra suurem summa, võrreldes lõpparuandes märgituga (3584, 32 eurot) kuivõrd haldur deponeeris halduri tasuks 2031, 10 eurot, kuid kohus kinnitas halduri tasu 1050, 55 eurot ( 2031,10 -1050,55=980,55 eurot) Pankrotimenetluse lõpu seisuga jääb võlausaldajatele välja maksmata 11 112,51 eurot (erinevalt vaidlustatud määruses toodud 12 157, 19 euro asemel).
5. Kohus nõustub määruskaebuse esitaja tähelepanekuga. 7.1 Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes märkinud (07.11.2019.a määruse p 5 kolmas lõik), et aruandes märgitud pankrotimenetluse kulu – notari tasu pärimistunnistuse eest 64, 13 eurot - on tõendamata. Eeltoodud kulule ei viidanud haldur ka esialgses lõpparuandes (II kd 53-57), Kuivõrd kulu on tõendamata, ei ole alust seda arvestada pankrotimenetluse kuluna

§ 146lg 1 p 4 mõttes.

7.2 Kohus määras (07.11.2019.a määruse p 6) haldurile tasu arvestatuna

§ 651

lg 1 ja lg 4 toodud suuruste (1 692,58 ja 1% 5 833, 69-st) keskmisena ehk 875, 46 eurot, millele lisandub käibemaks 20%- koos käibemaksuga 1 050,55 eurot. 7.3 Seega lisandub lõpparuandes halduri esitatud võlausaldajatele väljamaksmiseks kuuluvatele vabadele vahenditele (vt alltoodud tabel) 64,13 eurot + 1050,55 eurot = 1114,68 eurot ehk kokku tuleb võlausaldajatele välja maksta 4699 eurot (1114,68+2110,77+1473,55) Jrk nr 1 2 Võlausaldaja nimi Tunnustatud suurus (eurodes) nõude Väljamakstav (eurodes) Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 9 270,03 Rahandusministeerium Maanteeameti kaudu 6 471,48 summa 2 110, 77 1 473, 55 Võlausaldajatel jääb eeltoodut arvestades tunnustatud nõuete eest saamata raha alljärgnevalt: Võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Rahandusministeerium (Maanteeameti kaudu) Tunnustatud nõude suurus (EUR) Saamata jäänud summa (EUR) Jaotis (%) 9 270, 03 6544, 16 58,89 % 6 471, 48 4568, 35 41,11% Kokku välja maksmata nõudeid II järgus 11 112, 51 eurot. 7.4 Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus R. K. määruskaebuse ja tühistab maakohtu 07.11.2019.a. määruse, millega kohus kinnitas lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. 8. Kooskõlas TsMS § 663 lg 4 teeb maakohus uue määruse. 7 8.1 Kohus jääb selle juurde, et pankrotihalduri esitatud lõpparuandes märgitud pankrotimenetluse kulu – notari tasu pärimistunnistuse eest 64, 13 eurot- on tõendamata. Kuivõrd kulu on tõendamata, ei ole alust seda arvestada pankrotimenetluse kuluna

§ 146lg 1 p 4 mõttes.

8.2 Kohus jääb ka selle juurde, et pankrotihalduri tasu taotlus on põhjendatud osaliselt.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 66

lg 3 teise lause kohaselt kontrollib kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. 8.2.1 Tulenevalt

§ 65

lg 5 arvutatakse pankrotihaldurile tasu lähtuvalt

§ 651

toodud piirmääradest.

§ 651

järgi on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 7 038, 20 eurot 1 692, 58 eurot, millele lisandub käibemaks 338, 52 eurot. Pankrotihaldur taotles tasu arvestatuna pankrotivaralt 7 038, 10 eurot 1 692, 58 eurot. 8.2.2 R. K. vaidles sellele vastu ja märkis, et L. K. poolt pankrotihalduri kontole tasutud 1 204, 51 eurot oli saadud halduri tegevusest sõltumata. Summa kanti üle R. K. palvel ajutise halduri tasu katteks. R. K. leiab, et halduri tasu tuleb arvestada pankrotivaralt 5 833, 69 eurot. Aruandes märgitud kulu – notari tasu 64, 13 eurot- on tõendamata. 8.2.3 Kohus nõustub võlgniku vastuväidetega.

§ 65lg 2 3.

lause järgi ei võeta halduri tasu arvestamisel arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus nõustub, et L. K. 2015.a tehtud 1 204, 51 euro ülekannet on põhjendamatu arvestada pankrotihalduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekumiste hulka. 8.2.4 Tasu arvestamise aluseks on põhjendatud lugeda pankrotivara suuruses 5 833, 69 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt kuni 6 400 eurot 20% pankrotivarast. Vastavalt

§ 65lg 5 3.

lausele võib kohus määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast (

§ 651 lg 3).

Kohus on seisukohal, et halduri taotletava tasu suurus ei vasta halduri reaalsele panusele käesoleva pankrotiasja menetlemisel. Pankrotimenetlus on kestnud 4 aastat. Pärast maakohtu 08.04.2019.a määrust, millega kohus rahuldas R. K. määruskaebuse ja tühistas määruse, millega varasemalt kinnitas lõpparuande, on kohus nõudnud kahel korral trahvihoiatusel haldurilt lõpparuannet, kus on näidatud tegelikud andmed nii pankrotivarasse toimunud laekumiste kui tehtud väljamaksete kohta (sh selgitust laekumiste ja väljamaksete vahe kohta, tl 133, 144). 8 Kohus leiab, et haldur ei ole tegutsenud pankrotimenetluse läbiviimisel temalt tavapäraselt oodatava hoolega. Eeltoodut arvesse võttes määrab kohus haldurile tasu arvestatuna

§ 651

lg 1 ja lg 4 toodud suuruste (1 692,58 ja 1% 5 833, 69-st) keskmisena ehk 875, 46 eurot, millele lisandub käibemaks 20%- koos käibemaksuga 1 050,55 eurot. 8.3 Kohus kinnitab pankrotihalduri esitatud lõpparuande välja arvatud osas, mis puudutab pankrotimenetluse kulu – notari tasu pärimistunnistuse eest 64, 13 eurot ja pankrotihalduri taotletud tasu suurust. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega (§ 163). Kuivõrd kohus rahuldas halduri tasu taotluse osaliselt, lisandub halduri lõpparuandes esitatud võlausaldajatele väljamaksmiseks kuuluvatele vabadele vahenditele 64,13 eurot + 1050,55 eurot = 1114,68 eurot ehk kokku tuleb pankrotihalduril võlausaldajatele vastavalt jaotisele välja maksta 4699 eurot (1114,68+2110,77+1473,55) Vastavalt

§ 163

otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 9. R. K. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.

§ 171

lg 2 sätestatud juhtudel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Käesoleval juhul viidatud sättes toodud aluseid, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamise, ei esine. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176

lg 2), kuid eeltoodu on oluline kohustustest vabastamise otsustamisel, mitte menetluse algatamise või algatamata jätmise otsustamisel. 10. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku R. K.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 9 Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust (mis ületab

§ 173lg 5 tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab R. K.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.12.2020.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10