Obsah (9)

§ 187§ 355§ 423§ 657§ 659§ 335§ 336§ 3401§ 173

Tsiviilasja nr 2-18-14225 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-14225 Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Val

) § 427). Vastavalt

§ 187

lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1 Tsiviilasja nr 2-18-14225 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ÜLEMINE KORRUS OÜ esitas 21.09.2018 Harju Maakohtule e-kirjana allkirjastamata hagiavalduse osaühing Orase Invest OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp ja Keila linn, Haapsalu mnt 1 korteriühistu vastu nõude tunnustamiseks Orase Invest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2. 01.10.2018 laekus maakohtuse allkirjastatud hagiavaldus koos lisadega. Maakohus võttis 04.12.2018 määrusega hagiavalduse menetlusse.
3. Kostja vaidles hagi menetlusse võtmisele vastu. Kostja hinnangul on 21.09.2018 ja 01.10.2018 esitatud hagiavaldused oma sisult erinevad. 21.09.2018 e-kirjas on hageja esitanud kohtule allkirjastamata hagiavalduse lubadusega selle originaal esitada hiljem. 01.10.2018 e-kirjas teatas hageja hagiavalduse originaali esitamisest. Hageja pole esitanud 21.09.2018 hagiavalduse originaali, kuna 01.10.2018 hagiavalduse puhul on tegemist sisu poolest erineva dokumentiga. Seega on hageja esitanud 01.10.2018 hagiavalduse pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestatud tähtaega eirates. MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Harju Maakohus jättis 27.03.2019 määrusega hagi läbi vaatamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1230 eurot.
5. Võlausaldajate koosolek, mis hageja nõuet ei tunnustanud, toimus 23.08.
6. Hageja pidi esitama PankrS § 106 lg 1 alusel hagiavalduse nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses hiljemalt 24.09.
7. Hageja esitas 21.09.2018 e-kirjana allkirjastamata hagiavalduse. Hageja pidi esimesel võimalusel esitama kohtule 21.09.2018 dateeritud hagiavalduse lihtkirjalikult või digitaalselt allkirjastatud originaali. 21.09.2018 hagiavalduses on märgitud, et see hagi on allkirjastatud digitaalselt.

§ 355

kohaldamise eelduseks on see, et hiljem tuleb kohtule esitada täpselt sama menetlusdokumendi originaal, mistõttu pidi hageja esitama kohtule 21.09.2018 originaali, mis on allkirjastatud digitaalselt 21.09.2018. Hageja esitas kohtule 01.10.2018 hagiavalduse, mis on digitaalselt allkirjastatud 01.10.2018 ja mille puhul on tegemist uue hagiavaldusega, isegi kui 21.09.2018 ja 01.10.2018 hagiavalduse tekstid oleksid identsed. 21.09.2018 ja 01.10.2018 esitatud hagiavaldused on ka oma sisult erinevad. 01.10.2018 hagiavalduses on võrreldes 21.09.2018 hagiavaldusega muudetud tekst. Seega ei ole võimalik arvestada 21.09.2018 ja 01.10.2018 kohtule esitatud hagiavaldusi ühe ja sama hagiavaldusena. 01.10.2018 esitatud hagiavaldus on kohtusse esitatud PankrS § 106 lg 1 rikkumisega, sest hagiavaldus on esitatud hilinenult ja tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Hagejal ei ole seega võimalik oma hagiga soovitud eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale 12.04.2019 määruskaebuse, milles palub täielikult tühistada Harju Maakohtu 27.03.2019 määruse, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 23.08.2019, seega oli hagejal hagiavalduse esitamiseks aega kuni 23.09.
3. Hageja esitas kohtule 21.09.2018 hagiavalduse e-kirja vormis. Kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 423lg 2 p 2, kui jättis hagi läbi vaatamata.

Allkirja puudumine on kõrvaldatav puudus ja maakohus oleks pidanud andma hagejale tähtaja hagiavalduse allkirjastatud versiooni esitamiseks ning ei 2 Tsiviilasja nr 2-18-14225 oleks saanud jätta hagi läbi vaatamata. Allkirjastamata dokumendi puhul saab kohus puuduste kõrvaldamiseks anda 10-päevase tähtaja.

1. Hagiavalduse sisu muudatused on ebaolulised ning allkirjastatud dokument sisaldab sama hagi alust ja eset nagu 21.09.2018 dokument.
2. Hagejale on maakohtu määrus üllatuslik, kuna hageja oli kõrvaldanud kõik kohtu osundatud puudused ning kohus oli hagi menetlusse võtnud. Kui olnuks oluline allkirjastada täpselt sama hagi tekst, mis e-kirjas esitatud, saanuks hageja ka seda teha. MENETLUSE EDASINE KÄIK
3. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele ja määruskaebus rahuldamisele (

§ 657

lg 1 p ja

§ 659). 13.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 423

lg 2 p-i 2, kui jättis hagiavalduse läbi vaatamata põhjusel, et 21.09.2018 hagiavaldusel puudus hageja allkiri. Hageja esitas e-kirjana vormistatud allkirjastamata hagi kohtusse 21.09.2018, seega PankrS § 106 sätestatud tähtaega järgides.

§ 335

lg 1 kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Maakohus leidis õigesti, et allkirjastamata hagiavalduse esitamisel tuleb kohtule seejärel viivitamata esitada selle originaal ehk allkirjastamata dokumendiga identne dokument. Ringkonnakohus leiab samas, et olukorras, kus hageja esitas kohtule 01.10.2018 allkirjastatud hagiavalduse, mis ei olnud 21.09.2018 dokumendiga identne, pidanuks maakohus sellele hageja tähelepanu pöörama ja andma talle võimaluse esitada 21.09.2019 menetlusdokument allkirjastatult. Riigikohus on leidnud, et

§ 335

lg 2 ei tähenda iseenesest keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud menetlusdokumendil ei ole allkirja. (vt Riigikohtu 27.02.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama põhimõte ka

§ 335lg 1 puhul.

Samuti ei saa

§ 336

kohaselt dokumendi elektrooniliselt esitamise korral eitada võimalust elektroonilise dokumendi hilisemaks allkirjastamiseks, kui dokumendi esitaja pole saanud seda teha õigeaegselt. Ebaõige on seega maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb originaaldokument esitada sama kuupäeva allkirjaga nagu allkirjastamata dokument.

§ 335

lg 1 võimaldab menetlustoimingu tegemise tähtaega järgida, kui dokumenti ei ole võimalik mingil põhjusel samal päeval allkirjastada. Selline võimalus peab olema tagatud ka elektrooniliselt esitatud dokumendi osas. 14. Puuduste kõrvaldamise määruse tegemise näeb ette

§ 3401

lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Allkirja puudumise korral on tegemist kõrvaldatava puudusega (vt Riigikohtu 27.02.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11). Maakohus saab anda eeltoodust tulenevalt hagejale tähtaja 21.09.2018 hagiavalduse allkirjaga originaali esitamiseks. 3 Tsiviilasja nr 2-18-14225 15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav 4