← Eesti

2-19-18804/32

Obsah (8)§ 178§ 187§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-18804 27. veebruar 2020, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindaj

§ 178lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi Tsiviilasi nr 2-19-18804 andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-19-18804, V Ka hagi V K’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja 27. veebruari 2020 kohtuistungil hagist loobus ja taotles asja menetlus lõpetada. Samuti taotleb hageja vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Abikaasad leppisid ära, kostja on muutunud paremuse poole ja pole enam vägivaldne. Kostja kinnitas, et abikaasad leppisid ära ja ta ei vaidle hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, olles tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause järgi kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus leiab, et loobumine ei ole vastuolus seadusega ega riku avalikku huvi. Hageja on loobunud hagist 27. veebruari 2020 kohtuistungil ja hagist loobumine sai protokollitud. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 2 lähtuvalt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega.

§ 168lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Arvestades, et kõik menetluskulud jättis kohus hageja kanda, ei nõudnud kohus hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-19-18804 Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oleks kostjal olnud lepinguline esindaja. Kostja hagile ei vastanud ja isiklikult kohtuistungist osa võttis, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohus 6. jaanuari 2020. a määrusega rahuldas hageja menetlusabi taotlus ning vabastas hagejat täies ulatuses abielulahutuse hagi esitamisel 100 eurose riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 190

lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest nähtub, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Paragrahvi lg-st 7 tulenevalt võib kohus käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 8 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on abielulahutuse hagist loobunud menetluse kestel ja tal oleks võimalik taotleda riigilõivu tasumise korral selle tagastamist, tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.