Obsah (12)

§ 329§ 424§ 74§ 65§ 64§ 66§ 50§ 16§ 56§ 58§ 57§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tartu Maakohus 4. veebruaril 2020 Tartu kohtumajas 1-19-7942 kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sek

§ 329

järgi varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, Harju Maakohtu 14.02.2018. a otsusega

§ 424

ja § 184 lg 1 järgi 3 aasta vangistusega

§ 74

alusel tingimisi 3-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 309 lg 3, kohus otsustas: 1 1. Süüdi tunnistada Vjatšeslav Tarakanov

§ 329

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, 2000 (kaks tuhat) eurot. 2.

§ 65

lg 2 alusel moodustada Vjatšeslav Tarakanovile liitkaristus mõistetud rahalisest karistusest ja Harju Maakohtu 14.02.

1. a otsusega kriminaalasjas nr XXX mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest.
2. Määrata

§ 64lg 2 alusel, et rahaline karistus tuleb viia täide iseseisvalt.

1. Vjatšeslav Tarakanov on kohustatud täitma Harju Maakohtu 14.02.
2. a otsusega kriminaalasjas nr XXX vangistusest tingimisi vabastamisega kaasnevaid nõudeid selle otsusega määratud tingimustel.
3. Määrata

§ 66

lg 2 alusel rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada Vjatšeslav Tarakanovit tasuma esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 165 (ükssada kuuskümmend viis) eurot ja 12-ndal kuul 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot.

1. Välja mõista Vjatšeslav Tarakanovilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja õigusabikulud 357 (kolmsada viiskümmend seitse) eurot 60 (kuuskümmend) senti.
2. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Vjatšeslav Tarakanovil on õigus tasuda menetluskulud 1233 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kolm) eurot 60 (kuuskümmend) senti ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber 99920700006181 ja rahalise karistuse tasumisel viitenumber
4. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse 2 kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates
6. veebruarist
7. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
8. Vjatšeslav Tarakanovit süüdistatakse

§ 329järgi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 14.02.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr XXX süüdi tunnistatud

§ 424järgi (alates 01.11.2017.

a

§ 424

lg 2) ja keda karistati

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, milline lisakaristus pöörati täitmisele, juhtis 02.05.2018 kella 12.04 paiku Tartu linnas Aardla tänaval, suunaga Tamme puiestee poole ja seejärel Tamme puiesteel mootorsõidukit BMW 318I registreerimismärgiga XXX, millega hoidis teadlikult kõrvale talle kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. II. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

1. Tunnistaja L.L. ütlused tõendavad, et 02.05.2018 kella 12.04 ajal märkas tema koos XXX L.L. Aardla tänaval sõidukit BMW, mida andmebaasist kontrollides selgus, et ühel sõiduki kasutajal puudus juhtimisõigus ja teiselt oli see ära võetud. Sõiduk liikus Aardla tänavalt Tamme puisteele, nemad andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõidukit kontrollima minnes oli roolis Tarakanov, kellel puudus juhtimisõigus. See oli äravõetud
2. a märtsist kuni augustikuuni. Sõiduki registreerimismärk oli XXX. Tarakanov oli teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus.
3. Süüdistatav Vjatšeslav Tarakanov tunnistab, et juhtis 02.05.2018 mootorsõidukit omamata selleks juhtimisõigust. Vjatšeslav Tarakanovi ütluste järgi sõitis tema 02.05.2018 Aardla või Võru tänavalt XXX ühte tööküsimust lahendama, kui politsei andis sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Tema peatus Tamme puisteel. Tartu Maakohtu 14.02.
4. a otsuse alusel viis ta juhiload Maanteeametisse ära õigeaegselt.
5. Nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Vjatšeslav Tarakanov juhtis 02.05.2018 mootorsõidukit omamata selleks juhtimisõigust. Lisaks eeltoodud ütlustele tõendavad Vjatšelsav Tarakanovi poolt mootorsõiduki juhtimist 02.05.2018 ja seda, et temal ei olnud sellele hetkel juhtimisõigust, järgmised dokumentaalsed tõendid. 3
6. Harju Maakohtu 14.02.
7. a otsusega kriminaalasjas nr XXX karistas kohus Vjatšeslav Tarakanovit mh

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, otsus jõustus 02.03.2018 (tl 16-18). Isiku detailandmete päringust (tl 1922), õiendist (tl 23) ja Maanteeameti vastuskirjast (tl 24) on näha, et Vjatšelsav Tarakanovil ei olnud juhtimisõigust ajavahemikus 02.

