KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7187 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaid

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 3.

juuli

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 2 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust, ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 10 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. märts
3. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
4. jaanuaril
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a määrusega jäeti T. Tunis vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
9. Maakohtu määruse kohaselt võib kohus

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on T. Tunis temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 4.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Kohtu arvates ei ole kõiki asjaolusid kogumis hinnates T. Tunise vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. T. Tunis kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on pandud toime ajal, mil T. Tunis oli Harju Maakohtu
2. juuli
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-16226 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Nimetatud kohtuotsusega karistati T. Tunist samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, seega on süüdimõistetul kalduvus panna toime samalaadseid rahvatervisevastaseid kuritegusid. Kõrgema astme kohtud on korduvalt väljendanud, et narkokuritegusid toime pannud isikute puhul on samalaadsete kuritegude jätkuva toimepanemise risk kõrge (Riigikohtu
4. detsembri
5. a määrus 3-1-1-103-06 p 15).
6. T. Tunise õigusvastast käitumist on lisaks majandusliku kasu saamise soovile oluliselt mõjutanud asjaolu, et ta on pikaaegne narkootikumide tarvitaja. Positiivne on, et karistuse kandmise ajal on T. Tunis läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Tagasiside tema tegevusele on olnud väga hea ning ka tema käitumisele etteheiteid teha ei saa. Vaatamata eeltoodule ei ole kohus ikkagi veendunud, et süüdimõistetu suudab vabaduses hoiduda tagasilangusest. Süüdimõistetu läbis ka varasema karistuse kandmise ajal kuriteoriske maandavaid tegevusi, kuid need ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kohtuistungil avaldatu kohaselt ei pea T. Tunis ennast enam sõltlaseks. Narkootikumide tarvitamist pärast karistuse kandmiselt vabanemist põhjendab ta elus ette tulnud raskustega, pidades seda justkui õigustuseks. Oluline on sealjuures asjaolu, et süüdimõistetu oli vabastatud tingimisi enne tähtaega ja talle oli kriminaalhoolduse näol tagatud tugi.
7. T. Tunise vabanemisjärgsed elutingimused on üldiselt head, kuid need ei erine oluliselt varasematest, mistõttu ei saa öelda, et need garanteeriksid tema edasise seaduskuuleka toimetuleku. Süüdimõistetul näeb enda kohustusena vanemate eest hoolistemist nende järjest halveneva tervise tõttu, mis võib samuti tekitada raskeid olukordi ja viia tagasilanguseni. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et T. Tunise osas ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega rohkem kui kolm aastat enne karistuse lõpptähtaega võimaldaksid. T. Tunise varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral uute kuritegude toimepanemist jätkata. Käesolev vangistus ei ole kohtu arvates olnud oluliselt tulemuslikum kui varasem. T. Tunise ärakandmata karistuse pikkust arvestades on kohtul võimalik veel korduvalt tema vabastamist tingimisi enne tähtaega kaaluda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Tunis, kes palub kohtumääruse tühistada ja end tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada või saata asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
9. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrusel kuupäeva. Seega ei ole võimalik tuvastada, et maakohus oleks üldse asja kaalunud. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks käesolev vangistus ei olnud tulemuslikum kui varasem. Tagasiside T. Tunise käitumisele vangistuses on olnud väga hea. Ta on teadvustanud narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme ja võtnud programmi „Sütik“ raames tugiisiku. T. Tunis ei nõustu kohtu järeldusega, et ta on oma 2 probleeme õigustanud. Kuna narkootikumide tarneahelad on muutunud, on ebatõenäoline, et ta narkokuritegude toimepanemist jätkab.
10. Kohus jättis tähelepanuta T. Tunise soovi vabaneda elektroonilise valve alla. Maakohus ei ole järginud Riigikohtu suuniseid ning on jätnud põhjendamata, millised kuriteo toimepanemise asjaolud on sedavõrd kaalukad, et takistavad T. Tunise ennetähtaegset vabastamist. T. Tunis on nõus tegema kriminaalhoolduse ajal tasulisi teste. Kohus on ebaõigesti hinnanud T. Tunise soovi vabaduses oma puuetega vanemate eest hoolitseda. Eeltoodu ei raskenda vabanemist, vaid motiveerib teda. Kuna ta on saanud psühhiaatrilist abi, oskab ta seekord masenduse korral narkootikumide asemel arsti poole pöörduda. T. Tunise hinnangul oleks kohus pidanud andma suuniseid, millist tulemust ülejäänud vangistuselt oodatakse. Vangla hinnangul on T. Tunise uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riskiprotsent madal – 21%. Vangla on oma kirjas märkinud, et 20% korral oleks T. Tunise ennetähtaegset vabastamist toetatud. T. Tunis märgib, et ei poolda kuritegelikku käitumist ning tal on seaduserikkumiste pärast häbi. Kirjalikud seisukohad
11. T. Tunis kordab kirjalikus seisukohas määruskaebuses esitatud väiteid ja märgib täiendavalt, et maakohtu määrus oleks pidanud sisaldama konkreetsemat ohuprognoosi. Maakohtu määrusest ei saa aru, mida kohus tagasilanguse ohu all silmas pidas. Kohus ei oleks tohtinud narkootikumide tarvitamist toimepandud kuriteoga siduda. Kogu informatsioon narkootikumide tarvitamise kohta on pärit T. Tuniselt endalt. Ta tarvitas viimati narkootikume kuus ja pool aastat tagasi. Eeltoodu ei saa olla tema vabastamata jätmisel määrava tähendusega. Narkootikumide tarvitamisega seotud riskid on maandatud. T. Tunis märgib, et nõustus kokkuleppemenetlusega, kuna tema autost leiti suur kogus narkootilist ainet. Ta on süüdi sellisesse olukorda sattumises, kuid kuriteo toimepanemise põhjuseks ei olnud narkootikumide tarvitamine. T. Tunis ei mõista, millised kuriteo toimepanemise asjaolud tema vabastamist takistavad.
12. T. Tunis rõhutab, et maakohtu istungi protokollist nähtub selgelt, et ta soovis vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus ei ole elektroonilise valve alla vabastamise võimalust üldse kaalunud. Ka vangla esitas kohtule materjalid ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud T. Tunise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited kolleegiumi vastupidises ei veena.
14. Kolleegiumi hinnangul puudub alus kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks. Maakohtu määrusel kuupäeva puudumine on ilmne ebatäpsus, mida ringkonnakohus saab oma määrusega parandada. Kuna maakohtu määrus on digitaalselt allkirjastatud, nähtub allkirjalehelt, et määrus on tehtud
15. oktoobril
16. Eeltoodule tuginedes parandab ringkonnakohus maakohtu määruse päises esineva puuduse ja loeb määruse tegemise ajaks
17. oktoobri
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et T. Tunis tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 3
3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)

