Obsah (5)

§ 184§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5444 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.

Sokolovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.01.2017 – 25.01.2017, s.o 2 päeva, ja A. Sokolovi poolt ärakandmisele kuuluv karistus oli 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1, 3 alusel määrati, et tingimisi jäetakse vangistus A.

Sokolovi suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja määrati

§ 75lg 2 p-de 21 ja 5 alusel täiendavad kohustused.

1.

1. Tartu Maakohtu 23.10.2017 määrusega rahuldati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus ja pöörati täitmisele A. Sokolovile Tartu Maakohtu 14.06.2017 otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluv vangistus, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 08.11.
2. 1.
3. Tartu Maakohtu 06.12.2017 määrusega kuulutati süüdimõistetu A. Sokolov tagaotsitavaks ning määrati, et tema tabamisel tuleb toimetada ta Tartu Vanglasse karistust kandma. 1.
4. Tartu Maakohtu 16.05.2018 määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla taotlus A. Sokolovi karistuse kandmiselt vabastamiseks ja tema suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. 1.
5. Karistuse kandmise aja algus 29.12.2017 ja lõpp 27.12.
7. Tartu Maakohtu 06.01.2020 määrusega jäeti A. Sokolov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
8. A. Sokolov on mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 1 aasta 10 kuu, s.o üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil XXX. Antud aadressil elavad isiku ema, isa ja õde ning tegemist on kinnipeetava sünnikoduga. Tegemist on majaga, mis on jaotatud kaheks korteriks. Ühes korteris elavad A. Sokolovi ema ja isa, kes on andnud oma nõusoleku A. Sokolovi suhtes antud aadressil elektroonilise valve kohaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.
2. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses viibib ta neljandat korda. Tegemist on eriliigiliste kuritegude, mis on valdavalt olnud etteplaneeritud. Selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, peab tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on piisavalt väike. Maakohtu hinnangul see käesoleval hetkel nii ei ole. A. Sokolovi puhul on retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid tarvitanud käitumiskontrolli ajal alkoholikeelust hoolimata alkoholi ning pannud toime uue kuriteo. Käesoleva vangistuse kandmisele isik vabatahtlikult ei ilmunud ning ta kuulutati tagaotsitavaks. 2.
3. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud sageli majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samas puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht. Tal on arvestatava suurusega võlanõuded ning isiku varasemast elukäigust nähtuvalt on tema oskus tulude ja kulude tasakaalus hoidmiseks ning majanduslikuks toimetulekuks kesine. Isikut on toetanud mõnevõrra ema, kuid tegemist ei ole jätkusuutliku lahendusega. Seega ei ole majandusliku toimetuleku teemaga seonduvad riskid piisavalt maandatud. Ka seadusekuulekad lähedased olid kinnipeetaval enne vangistust. Sellest hoolimata on süüdimõistetu järjepidevalt toime pannud kuritegusid. Seega ei saa antud positiivset asjaolu isiku suhtes ülemäära mõjusaks pidada. 2.
4. Kuigi kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on narkosõltuvusest vabanenud, ei tarvita enam, ega taha enam narkootilisi aineid, tuleb isiku puhul silmas pidada tema edasise sõltuvuskäitumise osas selle varasemat kestust ja intensiivsust. Nimelt on materjalidest nähtuvalt kinnipeetav alustanud narkootikumide tarvitamisega 16-aastaselt. Ise A. Sokolov tarvitamise algust ei mäleta. On proovinud kõiki narkootikume, kuid peamiselt tarvitanud heroiini, fentanüüli, metadooni. Enne käesolevat vangistust tarvitas metadooni/fentanüüli igapäevaselt, 1-2 x päevas ja süstimise teel. Enne vahistamist 4 aasta vältel süstis igapäevaselt veeni 60 mg metadooni. Teatud eluperioodil proovis ka narkootikume asendada alkoholiga, 2 olles ka selle joovasti sagedane tarvitaja. Niivõrd pikaajalise alkoholi- ja narkosõltlase puhul ei pruugi suure tõenäosusega vabaduses joovastavates ainetest hoidumiseks piisata üksnes isiku enda püüdlustest. Vangistuses on hoidumine kerge, kuid vabaduses see nii ei pruugi olla. Kuigi isiku soov vabaneda sõltuvustest on igati kiiduväärt, nähtub ka vangla iseloomustusest, et motivatsioon muutustele kindlaks jääda on olnud nõrk, mistõttu ka eelmise vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogramm ei ole vajalikku mõju avaldanud. Käesoleva vangistuse ajal ei ole seoses isiku tervisliku seisundiga veel programme läbitud, mistõttu ei ole võimalik ka loota nende rehabiliteerivale mõjule ja prognoosida isiku edasist seadusekuulekust. Samas on vangistuse jätkudes ja isiku tervise paranedes võimalik tal läbida ka ettenähtud sotsiaalprogrammid. 2.
5. Maakohus nõustus vangla ja prokuratuuri seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Maakohus ei näinud esitatud materjalidest isikus piisavate positiivsete muutuste toimumist seadusekuulekuse suunas. On kiiduväärt, et isik soovib vabanedes loobuda joovastitest, kuid nagu ka vangistusasutus välja on toonud, on isik seda soovinud ka varasemalt. Paraku ei ole üksnes sellest piisanud. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav käesoleval hetkel uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused viitavad suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik osaleda rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. Määruskaebus
6. Tartu Maakohtu 06.01.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Sokolovi kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets, kes palub tühistada maakohtu määruse, teha uus määrus, millega vabastada A. Sokolov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.
7. Kaitsja arvates on maakohus määruses liialt keskendunud isiku varasemale elukäigule ega ole objektiivselt hinnanud vangistuses viibitud aega ega mõju isikule. A. Sokolovil puuduvad distsiplinaarkaristused, mis kinnitab, et isik on võimeline käituma õiguskuulekalt. Maakohtu poolt tuginemine varasemale elukäigule on liialt formaalne, et olla põhjendatud keeldumaks A. Sokolovi ennetähtaegsest vabastamisest. 3.
8. Isikul on olemas toetavad lähedased, kindel elukoht. Kaitsja arvates puuduvad määruses põhjendused ja põhistused, miks vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja kinnipeetavale erinevate lisakohustuste määramine ei ole piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks, mis on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi. Maakohtu tehtud otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel, mille näol on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
9. Tartu Ringkonnakohtu 23.01.2020 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 30.01.
10. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on analüüsitud kooskõlas kohtupraktikaga ennetähtaegse vabastamise küsimuse nii formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi. Ei ole tuvastatav ka kaalutlusõiguse rikkumine. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Ka ei saa nõustuda, et maakohus oleks tõendeid või asjaolusid valikuliselt arvestanud. 3 Ringkonnakohus ei tuvastanud esitatud määruskaebuse alusel ei materiaal- ega ka menetlusõiguse rikkumisi.
12. Määruskaebus jääb edutuks. Määruskaebuses toodud asjaolusid on maakohus juba oma määruses käsitlenud. Miks kaitsja ei nõustu maakohtu määruses toodud põhistustega, määruskaebusest ei nähtu,

