1-18-2788/99

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-2788 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari 2020 määrus Aleksander Kalausi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Aleksander Kalaus (ik 39203102728) ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt Aleksander Kalausile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
6. Mõista Aleksander Kalausilt riigituludesse välja menetluskuluna 86,40 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aleksander Kalausil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 20.12.2018 otsusega tunnistati A. Kalaus süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.09.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra, s.o 8 kuud ja 24 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.12.2018 ja lõpeb 13.09.
10. Tartu Vangla esitas 26.10.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Kalausi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 23.01.2020 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esmalt leidis maakohus, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, aga puuduvad sisulised alused.
12. Vabanemise korral on A. Kalausil olemas kindel elukoht SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskuses. A. Kalaust on kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevalt kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis. Kuriteo pani A. Kalaus toime kinnipidamiskohas kaaskinnipeetava suhtes ja grupis. Varasemalt on A. Kalausi karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest, kuid vägivald on A. Kalausi puhul olnud läbivaks komponendiks, seda nii ettekavatsetult kui ka spontaanselt.
13. A. Kalausi puhul on suureks probleemiks tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, millega alustas juba varajases nooruses. A. Kalaus on kõikide toime pandud kuritegude ajal olnud alkoholijoobes, eesmärgiks oli hankida alkoholi ja narkootikumide ostmiseks raha. Kinnipidamiskohas läbitud rehabiliteerivad tegevused ei ole maakohtu hinnangul veel piisavat mõju avaldanud, kuna isik on tarvitanud isegi vangistuses alkoholi/piiritust sisaldavat puhastusainet, mis viitab selgelt väga akuutsele sõltuvusprobleemile, mis ei ole veel piisavalt maandatud. Kuigi A. Kalaus asuks vabanemise korral Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse, on sealne programmi läbimine vabatahtlik ja eeldab isikupoolset tugevat motivatsiooni. Maakohus A. Kalausi puhul sellest motivatsiooni ei näe, mistõttu on suur tõenäosus, et nõrga tahtejõu tõttu programmi läbimine ebaõnnestub ja isik asub taas joovasteid tarbima, mis aga viib uute kuritegude toimepanemiseni.
14. A. Kalaus on kriminaalhooldusel viibinud viiel korral. On kõnekas, et rikkumisteta õnnestus tal läbida neist vaid üks ja viimased kaks ebaõnnestusid taas. Seega ei saa ka sellest järeldada, et isiku enesekontroll seadusekuulekaks käitumiseks on paranemas. Ka isiku lähivõrgustikus ei ole ilmnenud uusi motivatsiooniallikaid, kes võiksid vabaduses pakkuda isikule tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks.
15. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Kalausi käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebused
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Kalaus, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et A. Kalaus asuks vabanemise korral Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse. Eeltoodud asutus on vabariigi tunnustatuim omataoline asutus ja sinna suunatakse need, kes on nõus sealse programmi 2 läbimise kui asenduskaristusega. Seega saaks isiku ennetähtaegset vabastamist arutav kohus süüdimõistetu Viljandi Haiglasse määrata ja igasugune rikkumine tooks ta vanglasse tagasi. Tähtaegse vabanemise korral kaoks A. Kalaus riigi kontrolli alt, samuti puuduks tal elukoht, kuna süüdimõistetu ema võtaks ta enda juurde vaid juhul, kui A. Kalausil on ravi läbitud. Maakohus on õigesti leidnud, et A. Kalausi sõltuvuskäitumine on veel akuutne, kuid kinnipidamiskohas on tal juba kõik vastavad programmid läbitud, mistõttu oleks vastava programmi läbimine Viljandis tõhusam. Seega oleks vangistuse eesmärke silmas pidades kõige otstarbekam ta ennetähtaegselt vabastada ja määrata ta kohtu poolt Viljandi haiglasse.
18. A. Kalaus esitas ringkonnakohtule ka määruskaebuse lisa, milles toob välja, et maakohus on vahepealsel ajal vabastanud kinnipeetavaid ja määranud neile lisakohustusena ravi läbimise. Seega oleks maakohus pidanud põhjendama, miks A. Kalausile vastavat ravi ei määrata.
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka A. Kalausi kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. A. Kalaus on vangistuse jooksul edukalt läbinud individuaalse täitmiskava. Vangla iseloomustuse kohaselt läbis A. Kalaus „Tervisegrupi 12-sammu“. Samuti osales ta sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja esitas selle osana ka „Tagasilanguse ennetamise“ töövihiku. A. Kalaus täitis ja analüüsis ka „Viha ja kriitika“ töövihiku.
