Obsah (10)

§ 102§ 31§ 30§ 29§ 171§ 1§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18932 Tsiviilasi A G’i avaldus p

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku A G kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. märtsil 2020 kell 13.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku A G esitama hiljemalt
5. märtsil 2020.a pankrotihaldurile võlgniku täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku A G kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks summas 126 eurot, kokku 756 eurot.
8. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kalle Mõtsnik’u tehtud vajalikud kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku summas 36 eurot.
9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid arvelduskontole nr EE752200001120168326 AS-s Swedbank.
10. Määrus saata resolutsiooni punkti 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
11. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud A G esitas 03.12.2019.a kohtule pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõstnik’u. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgnik töötab xxxx OÜ-s keevituse meistrina kuupalgaga 540 eurot (bruto). Võlgnikul on üks alaealine (sündinud xxxx.a) poeg, kes õpib xxxx. Võlgnik elab xxxx üürikorteris, tasudes selle eest 450 eurot kuus. Võlgniku suhtes täiteasju algatatud ei ole. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega ka taotluse algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku andmeil ei ole tal muud vara peale 2001.a valmistatud sõiduauto xxxx, mille väärtuseks ta hindab 300 eurot. Samuti puuduvat sularaha, väärisesemed ning nõuded kellegi vastu. Ka ajutine haldur ei ole arvestatavas ulatuses vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul on kontod Swedbank AS-s, mille jääk on 46,44 eurot ja broneering teenustasude näol 1,47 eurot, Luminor Pank AS-s, SEB Pank AS-s (jääk 0,27 eurot) ja LHV Pank AS-s (jääk 0). Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil võlgnik väärtpabereid ei oma. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju. AS Eesti Pensionikeskus andmeil võlgnik täiendava kogumispensioniga ei ole liitunud, ta omab vaid pensionikontot Seb Progressiivne pensionifondi, 7007,18 osakut (
12. sammas). Aruande eelmistes alajaotustes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 20 000 euro, millele lisanduvad viivised. Vara on ainult ca 200 eurot 2001.a valmistatud sõiduki näol. Töötasu on tal alla kehtestatud alampalga määra, mida kinni pidada ei saa. Sellele lisandub ülalpeetava olemasolul veel 1/3 alampalga määrast.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksevõimetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui võlgniku teadaoleva vara arvel ja sissetulekust ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis

§ 30

lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise 2 vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis

§ 29

lg 1 alusel tuleks menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada.

§ 171

lg 1 1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine

§ 171lg 2 sätestatud aluseid.

Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku poolt (kiir)laenude võtmine, milliste teenindamiseks olemasolevast sissetulekust ei piisanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muud põhjused“. Pankrotihalduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 20 000 eurot, kuid vara vaid umbes 200 euro väärtuses.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks summas 126 eurot, kokku 756 eurot ning kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku summas 36 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks töötasuks 630 eurot, millele lisandub 3 käibemaks summas 126 eurot, kokku 756 eurot ning kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku summas 36 eurot.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4