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb kaaluda kogumis, mida maakohus on teinud, kuid asjaolude kogumis hindamise vastu on eksinud kaitsja. On positiivne, et süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud normikohane, sest tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid see ei ole ainus asjaolu, mida tuleb kogumis arvestada. Maakohus on põhjalikult asjaolusid käsitlenud, mis annavad aluse uskuda, et süüdimõistetu suhtes ei ole uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud ning miks on alus arvata, et ka kriminaalhooldusega ei ole võimalik süüdimõistetu suhtes seda maandada. Süüdimõistetul on läbimata veel rehabiliteerivad tegevused. Nagu ka maakohtu määruses märgitud, siis elukoht ja lähedaste toetus oli süüdimõistetul ka enne vangistust, kuid see ei hoidnud ära uut kuritegu. Süüdimõistetu on talle korduvalt mõistetud kriminaalkaristustega ning ebaõnnestunud kriminaalhooldusega näidanud, et ta ei soovi alluda reeglitele ning ka vanglasse ei ole süüdimõistetu ilmunud õigeaegselt, mistõttu on oma elukäigu, toimepandud tegude kui ka suhtumisega näidanud, et puuduvad alused tema uskumiseks või usaldamiseks. Olukorras, kus isik on olnud kriminaalhooldusel, mille käigus olid talle määratud ka täiendavad kohustused, mis süüdimõistetut ei distsiplineerinud, jääb arusaamatuks, miks peaksid kaitsja hinnangul need asjaolud just nüüd olema süüdimõistetu suhtes mõjusad. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevalt kogumis selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et süüdimõistetu on muutunud, et kohus saaks olla veendumusel, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks madal. Ka vaatamata sellele, et isik on varasemalt töötanud on ta toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, veelgi enam, käesolevalt garanteeritud töökoht süüdimõistetul puudub. Ka faktiliselt positiivsete asjaolude mõju süüdimõistetu käitumise muutumisele positiivses suunas on maakohus analüüsinud, kuid on põhjendatult asunud seisukohale, et puudub veendumus, et need hoiaks ära uusi õigusrikkumisi, kuna varasemalt need efektiivsust ei omanud. 7. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 64,80 eurot hüvitada süüdimõistetul. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4