Obsah (9)

§ 468§ 173§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2020, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-112814 Tsiviilasi

§ 468lg 1 p 2).

Asjaolud xxxx ja xxxx OÜ (likvideerimisel) vahel 02.03.2017 sõlmitud äriruumi üürilepingu, mille esemeks olid äriruumid aadressil xxxx asuvas äri- ja büroohoones. Äriruumid pindalaga 225,4 m² anti üürnikule üle 31.05.

1. Üürnik kasutas üüripinda büroohotellina: xxxx. Üürileping sõlmiti korralise ülesütlemise õiguseta ning tähtajalisena kuni 31.05.
2. Üürilepingut tagab üürniku emaettevõte OÜ Aaberg Konsultatsioonid ehk kostja kuni summas 20 000 eurot. Üürniku ja kostja juhatuse liige oli sama isik. Juhatuse liige on oma e-mailis ka käendust summas 20 000 eurot kinnitanud. J7B OÜ ehk hageja omandas xxxx OÜ-lt kinnistu aadressiga xxxx ning kanti omanikuga kinnistusraamatusse 04.01.2019, millega hageja võttis üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused xxxx OÜ-lt üle. 20.12.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-18523 lõpetati üürniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arveldusarvele EE567700771003819792 LHV Pangas. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotus Juhindudes

§ 173

lg 1 ja § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 2 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 138

lg 2 alusel Kkhtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot, milline kulu on vajalik ja põhjendatud. Edasi kohus kontrollib hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 85 eurot/h käibemaksuta on põhjendatud ja vastab asja sisule. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagiavalduse koostamiseks järgnevalt: - hagejaga suhtlemine, informatsiooni kogumine vaidluse osas - 2 h ning materjalide kogumine (asjassepuutuvad e-mailid, arved, üürilepinguga seotud kirjad, lepingud - 2 h – kohus on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Mõistlikuks kliendiga suhtlemise ajakuluks võib lugeda 1 tund ning info ja materjalide kogumiseks 1 tund. Seega kokku põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi; - vaidlusega seotud lepingute ja muude dokumentide analüüs - 3 h – kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tund ja 30 minutit, usutav ei ole, et esindaja analüüsib 3 tundi materjale; - hagiavalduse vormistamine (9 lk) koos asjassepuutuva dokumentatsiooniga (hagiavaldus 10 lk, 14 hagiavalduse lisa) – 9 h – arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et esindaja on eelnevalt kogunud ja analüüsinud materjale, loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 5 tundi; - Kohtu 16.09.2019 määrusega tutvumine – 30 minutit – kohus on seisukoha, et usutav ei ole, et esindajal kulub menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 30 minutit, põhjendatud ja vajalik ajakulu on 10 minutit; - Hagiavalduse analüüs ja täpsustamine – 1 tund ja 30 minutit – tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Kokku on põhjendatud hageja kulud lepingulisele esindajale 10 tundi ja 10 minutit ehk 864,45 eurot (10,17x85) käibemaksuta. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 1614,45 eurot (750+864,45).

§ 178

lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 3