1. – 01.08.
2. Seega puudus Vjatšelsav Tarakanovil juhtimisõigus ka 02.05.
4. Mootorsõiduki juhtimist Vjatšelsav Tarakanovi poolt kinnitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 28), millelt on näha, et Vjatšeslav Tarakanov on 02.05.2018 kõrvaldatud mootorsõiduki BMW 318i registreerimismärgiga XXX juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 7.

§ 329

alusel on võimalik isik süüdi tunnistada, kui ta hoiab teadlikult kõrvale täitmisele pööratud karistusseadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest. 8. Vjatšeslav Tarakanovile on lisakaristus mõistetud

§ 50lg 1 p 1 alusel ning see on pööratud täitmisele.

Vjatšeslav Tarakanovi ütluste järgi viis ta juhiloa õigeaegselt Maanteeametisse. Andmed Vjatšeslav Tarakanovil juhtimisõiguse puudumise kohta olid kantud ka vastavasse registrisse. Seega oli mõistetud lisakaristus õigeaegselt täitmisele pööratud. 9. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Vjatšeslav Tarakanovile süüks arvatud kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. 10.

§-s 329 märgitud süüteokoosseis eeldab subjektiivse koosseisu osas vähemalt otsest tahtlust. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Tarakanov pani kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Vjatšeslav Tarakanov teadis, et tal puudub juhtimisõigus, seda tunnistas ta ise kohtuistungil. Ta oli seetõttu ära andnud ka oma juhiload. Seega oli Vjatšeslav Tarakanov teadlik, et ta ei või sellel ajavahemikul, mil juhtimisõigus on peatatud, mootorsõidukit juhtida. Süüdistatav pidi pidama vähemalt võimalikuks, et rikkumise tagajärjeks on uue kuriteo toimepanemine. 11. Õigusvastasust ja Vjatšeslav Tarakanovi süüd välistavad asjaolud puuduvad. III. Kohtu seisukoht karistuse osas 12.

§-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistuseks mõista rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 13.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

1. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Tarakanovi puhul on võimalik täita karistuse eesmärke kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. 4
2. Kohus möönab, et Vjatšeslav Tarakanovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja seda tingimisi vangistusega. Samas ei tähenda see automaatselt, et teda tuleks ka uue kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega.
3. Karistuse mõistmisel tuleb ennekõike arvestada isiku süü suurust. Vjatšeslav Tarakanovi süü ei ole suur. Tegemist on ühekordse rikkumisega. Kuigi juhtimisõiguse peatumise ajal puudus süüdistataval õigus juhtida mootorsõidukit, ei ole tegemist sellise isikuga, kellele ei ole juhtimisõigust üldse antud. Vjatšeslav Tarakanov on läbinud eksami ning on teadlik, kuidas liikluses osaleda. Ta ei pannud ohtu teisi kaasliiklejaid ega põhjustanud oma käitumisega raskeid tagajärgi. Pigem on tegemist halbade asjaolude kokkulangemisega, kuna tekkis ootamatu vajadus sõita ehitusobjektile ja süüdistatav ei kaalunud piisavalt muid võimalikke käitumisvariante.
4. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Kohtu hinnangul esineb karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Vjatšeslav Tarakanov kahetses kohtuistungil juhtunut ning selgitas, et uue kuriteo toimepanemise ajal ei saanud ta lõplikult aru, mida see temale kaasa võib tuua. Kohus leiab, et süüdistatava kahetsus on siiras ning ta on praeguseks aru saanud, et see oli väär.