1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et T. Tunise varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on piisavalt alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata uute kuritegude toimepanemist. T. Tunist on korduvalt narkokuritegude toimepanemise eest karistatud. Ta kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mille ta pani toime ajal, mil oli karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Arvestades eeltoodut ja seda, et T. Tunis on ise pikaajaliselt narkootikume kuritarvitanud, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et T. Tunisel on kalduvus panna toime narkootikumidega seotud kuritegusid
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Maakohus on pidanud positiivseks, et T. Tunis on karistuse kandmise ajal läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni ning osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata eeltoodule võib süüdimõistetu taas narkokuritegude toimepanemist jätkata. Seda seetõttu, et ka varasema karistuse kandmise ajal läbis ta mitmeid sotsiaalprogramme, kuid pani sellegipoolest vaid ligi pool aastat pärast vabanemist toime uue kuriteo ja hakkas uuesti narkootikume tarvitama.
3. Ka süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused sarnanevad varasemaga – T. Tunis läks ka eelmise vabanemise järel elama oma vanemate juurde, tal oli töökoht ning ta lubas osaleda sotsiaalprogrammides sõltuvusega toimetulekuks. Vangla iseloomustusest nähtub, et T. Tunis on narkootikume tarvitanud seoses depressiooniga. Kuigi T. Tunis on määruskaebuses lubanud seekord probleemide korral narkootikumide asemel arsti poole pöörduda ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, on ta samas vangla iseloomustuse kohaselt vanglaametnikele avaldanud, et ei mõista kuritegelikku käitumist hukka ja võib uue kuriteo toime panna, kui see on mingi eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ka ringkonnakohtule saadetud määruskaebuses on T. Tunis oma süüd pisendanud, rõhutades seda, et nõustus kokkuleppemenetlusega, kuna sattus olukorda, kus narkootikumid leiti tema autost. Kaebusest ei nähtu, et T. Tunis toimepandud kuritegu sisuliselt tauniks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks eeltoodut arvesse võttes T. Tunise ennetähtaegne vabastamine ennatlik – selleks, et süüdimõistetu väärtushinnangud püsivalt muutuksid ja ta suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda, peaks ta senisest veelgi pikema aja jooksul vanglas sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemist jätkama.
4. Ka T. Tunise soov vabaneda vabatahtlikult elektroonilise valve alla ei too kaasa maakohtu määruse muutmist. Kuna maakohtu istungi ajaks oli T. Tunis temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, esinesid formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. Kuna ringkonnakohtu 4 hinnangul ei ole T. Tunise ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka koos elektroonilisele valvele allumise kohustusega, puudub alus eeltoodud argumendil maakohtu määruse muutmiseks.
5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse sisuliselt muutmata, täpsustades maakohtu määruse kuupäeva, ning T. Tunise tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 5