21. Kaitsja nõustub maakohtuga, et alkohol ja narkootikumid on A. Kalausi jaoks suureks probleemiks. Samas ei nõustu kaitsja maakohtuga, et A. Kalaus ei ole motiveeritud joovastite tarvitamisest loobuma. A. Kalaus soovib vabanemise korral asuda Viljandi Rehabilitatsioonikeskusesse, eesmärgiga osaleda rehabiliteerivates tegevustes. A. Kalaus on ennast keskusesse ravile registreerinud ja statsionaarne rehabilitatsioon, mis kestab 5-8 kuud, on suunatud uimastitarvitamisest loobumisele ja uute käitumismustrite kujundamisele riskisituatsioonides toimetulekuks. Seejärel suunatakse isik elukohale lähimasse keskusesse järelteenusele. Rehabilitatsioonikeskus tagab isikutele statsionaarsel ravil viibimise ajaks elukoha. A. Kalaus teadvustab endale, et rehabilitatsiooniprogrammi täitmata jätmise korral peab ta nimetatud keskusest lahkuma ja tõenäoliselt vanglasse tagasi pöörduma. A. Kalausi motivatsioon programmis osalemiseks on kindlasti tugevam tema ennetähtaegse vabastamise korral, millega kaasneks ka kriminaalhooldus. Kahtluseid programmi läbimise õnnestumise kohta tekiks vastupidiselt juhul kui A. Kalaus peaks kõnealusesse keskusesse ravile asuma pärast tähtaegset vabanemist. Kuna maakohtu hinnangul on alkohol ja narkootikumid A. Kalausi jaoks suureks probleemiks, tuleks kasutada kõiki võimalusi, suunamaks isikut sõltuvusainetest loobuma. Kinnipidamiskohas on ta individuaalse täitmiskava juba läbinud ja vabanemiseni jäänud seitsme kuu jooksul ei ole märkimisväärseid rehabiliteerivaid tegevusi ette nähtud. Üleminekul vangistusest vabadusse, kus tuleks hakkama saada ilma sõltuvusaineteta, oleks ravi – ja rehabilitatsioonikeskus kaalumist väärt vaheetapp. A. Kalaus oleks valmis Viljandi Haiglas viibima maksimaalse võimaliku aja, s.o pikema perioodi, kui tal on hetkel jääda vangistuse lõpuni. Kuna varem ei ole A. Kalausi suhtes taolist meedet kohaldatud, tuleks talle anda võimalus ennast parandada, kasutades selleks erialaspetsialistide abi.
22. Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2020 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 17.02.2020 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Kaitsja esitas 14.02.2020 kaitsjatasu taotluse. Ringkonnakohtu järeldused
23. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Kalausi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist. 3
24. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lgs 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on vastupidiselt määruskaebustes toodule arusaadavalt põhjendanud, miks A. Kalaus tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebustes märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Kalausi ennetähtaegseks vabastamiseks.
25. Esitatud määruskaebustes tuuakse peamise põhjusena välja, miks A. Kalaus tuleks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, viimase võimalus asuda Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi – ja rehabilitatsioonikeskusesse sõltuvusravile. Kriminaalkolleegium küll hindab A. Kalausi tahet võimaluse korral eeltoodud raviasutusse asuda, kuid samas ei ole ringkonnakohus veendunud, et eeltoodu tagaks täie kindlusega A. Kalausi õiguskuulekuse. Nimelt omab A. Kalaus karistusregistri andmetel nelja kehtivat kriminaalkaristust, olles sealjuures viibinud ka viiel korral kriminaalhooldusel, millest õnnestus vaid üks. Seega ei oleks raviasutuses ja kriminaalhooldusametniku järelevalve all viibimises midagi sellist, mis täie kindlusega tagaks A. Kalausi kainuse ja sealjuures ka õiguskuulekuse. Nimelt on ringkonnakohus seisukohal, et A. Kalaus oleks pidanud enda sõltuvuskäitumisega seoses abi otsima juba palju varasemalt. Nimelt asja materjalidest nähtub, et isiku esimene kokkupuude narkootikumidega oli juba 13 aastaselt, s.o tegemist on äärmiselt pikaajalise narkootiliste ainete tarvitajaga. Samuti on siinkohal oluline, et A. Kalausi poolt toimepandavate kuritegude ja sõltuvuskäitumise vahel on otsene seos, kuid isik ei ole vabaduses teinud midagi selleks, et ka tegelikkuses mõnuainete sõltuvusest vabaneda. Seega suure tõenäosusega ei tagaks A. Kalausi poolt Viljandi haiglasse ravile asumine viimase hilisemat kainust ja sellest tulenevalt ka tema õiguskuulekust. Nimelt puudub A. Kalausil suure tõenäosusega sisemine motivatsioon ka tegelikkuses alkoholist loobuda, arvestades tema pikka kriminaalset minevikku ja pikaajalist sõltuvusainete tarvitamist.
26. Muuhulgas toob A. Kalaus välja sedagi, et tema võimaliku ennetähtaegset vabastamist arutanud maakohus on vahepealsel ajal kinnipeetavaid vabastanud, määrates neile lisakohustusena ravile asumise. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et ennetähtaegse vabastamise menetlus on isikupõhine, mistõttu võrdlused teiste kinnipeetavatega on asjakohatud.
27. Kokkuvõtvalt, arvestades A. Kalausi isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht, mida ei oleks võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega, sealhulgas raviasutusse asumisega, vähendada.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23.01.2020 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
29. Kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 86,40 eurot (sealhulgas käibemaks 14,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 86,40 eurot A. Kalausi kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4