1. Vjatšeslav Tarakanov on näidanud, et ta suudab oma eluviisi muuta õiguskuulekamaks – ta on ära tasunud kõik temale määratud rahatrahvid ning muud rahalised nõuded. Karistusregistri väljavõtte andmetel on ta alates 04.12.2018 – 18.04.2019 tasunud kõik 11 väärteokaristusena määratud rahatrahvi. Kriminaalasjas nr XXX määratud katseajal on süüdistatavat kahel korral karistatud väärteokorras, mõlemal korral NPALS § 15 1 lg-s 1 sätestatud süüteo eest. Viimase väärteo pani ta toime 27.01.2019, mille tõttu esitati kohtule taotlus kriminaalasjas tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohus jättis 03.04.
2. a määrusega kriminaalhooldaja ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning andis Vjatšeslav Tarakanovile võimaluse kanda karistust ka edaspidi vabaduses. Pärast seda, s.o aasta jooksul, ei ole süüdistatav toime pannud ühtegi rikkumist, väär- ega kuritegu.
3. Karistuse eesmärk on ennekõike mõjutada isikut uusi kuritegusid mitte toime panema, sealjuures tagades ka õiguskorra kaitsmise huvid. Praegusel juhul täidab rahaline karistus selle eesmärgi.
4. Vangistuse mõistmine tingiks Vjatšeslav Tarakanovilt pikaks ajaks vabaduse võtmise (liitkaristuse moodustamisel), mille tulemusena ta kaotaks töö ja muudaks olematuks need positiivsed muutused, mis süüdistatava elus on viimase aasta jooksul toimunud. Seega ei täidaks vangistuse mõistmine Vjatšeslav Tarakanovi puhul oma põhilist eesmärki – mõjutada teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma.
5. Seetõttu leiab kohus, et Vjatšeslav Tarakanovile tuleb mõista rahaline karistus. Õiglase karistusena kuriteo eest, mis ei ole raske ega laialt levimas, täidab see ka üldpreventiivse eesmärgi, tagades usu õigusnormide kehtivusse. 22.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvutab kohus rahalise karistuse 5 päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

1. Vjatšeslav Tarakanovi keskmise päevasissetuleku suuruseks
2. aastal oli XXX eurot (tl 46). Kuna arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot, tuleb lähtuda seaduses sätestatud miinimumpäevamäära suurusest.
3. Vjatšeslav Tarakanovile tuleb karistuseks mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Arvestades süüdistatava isikut ja karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus põhjendatuks karistada teda 200 päevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o 2000 eurot. 25.

§ 65

lg 2 alusel moodustab kohus Vjatšeslav Tarakanovile liitkaristuse mõistetud rahalisest karistusest ja Harju Maakohtu 14.02.2018. a otsusega kriminaalasjas nr XXX mõistetud 3 aasta pikkusest vangistusest.

§ 64lg 2 alusel määrab kohus, et rahaline karistus tuleb täide viia iseseisvalt.

Vjatšeslav Tarakanov on kohustatud jätkuvalt täitma Harju Maakohtu 14.02.

1. a otsusega kriminaalasjas nr XXX vangistusest tingimisi vabastamisega kaasnevaid nõudeid selle otsusega määratud tingimustel.
2. Kuna Vjatšeslav Tarakanovi sõnul on tema igakuiseks sissetulekuks XXX eurot ning pärast katseaega XXX eurot, ei ole tõenäoline, et ta suudab rahalise karistuse ära tasuda ühe korraga. Lisaks tuleb süüdistataval maksta menetluskulud ja tagada enda igapäevane toimetulek. Rahalise karistuse eesmärk ei saa olla isiku asetamine raskesse majanduslikku seisukorda. Vjatšeslav Tarakanov on määratud vanaema eestkostjaks, millest tulenevalt võib tal esineda ka vanaema hooldamisega seotud kulutusi. Seetõttu tuleb Vjatšeslav Tarakanovile anda võimalus tasuda rahaline karistus kaheteistkümne kuu jooksul nii, et ta tasub esimese üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt 165 eurot ja viimasel kuul 185 eurot. IV. Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
4. Kriminaalasjas on järgmised menetluskulud: kohtueelses menetluses makstud kaitsja tasu 74,40 eurot (tl 41-44) ja kohtumenetluses 283,20 eurot (tl 62-64). Kokku on Vjatšeslav Tarakanovi menetluskulud 357,60 eurot, millele lisandub sundraha. Teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot (palga alammäär on alates
5. jaanuarist 2020 584 eurot). Seega on kõik Vjatšeslav Tarakanovi menetluskulud kokku 1233,60 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6
7. Kohus on seisukohal, et Vjatšeslav Tarakanovile tuleb anda võimalus tasuda menetluskulusid osade kaupa ühe aasta jooksul. Vjatšeslav Tarakanovi igakuine sissetulek on XXX eurot, millest tal tuleb tasuda rahaline karistus ja tagada enda igapäevane toimetulek. Seega käib talle kogu menetluskulude summa ühekordne hüvitamine ilmselgelt üle jõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 7