10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 3
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Hageja primaarseks nõudeks on hoonestusõiguse omandi üleandmise nõue ning kostja poolsete nõusolekute andmine kinnistusraamatu kannete muutmiseks (sh omanikukanne) ja alternatiivseks nõudeks kostja poolsete nõusolekute andmine kinnistusraamatu kannete kustutamiseks. Hageja palub hagis 1) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud hoonestusõiguse hageja kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt saab hoonestusõiguse omanikuks hageja. Asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega või alternatiivselt tuvastada kostja kohustus anda nõusolek (teha avaldus) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud hoonestusõiguse lõpetamiseks (kustutamiskande tegemiseks). Asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega; 2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu kohta avatud registriosa III jaos kannete nr 3 ja nr 4 muutmiseks ja kannete tegemiseks, asendada kostja nimi ja registrikood hageja nime ja registrikoodiga, asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega või alternatiivselt tuvastada kostja kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud kinnistu kohta avatud registriosa III jaos kannete nr 3 ja nr 4 kustutamiseks ja asendada kostja tahteavaldus tsiviilasjas tehtava kohtuotsusega; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks hoonestusõiguse tasu 27682,60 eurot perioodil jaan 2018-juuni 2019; sissenõutavaks muutunud viivis 8070,08 eurot, kahjuhüvitis 4908,88 eurot (lepingu sõlmimisega ja lepingust taganemisega seotud kulud notarile, kannete tegemise riigilõiv). Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja nõude, asendades kostja tahteavalduse käesoleva kohtulahendiga, tuvastades kostja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxx kantud hoonestusõiguse kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja kande tegemiseks, mille kohaselt saab hoonestusõiguse omanikuks hageja ning muutes registriosa III jaos kandeid nr 3 ja nr 4, asendades kostja nime ja registrikoodi hageja nime ja registrikoodiga ja mõistes välja kostjalt hoonestusõiguse tasu, sissenõutavaks muutunud viivise ja kahjuhüvitise kokku 40 661,56 eurot.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 1793,88 eurot sh riigilõiv 1000 eurot ning õigusabikulu 750 eurot ilma käibemaksuta (7,5*100) ja tõlkekulu 43,88 eurot. Hageja kinnitab, et ülalnimetatud summa ei sisalda käibemaksu, sest hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Hinnates asja keerukust ja asjas esitatud materjale on kohtu hinnangul õigusabikulu 750 eurot ja tõlkekulud 43,88 eurot põhjendatud. 4
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.