Obsah (5)
§ 524§ 477§ 525§ 173§ 532KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Liis Arrak ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10132 Tsiviilasi DD ü
) § 667 lg 2 teise lause ja § 656 lg 1 p 1 koostoimes §-ga 659 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, jättes ära kuulamata nii DD, kelle suhtes eestkoste määramist menetletakse kui ka CC, kes on avaldanud soovi eestkostjaks saada. See tingib maakohtu määruse tühistamise määruskaebuse põhjendustest olenemata ning asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul nii DD kui ka CC isiklikult ära kuulata. 11.
§ 524
lg 1 esimene lause sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Üldreeglist teeb erandi
§ 524
lg 5, mille p 2 kohaselt ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime olemasolu korral sellele järgnev ärakuulamine toimub
§ 477
lg 4 teise lause ja
§ 524lg 1 teise lause järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes.
Isiklik ja suuline kohtumine on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Isiku ärakuulamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine, mis tingib maakohtu määruse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks lahendamiseks (vt Riigikohtu
- detsembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p-d 15-18).
- Praeguses asjas nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et maakohus ei ole vahetult veendunud, et DD ei ole võimeline oma tahet avaldama, vaid on lähtunud selle seisukoha kujundamisel ekspertiisiaktist. Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi see on eeltoodust tulenevalt menetlusnormi oluline rikkumine. Samas on maakohtu järeldus eksperdi arvamusest ka ekslik. Nimelt on ekspert küll märkinud, et DD ei ole võimeline osa võtma kohtuistungist ega ärakuulamisest ka tema tavalises keskkonnas, kuid samas on ekspert selgelt märkinud, et DD on võimeline andma oma seisukohta eestkoste määramise ja eestkostja isiku suhtes. Seega võib järeldada, et eksperdi eelnev järeldus kohtuistungil ja ärakuulamisel osalemise võime kohta oli suunatud sellele, et DD vaimne seisund ei võimalda tal osaleda kohtus menetlusosalisena, kuid see ei välista
§ 524lg 5 p 2 alusel tema ärakuulamist eestkoste määramise küsimuses.
13. Maakohus rikkus ka
§ 525
lg-t 3.
§ 525
lg 3 kohaselt kuulab kohus enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Selle sätte eesmärk on saavutada veendumus eestkostja isiku sobivuses. Ärakuulamist ei asenda esitatud avaldus seada isiku üle eestkoste (vt Riigikohtu
- detsembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14, p 19).
- Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks CC ära kuulanud vaatamata asjaolule, et CC taotles kohtule esitatud avalduses enda eestkostjaks määramist ning seda toetas ka DD-le määratud esindaja. Nagu eelnevalt märgitud on eestkostja kandidaadi ärakuulamine oluline selleks, et kohus saaks kujundada vahetu mulje pinnalt seisukoha, kas isik oma teadmiste, oskuste ja isikuomaduste poolest sobib eestkostjaks. See on eriti oluline olukorras, kus menetlusosalised, sh avaldaja ja DD-le riigi õigusabi korras määratud esindaja, on selles osas esitanud kohtule vastakaid seisukohti.
- Ringkonnakohus märgib, et füüsilise isiku eestkostjaks määramisel tuleb PKS § 204 lg 1 kohaselt arvestada eelkõige seda, kas eestkostja kandidaadi isikuomadused ja võimed on 3
(4)sobivad eestkostja ülesannete täitmiseks. PKS § 204 lg 3 kohaselt tuleb arvestada ka eestkostetava soove, kui need ei ole tema huvidega vastuolus. Eestkostja määramisel on ringkonnakohtu hinnangul võimalik arvesse võtta ka eestkostja kandidaadi varasemat käitumist, mh ka enda asjade ajamisel ja laste hooldusõiguse teostamisel, kuid see tuleb seostada tema võimega eestkostja ülesandeid täita. 16.
§ 173
lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra. 17.
§ 532
lg 1 ja § 696 lg-te 1 ja 3 kohaselt saab praeguse määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 4
(4)